[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 12 artiklit
east east Lüg, iast VMr jaoks, tarvis Siis `tõmmeti [pulmas] `ämem põll `lõhki ja akketi sene east raha `kõrjama, et uus põll `saada Lüg; mis iast mina piaks nii pailu `orjama VMr Vrd heaks
laast1 laast g laastu eP(-oa- Pöi Juu HJn Trm, -ua- Khn Rap JMd Kad; g laasto Rid Mar) Trv Hls Ran, g `laastu spor R(n `laastu Vai); ppl `laastid Pst, `laaste Krk Kam Ote
1. hööveldamisel, raiumisel vm eralduv (õhuke) puutükk, (puu)riba ämm `kiitas, et minu poig `laiemb laast (haritud) Lüg; `pilpased laastud, mis nenda pilbastega segamini oo Khk; too rei pingi juurest sülega `laastusi Vll; laps ikka änam kut laast (lapsest kasu ka) Muh; too `väĺlest `laasta tule akatiseks Mär; laastud keedavad kõege rutem toedu ära Hää; veste loastud kukuvad puu küĺlest HJn; sial (voki treimisel) midagi õppida ei ole muud kui sie laastu `võtmine KuuK; ma ei nää sial `ühtegi `luastu JMd; luastud on tule `süituseks iad Kad; lüön ühe laastu Iis; mõnikõrd om `laaste ja `õlgi ja [põrandal], siss tu̬u̬ kutsutass ask Kam; suurest laastust lööma (viimistlemata või kehvast tööst) `kirvegä `raiudasse `suurest `laastust `vällä, `üövel pakkuga ei `jõvva `muidu `üöveldada Lüg; puu jo suurest laastust `löödud, akatse ööveldama Tõs; maja suurest luastust `lüödud JMd; mis oli suurest laastust `löödud, põld iast `tehtud ega siledast, see oli `kerve töö Lai
2. teat otstarbeks lõigatud puuriba a. katuselaast meil `laasta `oĺli, oleks teind saanale katuse `peale Vän; laastul ei ole soont sehes, `sindlil on Äks; siin om laastu (laastuvirn) ehen, ei käi tuuld Trm; aŕst tõi siit katusse `laastid, pańd käe latti (lahasesse) Pst; `laaste lõegati kui `õlgi es ole, vai taheti parembat katust Ran b. korvimaterjal `laastudest tehasse `korvisid ka Khk; mäńni loastust `tehtud koŕv Juu
3. puuluisk laast, puuluisk, pisike labida `muodi, piab liivaseks tegema Kad; nooremba inemese `laaste ei tarvita Ote
4. vikat on paĺju `laastu käiatud, suur laast ees; [kirves] vähe `laastus, tera ümarguseks kulund Khk; kui väits äste lõegass, suure laastu võt́t, sai [vikat] ruttu teräväss Ran
Vrd last2
1. hööveldamisel, raiumisel vm eralduv (õhuke) puutükk, (puu)riba ämm `kiitas, et minu poig `laiemb laast (haritud) Lüg; `pilpased laastud, mis nenda pilbastega segamini oo Khk; too rei pingi juurest sülega `laastusi Vll; laps ikka änam kut laast (lapsest kasu ka) Muh; too `väĺlest `laasta tule akatiseks Mär; laastud keedavad kõege rutem toedu ära Hää; veste loastud kukuvad puu küĺlest HJn; sial (voki treimisel) midagi õppida ei ole muud kui sie laastu `võtmine KuuK; ma ei nää sial `ühtegi `luastu JMd; luastud on tule `süituseks iad Kad; lüön ühe laastu Iis; mõnikõrd om `laaste ja `õlgi ja [põrandal], siss tu̬u̬ kutsutass ask Kam; suurest laastust lööma (viimistlemata või kehvast tööst) `kirvegä `raiudasse `suurest `laastust `vällä, `üövel pakkuga ei `jõvva `muidu `üöveldada Lüg; puu jo suurest laastust `löödud, akatse ööveldama Tõs; maja suurest luastust `lüödud JMd; mis oli suurest laastust `löödud, põld iast `tehtud ega siledast, see oli `kerve töö Lai
