[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 13 artiklit

kausike(ne) dem < kauss1 pane `neile kana `poegadele `sõnna kausikese `sisse natuke Mär; `veike kausike laua peal Tor; piim on kausikstess `pantu Hää; mes `neskesse kausikesse mahub Trm; kopp – `väike puu kausike Hls; kaśs om `lavva pääld kaosikõsõ maha `aanu Nõo; suidsutedu rasu saesap kui kavva, panet kaosikeisi, ega alvass ei lähä Rõn; panõ˽hämmätüss kausikõistõ Kan; ĺuuvakõnõ vai kausikõnõ vai pot́ikõnõ, tu̬u̬ om üt́s kõiḱ Har Vrd kausikane
laasike(ne) laasi|ke g -kse Trv; laasike|ne g -se Nõo Rõn; `laaśkene Võn Kam Rõn; pl laasiksed Saa peentakune, paremast takust (lõng, riie) teise aŕja päält tuĺliva laasiksed; laasiksed oĺlid nii `pehmed kui suled Saa; `amme jakk `oĺli laasikene Nõo; sugida tulep `ot́skene enne ja `laaśkene perän; `laaśkestest tetäss köögi käterät́te ja linaraad́smise tü̬ü̬ põllesit Kam; amme jakuss läits kolm küünärd `laaśkest rõevast Rõn Vrd laasikanõ, laasikine
lapike dem < lapp1 küll on ikke üva, kui omal on ka lappikene maad Lüg; `riide lapike Kse; lapikene on püksi põlve pial Koe; veke lapike on mul seda `põldu VJg; ei õle tal lapikestki riiet Iis; kulu lapikse päält `tõusiva kaits jänest üless Ote; `rõiva lapikõsõ omma põrmandu pääl Krl; ta võtt laṕikõsõ, vala `viina pääle, siss nühähüt lehmä `kaala; anna˽mullõ laṕikõisi ja nõgõĺ Rõu; popsõl `oĺle innõgi uma aiamaa lapikõnõ Räp || hum põll Sul kah tu lapike kõtu pääl Nõo
*latsike `lat́s|ke Hel TMr, `lat́s|kõnõ Võn(-kene) Rõu Plv Räp, `laits|ke(ne) Ran Puh Kam Ote Rõn, lat́si|kõnõ Plv(lat́si|k) Vas Räp, g -kese, -kõsõ tüdruk, tütarlaps Egäss, `lat́skese omma ka esi uĺaku, nemä jo `tsuskva `poisse Hel; Lindal `sündinu juba kolmass, pidi jälle `lat́ske olema TMr; koera (ulakad) `laitskese ja `poiskese Kam; um õ̭nnõ üt́s `lat́skõsõ hudrak; ta jo suuŕ lat́sik Plv; `lat́sikõsõʔ heboskõlõssõʔ pääl, `olkõ õ̭ks tõ̭õ̭ meeli `tütreguʔ Räp; latskõsõh lapseeas (tüdrukust) Petserih käve lat́skõsõh, üt́skõrd käve Võroh kah Räp Vrd latskanõ
laudike laudike Hls, -ne Iis
1. väike laudehitis laudike, kon kana talve sehen om Hls Vrd laudik1
2. kelgu korv kelgul on laudikene pial Iis
lausalik lausalik laugjas Hää
lausaline lausali|ne Jäm Khk Pha Vll Phl Kse Tõs Hää KJn, -le|ne Käi LNg Kir Var Aud SJn, lousali|ne Jäm Emm(-le|ne) Rei/-le|ne/ Kse, g -se
1. laugjas, lausk lousaline äär, `pitkamissi lihab vesi süvaks Jäm; see o lausaline mägi, saab `kergest üle Khk; `körgest määst `alla `tulla `vaatad sa lausalist `kohta, mis pole nönda järsk Vll; `Meite rand on väga lousaline, meri lεheb pitka`mööda sügavaks Emm; lausalene maa, `suuri mägesi sii põle LNg; meie all sii oo lousaline, kõba liivatse põhjaga [meri] Kse; lausalene kallas, kus ei ole kivi rahusi Var; lausaline, pikalt madal kallas Tõs; lausalene maa oli, mättasi ja sehuksi ei oln Aud; Meri on siin lausaline Hää Vrd lausaldane
2. laus- lausalist `vihma sajab - - mitu `pääva kohe Kse; pilv oo lausalene Var; lausalene sadu, ega ta üle lää SJn
lausik1 lausik = lausi2SJn Kõp Vil
lausik2, lausikas lausi|k g -ku Kam/lao-/ Ote(lao-) San Krl Rõu Plv Vas, -gu Har Rõu Se; lausikas(s) Har
1. lauge, mitte järsk laosik maal `keńku ei ole Kam; äkiline kallass ja lausik kallass Ote; Lausiku mäe pääl om hää `liugu `laskõʔ Vas || (laialdasest lauskmaast) sääl om paĺlu lausikut maad, suur kotuss; neil `ilmligu lausiku kotusse käen Ote
2. lame, madal lausik kauss, tu̬u̬ om madala veertega Ote; ta‿m `väegõ lausik sul, ta˽`taĺdrik San; vanal märäl omma lausigu kabjaʔ; lausikass katuss Har; `paakõnõ um lausiku perägaʔ Rõu; ta mõ̭ni illoss, lausiku katussõga majatüḱk Plv; Lausiku taldreku päält saa˛ei `luitsaga süvväʔ Vas; lausigu kabjaʔ olõ õi ilosaʔ Se
laustik1 lausti|k g -gi sarvedega emalammas neid o küll, neid laustigid Khk Vrd lastik1, lastiklammas
laustik2 lausti|k g -ku PJg Kad lagunenud hoone kõik `ooned nagu laustikud PJg; üks igavene vana lagund laustik, kes sial viel elada tahab; on üks igavene laustik sie saun küll Kad Vrd laust3
laut|päiv laupäev lautpään olin merel; laut`päivän oli `neie pühä Kuu
luu|päiks, luu|päksluupeks

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur