lauge1 n, g `laugeVNgJõhVaiS(-ou-JämEmmRei) KirHan/-ou-/ KhnSaa, `laugõRanV 1.libajas, mitte järsu kaldega rie jalaksed ja `saani jalaksed on ka `lauged; `lauge kadosVai; kui pesu `pesti, künal oli `lauge ots, kummergune, et vesi `langes ää, üks `laugem otsVll; Kui rand leheb pikkamööda sügavaks, siis on `louge εεrEmm; mää küĺg o `lauge, kus `küntud üles Kir; väega `pistü katuss, mis pikkamiisi lätt, tu̬u̬ om `laugõKan; taa `laugõ mägi, taa nii äḱki ei˽kalluda vettHar; ku paariʔ oĺli˽madala˽`pantuvaʔ, sõ̭ss sai katuss `laugõPlvVrdlaugane 2.lame (lainest), tasane (veest) `lauge `laine, sie on madala mogomaine `laine, sie ei tie pahaVai; Täna on meri `lauge, puhas silePöi; `lauge vesi SaaVrdlaugne 3.lõdva keermega, vähe keerd (lõngast, nöörist) kui `liiga `kieru on, siis `kieredä `laugemast vähä Vai; `lauge löng, vähä `keerduPha; Sii on üks tükk va `lauged `nööri, kas `sõuke peabPöi; koe lang `olli iki `laugõmb kui vee lang; `laugõ vai loid, tu̬u̬ om üits, mõni ütel loiud, mõni jälle `laugõd - - `laugõt üteldi pia `rohkõmbRan 4.pehme, soe, sula ilm (talvel) nüüd um `laugõ ilm, `näütäss nigu sulalõ minekitRõu; `laugõ ilm ei olõ lämmi ei külm, suurt tuult ei olõʔ, vagaga um `laugõ Vas 5.leebe, pehme loomuga (inimesest) `lauge inimeneKäi Vrdlaug3, lauhkõ
lauge2lauge g `laukeTürVJgSimPlt; n, g `laugeVNg(g `lauke) LügIisRlaugas, laukaauk `lauged on murakasuos, suo `lauged; kuhu on `sambled `pääle `kasvaned ja vesi `alle jäänd, on `lauge `augud, sääld `vällä ei `pääsegi, ke `sisse kukkusLüg; Ega `veikese `lapsega ei tohi `suosse `menna, läheb `viimast `lauge`aukuIisR; laugete vahel on ikke ull `käiaTür; metsas on vesi ja mäda `laukedVJg; `lauke augudSimVrdlaue, laug4, laugas1