2. teat otstarbeks lõigatud puuriba a. katuselaast meil `laasta `oĺli, oleks teind saanale katuse `peale Vän; laastul ei ole soont sehes, `sindlil on Äks; siin om laastu (laastuvirn) ehen, ei käi tuuld Trm; aŕst tõi siit katusse `laastid, pańd käe latti (lahasesse) Pst; `laaste lõegati kui `õlgi es ole, vai taheti parembat katust Ran b. korvimaterjal `laastudest tehasse `korvisid ka Khk; mäńni loastust `tehtud koŕv Juu
3. puuluisk laast, puuluisk, pisike labida `muodi, piab liivaseks tegema Kad; nooremba inemese `laaste ei tarvita Ote
4. vikat on paĺju `laastu käiatud, suur laast ees; [kirves] vähe `laastus, tera ümarguseks kulund Khk; kui väits äste lõegass, suure laastu võt́t, sai [vikat] ruttu teräväss Ran
Vrd last2
laast2 laast g laastu madal, võsane maa laast, madalam maa, suure roho maa, `põesid ka ja PJg Vrd laastik1
last1 last Vig, g lasta Jäm Ans Khk Rei ühenduspuu või -pulk a. vankri keelikas `vankri last Rei Vrd laist1, lasn1b. vankri või ree põhja varb või latt last, mis kaks völlast (küljepuud) ühes peab. teine `teises `otsas, kaks `keskel; ree pöhja lastad [pakkude kohal] Khk c. vehmri pulk `ärge rataste `vehmri last, sεεlt käib rahe ige `külge Khk d. äkke pakke ühendav puu äge last Khk e. adrakure tugipuu adra kure last Khk f. “kaks puud kangastelgedel, käivad läbi küljepuude“ lastad Ans
Vrd laiste1, laste1
Vrd laiste1, laste1
last2 last g lastu Krk Hel T V(g -o Räp), g `lastu Kuu; lass g lassu Kod; lastu- Pöi Phl Juu JJn
1. laast, puukild mies `raiub üöd ja `päiväd, vade ei saa `lastu `lahti üsige = kell Kuu; [rähn] Nokib nõnda et lastud `lenvad Pöi; tea kudas nad sis panid, et lastud põlema akkasid Juu; pane aga `lassa pada `alla, kui tü̬ü̬mehed one majan, sul pada`puuga muret ei õle; vahel `ütleväd, ku nuarem tütär lähäb edemält mehele - - si̬i̬ vanami̬i̬s akab kõhe ladvass `lassa `raima Kod; tule läiduss, pirru ja lastu om läidusse Ote; tü̬ü̬mihe ragove `paĺke, lastuʔ omma maha jäänüʔ Krl; ma võt́i maalt kolm `lastu tulõ alostaʔ Vas; suurest lastust lööma fig eeltöötlema, pealiskaudselt töötlema on sedasi suurest lastust `löödud, põle `vaĺmis ühti Juu; ma lei suurest lastust ärä, `puhtamp tü̬ü̬ om sinu asi Hel
2. katuselaast, -pilbas meie katusel on lastud, uuel toal on `sindled Juu; lõegatud lassud one `katse lassud Kod; juudilastu olli `kalli ja ütelti õige ää olevet. juudi teive liimeistrege, aga `su̬u̬ne es ole sehen Krk; katusse roovi, kos lastu `pääle lüvväss Kam; lasturaaḿ (raam katuse tegemisel laastude hoidmiseks) Rõn; vabrikun höölitass või esi `kirvõga lahut ja liimeistriga ti̬i̬t tasatsõss lastuʔ; kõ̭ge ohembaʔ ommaʔ iks haavadsõʔ lastuʔ, siss lauvakõsõʔ ommaʔ paksõmbaʔ ja `sińdreʔ ommaʔ kõkkõ paksõmbaʔ Har; katuss `oĺle, kas tu̬u̬‿ĺl olist vai, vai lastast vai Vas; kaartõlastuʔ [on] poolõ lastuʔ (räästa laastud on lühemad) Se Vrd katuselast
3. vikatiluisk (hrl puust) – T V vikati last `olli puust, toda pidi enne `liipamist liivatama Nõo; `võeti tamme last, tet́ti mulgu `siśse raud aśjaga, sinna õõruti sõmmõr `siśse ja `pańti likku Kam; vanast es ole kivve ega sulatedu `laste, olliva puha puulastu Ote; sul om vikat́ nätä nüŕh, `tõmba lastuga, kiviga ei saa ni˽vaavass Har; vikahti hikoʔ last um kannahtada˽kuum; Ku˽ravva (lambarauad)˽nührüss lät́si˽sõ̭ss näid vikadi lastuga˽`heoti Rõu; kivilast vikatit tõmmadaʔ; Last oll lühikeses kulunu Vas
Vrd laast1
