Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 13 artiklit
kausike(ne) dem <
kauss1 pane `neile kana `poegadele `sõnna kausikese `sisse natuke Mär;
`veike kausike laua peal Tor;
piim on kausikstess `pantu Hää;
mes `neskesse kausikesse mahub Trm;
kopp – `väike puu kausike Hls;
kaśs om `lavva pääld kaosikõsõ maha `aanu Nõo;
suidsutedu rasu saesap kui kavva,
panet kaosikeisi,
ega alvass ei lähä Rõn;
panõ˽hämmätüss kausikõistõ Kan;
ĺuuvakõnõ vai kausikõnõ vai pot́ikõnõ,
tu̬u̬ om üt́s kõiḱ Har Vrd kausikane
laasike(ne) laasi|
ke g -kse Trv;
laasike|
ne g -se Nõo Rõn;
`laaśkene Võn Kam Rõn; pl laasiksed Saa peentakune, paremast takust (lõng, riie) teise aŕja päält tuĺliva laasiksed;
laasiksed oĺlid nii `pehmed kui suled Saa;
`amme jakk `oĺli laasikene Nõo;
sugida tulep `ot́skene enne ja `laaśkene perän;
`laaśkestest tetäss köögi käterät́te ja linaraad́smise tü̬ü̬ põllesit Kam;
amme jakuss läits kolm küünärd `laaśkest rõevast Rõn Vrd laasikanõ,
laasikine
lapike dem <
lapp1 küll on ikke üva,
kui omal on ka lappikene maad Lüg;
`riide lapike Kse;
lapikene on püksi põlve pial Koe;
veke lapike on mul seda `põldu VJg;
ei õle tal lapikestki riiet Iis;
kulu lapikse päält `tõusiva kaits jänest üless Ote;
`rõiva lapikõsõ omma põrmandu pääl Krl;
ta võtt laṕikõsõ,
vala `viina pääle,
siss nühähüt lehmä `kaala;
anna˽mullõ laṕikõisi ja nõgõĺ Rõu;
popsõl `oĺle innõgi uma aiamaa lapikõnõ Räp ||
hum põll Sul kah tu lapike kõtu pääl Nõo
*latsike `lat́s|
ke Hel TMr,
`lat́s|
kõnõ Võn(-
kene)
Rõu Plv Räp,
`laits|
ke(
ne)
Ran Puh Kam Ote Rõn,
lat́si|
kõnõ Plv(
lat́si|
k)
Vas Räp, g -kese, -kõsõ tüdruk, tütarlaps Egäss,
`lat́skese omma ka esi uĺaku,
nemä jo `tsuskva `poisse Hel;
Lindal `sündinu juba kolmass,
pidi jälle `lat́ske olema TMr;
koera (ulakad) `laitskese ja `poiskese Kam;
um õ̭nnõ üt́s `lat́skõsõ hudrak;
ta jo suuŕ lat́sik Plv;
`lat́sikõsõʔ heboskõlõssõʔ pääl,
`olkõ õ̭ks tõ̭õ̭ meeli `tütreguʔ Räp;
latskõsõh lapseeas (tüdrukust) Petserih käve lat́skõsõh,
üt́skõrd käve Võroh kah Räp Vrd latskanõ
laudike laudike Hls,
-ne Iis1. väike laudehitis laudike,
kon kana talve sehen om Hls Vrd laudik12. kelgu korv kelgul on laudikene pial Iis
lausalik lausalik laugjas – Hää
lausaline lausali|
ne Jäm Khk Pha Vll Phl Kse Tõs Hää KJn,
-le|
ne Käi LNg Kir Var Aud SJn,
lousali|
ne Jäm Emm(-
le|
ne)
Rei/-
le|
ne/
Kse, g -se1. laugjas, lausk lousaline äär,
`pitkamissi lihab vesi süvaks Jäm;
see o lausaline mägi,
saab `kergest üle Khk;
`körgest määst `alla `tulla `vaatad sa lausalist `kohta,
mis pole nönda järsk Vll;
`Meite rand on väga lousaline,
meri lεheb pitka`mööda sügavaks Emm;
lausalene maa,
`suuri mägesi sii põle LNg;
meie all sii oo lousaline,
kõba liivatse põhjaga [meri] Kse;
lausalene kallas,
kus ei ole kivi rahusi Var;
lausaline,
pikalt madal kallas Tõs;
lausalene maa oli,
mättasi ja sehuksi ei oln Aud;
Meri on siin lausaline Hää Vrd lausaldane2. laus- lausalist `vihma sajab - - mitu `pääva kohe Kse;
pilv oo lausalene Var;
lausalene sadu,
ega ta üle lää SJn
lausik1 lausik =
lausi2 –
SJn Kõp Vil
lausik2, lausikas lausi|k g -ku Kam/lao-/ Ote(lao-) San Krl Rõu Plv Vas, -gu Har Rõu Se; lausikas(s) Har
1. lauge, mitte järsk laosik maal `keńku ei ole Kam; äkiline kallass ja lausik kallass Ote; Lausiku mäe pääl om hää `liugu `laskõʔ Vas || (laialdasest lauskmaast) sääl om paĺlu lausikut maad, suur kotuss; neil `ilmligu lausiku kotusse käen Ote
2. lame, madal lausik kauss, tu̬u̬ om madala veertega Ote; ta‿m `väegõ lausik sul, ta˽`taĺdrik San; vanal märäl omma lausigu kabjaʔ; lausikass katuss Har; `paakõnõ um lausiku perägaʔ Rõu; ta mõ̭ni illoss, lausiku katussõga majatüḱk Plv; Lausiku taldreku päält saa˛ei `luitsaga süvväʔ Vas; lausigu kabjaʔ olõ õi ilosaʔ Se
laustik1 lausti|
k g -gi sarvedega emalammas neid o küll,
neid laustigid Khk Vrd lastik1,
lastiklammas
laustik2 lausti|
k g -ku PJg Kad lagunenud hoone kõik `ooned nagu laustikud PJg;
üks igavene vana lagund laustik,
kes sial viel elada tahab;
on üks igavene laustik sie saun küll Kad Vrd laust3
laut|päiv laupäev lautpään olin merel; laut`päivän oli `neie pühä Kuu