1. laast, puukild mies `raiub üöd ja `päiväd, vade ei saa `lastu `lahti üsige = kell Kuu; [rähn] Nokib nõnda et lastud `lenvad Pöi; tea kudas nad sis panid, et lastud põlema akkasid Juu; pane aga `lassa pada `alla, kui tü̬ü̬mehed one majan, sul pada`puuga muret ei õle; vahel `ütleväd, ku nuarem tütär lähäb edemält mehele - - si̬i̬ vanami̬i̬s akab kõhe ladvass `lassa `raima Kod; tule läiduss, pirru ja lastu om läidusse Ote; tü̬ü̬mihe ragove `paĺke, lastuʔ omma maha jäänüʔ Krl; ma võt́i maalt kolm `lastu tulõ alostaʔ Vas; suurest lastust lööma fig eeltöötlema, pealiskaudselt töötlema on sedasi suurest lastust `löödud, põle `vaĺmis ühti Juu; ma lei suurest lastust ärä, `puhtamp tü̬ü̬ om sinu asi Hel
2. katuselaast, -pilbas meie katusel on lastud, uuel toal on `sindled Juu; lõegatud lassud one `katse lassud Kod; juudilastu olli `kalli ja ütelti õige ää olevet. juudi teive liimeistrege, aga `su̬u̬ne es ole sehen Krk; katusse roovi, kos lastu `pääle lüvväss Kam; lasturaaḿ (raam katuse tegemisel laastude hoidmiseks) Rõn; vabrikun höölitass või esi `kirvõga lahut ja liimeistriga ti̬i̬t tasatsõss lastuʔ; kõ̭ge ohembaʔ ommaʔ iks haavadsõʔ lastuʔ, siss lauvakõsõʔ ommaʔ paksõmbaʔ ja `sińdreʔ ommaʔ kõkkõ paksõmbaʔ Har; katuss `oĺle, kas tu̬u̬‿ĺl olist vai, vai lastast vai Vas; kaartõlastuʔ [on] poolõ lastuʔ (räästa laastud on lühemad) Se Vrd katuselast
3. vikatiluisk (hrl puust) – T V vikati last `olli puust, toda pidi enne `liipamist liivatama Nõo; `võeti tamme last, tet́ti mulgu `siśse raud aśjaga, sinna õõruti sõmmõr `siśse ja `pańti likku Kam; vanast es ole kivve ega sulatedu `laste, olliva puha puulastu Ote; sul om vikat́ nätä nüŕh, `tõmba lastuga, kiviga ei saa ni˽vaavass Har; vikahti hikoʔ last um kannahtada˽kuum; Ku˽ravva (lambarauad)˽nührüss lät́si˽sõ̭ss näid vikadi lastuga˽`heoti Rõu; kivilast vikatit tõmmadaʔ; Last oll lühikeses kulunu Vas
Vrd laast1
last3 laśt g laśti Ris HMd JMd, g lasti Jäm Khk Pöi Kse Han; last g lasti Emm Rei Mar, g `lasti Kuu Hlj Jõh; n, g `lasti VNg Vai laadung (peam paadis või laevas), suur koorem Meil oli last `pandud `liiga perässe ja paat ei saand sen peräst täüt `vaardi sise; pani `vergud nii`palju kalu täüs, et `saimme `terve `lasti kalu Kuu; `sellas one `raske `lasti VNg; `laiva rümä on sie, kuhu `sisse `lasti `panna Vai; töid laevalastid kalu, igast vörgust said laevalasti Jäm; Täna omiku oli täis laśt, paet oli kohe [kalu] täis Pöi; Küll pani alles selle setukale lasti peale Mar; küll see rööge (torm) koa `laśta mere `põhja pani Kse; ega nemad vierendi `viisi ei müin, ikka laeva laśt korraga HMd || fig Läks kõige lastiga (suri rasedana) Pöi || -täis Tänä `huomigull sai `vaide `panni `lasti kalu Kuu Vrd lastiline, lasting2, lastung
last4 last g lasti tööriistavarn Last - - seena külge löödud, kohe töö riistad vartpidi pannasse, mõni ütleb varn, mõni last. Kerved, vuamrid, uherdid, aia töö riistad, iga asi on lastis vai varnas oma kõhal Trm Vrd laastik2
leist leist Kad, g leist|i Mar Plt/-ś-/, -u Nis Juu Jür leiutasu `leisti saab see, kes `ülesse `leidnd on; ei `tahtntki leist mette Mar; piad `andma `leisti `leidjale Nis; `antakse ike `leistu, kui kedägist nihukest eäd `aśja leiad Juu; sai ea leiśti Plt Vrd leidis, leis, leisk1, leitus, leius
lest1 lest Räp, g lest|a eP Hls Krk(-u) San, -ä Tõs Khn Trv Hls, `lesta R(-e Lüg); n, g `lest|a VNg, -e Lüg Jõh; pl lestaʔ Rõu; leśt g lesti Ran; ppl `leśti Lei
1. ujulest; veelinnu jalg Kääd olid `kinnaste sies ka punased neh `jusku hane `lestad Kuu; nied `linnud on kõik vie `linnud, kel `lestes jalad on Lüg; anel oo lestad, kellega ta keib, kanal oo `varvad Mar; ane jala lest Iis || loib `ülge `lested, `lestedega ujub Jõh
2. a. noor kaun kui kukkest `vällä lähäb, siis on `lested, kui ivad sies, siis on ikke palud Lüg; `Erned on juba `lestas, pisiksed lestad on peal Pöi; õite järel tulevad lestad ja siis kaunad Kse; ual oo vahest `lesti paelu; kaunad, mis ilises jäävad, oo `lestadega `paĺlalt Tor; `erne lest on, kui ta alles pisike, kui ibikest sees ei ole Juu; lestad on `ernel, `piale `õilemist, siis on lestad Sim; siad süövad ia mielega `lestasi IisK; ual on ka `enne lestad, siis kasvab tera `sisse, aab jämedast Trm; noore lesta sees on `veiksed täpid või märgid, kus `kohta erne tuleb Lai; `erne ja ua lestä, kus teri veel sehen ei ole Hls; ärä kõdritsedu `ernist jääse lesta `järgi San b. tera- või kaunvilja alge `kaura `lested on tuttude sies Lüg; Ubadel olid ka juba pisiksed lestad sihes Pöi
3. a. õhuke lai asi, liistakas puu `lestad `panna `pliita VNg; [ämber] Jähi siia kivide `alla `jälle, nüid on naagu lest Pöi; ma tagusin teda üsna lestaks Ris; `lõika üits lest `leiba mul Hls; [raua] tagumisega tuleb `leśte Ran b. kest kurgi `seemle tuim oĺli ära `söödud, `paĺlad lestad oĺlid maas Saac. kesi need, mes nüüd tuulatasse, nisuksed `pissed, põle sees kedägid üht - - `öötasse va lestad Mar
Vrd lese, lessem, lessum
4. a. ankru kisk `ankrul on aru ja lest otsas arul Jõe; ne suured lestad on tal `otsas, ne on `ankro küined Emm b. võrgu käba Lestavõrk `lasti äärest `kaugele merese, võrgu lestad olid kenad öhesugused Pöi; sälüse külehn oĺliʔ lestaʔ, [mis hoidsid] ülevahn vi̬i̬ pääl, all oĺli˽kivikeseʔ Rõu
Vrd leht
5. koorikuta leiva külg leevad `lestasi täis mõnikord, kui [küpsetamisel] sedasi üks teese `küĺge jääb Juu
6. vankri küljelaud sõńniku vedul on ka lest, `vankril Äks
7. lesta viskama ~ lööma lamedat kivi mööda vee pinda viskama `niisikesed õhukesed pae kived, sai sedäsi alt käe visata, siis läks kõhe mittu `kõrda vett `müödä edesi. et akkama nüüd `leste `viskama, et `kaugele ka nüüd kivi `juokseb `lestes; `nuorelt `viskasimma jue `ääres `lestet Lüg; lapsed löid `letliku kiviga `lesta, mitu `lesta iga üks sai, mitu `korda kivi `väĺja üppas Mus; vähike `lestlik kivi oo ja sennega `lööda `lesta Emm; `veskad `lesta, kivi käib neli viis `korda öles Phl; vee `aukude `peale vesatasse kiba, vesi `kargab teisele, `öötasse, lesta `veskamene Mar; `Viskasid `lesta, päris suured mehed `viskasid vahel võidu pääl Hää
1. ujulest; veelinnu jalg Kääd olid `kinnaste sies ka punased neh `jusku hane `lestad Kuu; nied `linnud on kõik vie `linnud, kel `lestes jalad on Lüg; anel oo lestad, kellega ta keib, kanal oo `varvad Mar; ane jala lest Iis || loib `ülge `lested, `lestedega ujub Jõh
2. a. noor kaun kui kukkest `vällä lähäb, siis on `lested, kui ivad sies, siis on ikke palud Lüg; `Erned on juba `lestas, pisiksed lestad on peal Pöi; õite järel tulevad lestad ja siis kaunad Kse; ual oo vahest `lesti paelu; kaunad, mis ilises jäävad, oo `lestadega `paĺlalt Tor; `erne lest on, kui ta alles pisike, kui ibikest sees ei ole Juu; lestad on `ernel, `piale `õilemist, siis on lestad Sim; siad süövad ia mielega `lestasi IisK; ual on ka `enne lestad, siis kasvab tera `sisse, aab jämedast Trm; noore lesta sees on `veiksed täpid või märgid, kus `kohta erne tuleb Lai; `erne ja ua lestä, kus teri veel sehen ei ole Hls; ärä kõdritsedu `ernist jääse lesta `järgi San b. tera- või kaunvilja alge `kaura `lested on tuttude sies Lüg; Ubadel olid ka juba pisiksed lestad sihes Pöi
3. a. õhuke lai asi, liistakas puu `lestad `panna `pliita VNg; [ämber] Jähi siia kivide `alla `jälle, nüid on naagu lest Pöi; ma tagusin teda üsna lestaks Ris; `lõika üits lest `leiba mul Hls; [raua] tagumisega tuleb `leśte Ran b. kest kurgi `seemle tuim oĺli ära `söödud, `paĺlad lestad oĺlid maas Saac. kesi need, mes nüüd tuulatasse, nisuksed `pissed, põle sees kedägid üht - - `öötasse va lestad Mar
Vrd lese, lessem, lessum
4. a. ankru kisk `ankrul on aru ja lest otsas arul Jõe; ne suured lestad on tal `otsas, ne on `ankro küined Emm b. võrgu käba Lestavõrk `lasti äärest `kaugele merese, võrgu lestad olid kenad öhesugused Pöi; sälüse külehn oĺliʔ lestaʔ, [mis hoidsid] ülevahn vi̬i̬ pääl, all oĺli˽kivikeseʔ Rõu
Vrd leht
5. koorikuta leiva külg leevad `lestasi täis mõnikord, kui [küpsetamisel] sedasi üks teese `küĺge jääb Juu
6. vankri küljelaud sõńniku vedul on ka lest, `vankril Äks
7. lesta viskama ~ lööma lamedat kivi mööda vee pinda viskama `niisikesed õhukesed pae kived, sai sedäsi alt käe visata, siis läks kõhe mittu `kõrda vett `müödä edesi. et akkama nüüd `leste `viskama, et `kaugele ka nüüd kivi `juokseb `lestes; `nuorelt `viskasimma jue `ääres `lestet Lüg; lapsed löid `letliku kiviga `lesta, mitu `lesta iga üks sai, mitu `korda kivi `väĺja üppas Mus; vähike `lestlik kivi oo ja sennega `lööda `lesta Emm; `veskad `lesta, kivi käib neli viis `korda öles Phl; vee `aukude `peale vesatasse kiba, vesi `kargab teisele, `öötasse, lesta `veskamene Mar; `Viskasid `lesta, päris suured mehed `viskasid vahel võidu pääl Hää
lest2 lest g lest|a S LäLo Kse Aud Pär Hää Ris HMd VJg Trm Äks, -ä Tõs Khn Kod, `lesta Jõe Kuu Hlj; pl `lestäd Vai lestakala; kammeljas ega siel (rüsas) muud ole, `lestaid on ja moni `aŋŋeras Jõe; `meie `üiame `lestad neid, mis on kivi `kammilad Hlj; käib lestal, püiab `lesti Jäm; vanasti oli kolm koppigud lesta kaal (30 lesta) olnd; kui ikka pöha poolt tuul, siis mine lestile ning too `lesti Khk; kuivat lest on kena lest, on palju magusam kut keedetud Kär; Augustikuine lest on ikka kena paks rammus ja rasvane Pöi; Lest kuivada εε ja siis leiga `εεrest ja söö Emm; kammid o suuremad ku lestad Phl; lest ehk kammeĺ, suurt vahet ei ole, kammeĺ `rohkem karusem Rid; Kui teesed kalad ond ää läin, siis tulad lestäd kõegõ `viimes Khn; lest oli jumala jala `alla jään, kui jumal ilma loon Aud; lestal on suu ühe küĺle pääl Hää; lest on sial liiva pial, selg on tal pia`aegu liiva `karva aĺl HMd; lest on õhem kui lat́ikas, aga niisa·ma lai Äks Vrd lestas
lest3 lest g `lesti Kuu RId(g -a Jõh; n `lest|i, -u Vai), lesta Iis; liest g liest|i VJg, -u VNg/`l-/ Koe liist mei isal rippusivad kohe `seina pääl rias, neid oli suss`kenga `lestid ja `sussi `saapa `lestid ja; kengseppal on `liestud VNg; kui akkatasse `saapaid tegemaie, siis `pannasse lest `sisse, `saapa lest; `Kitsad labakääd ku `lestid Lüg; parema jala ja pahema jala liest VJg; `tõmma lestale, siis saad paremast õmmelda Iis Vrd laisti
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|