[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Leitud 2 artiklit
lauge1 n, g `lauge VNg Jõh Vai S(-ou- Jäm Emm Rei) Kir Han/-ou-/ Khn Saa, `laugõ Ran V
1. libajas, mitte järsu kaldega rie jalaksed ja `saani jalaksed on ka `lauged; `lauge kados Vai; kui pesu `pesti, künal oli `lauge ots, kummergune, et vesi `langes ää, üks `laugem ots Vll; Kui rand leheb pikkamööda sügavaks, siis on `louge εεr Emm; mää küĺg o `lauge, kus `küntud üles Kir; väega `pistü katuss, mis pikkamiisi lätt, tu̬u̬ om `laugõ Kan; taa `laugõ mägi, taa nii äḱki ei˽kalluda vett Har; ku paariʔ oĺli˽madala˽`pantuvaʔ, sõ̭ss sai katuss `laugõ Plv Vrd laugane
2. lame (lainest), tasane (veest) `lauge `laine, sie on madala mogomaine `laine, sie ei tie paha Vai; Täna on meri `lauge, puhas sile Pöi; `lauge vesi Saa Vrd laugne
3. lõdva keermega, vähe keerd (lõngast, nöörist) kui `liiga `kieru on, siis `kieredä `laugemast vähä Vai; `lauge löng, vähä `keerdu Pha; Sii on üks tükk va `lauged `nööri, kas `sõuke peab Pöi; koe lang `olli iki `laugõmb kui vee lang; `laugõ vai loid, tu̬u̬ om üits, mõni ütel loiud, mõni jälle `laugõd - - `laugõt üteldi pia `rohkõmb Ran
4. pehme, soe, sula ilm (talvel) nüüd um `laugõ ilm, `näütäss nigu sulalõ minekit Rõu; `laugõ ilm ei olõ lämmi ei külm, suurt tuult ei olõʔ, vagaga um `laugõ Vas
5. leebe, pehme loomuga (inimesest) `lauge inimene Käi
Vrd laug3, lauhkõ
1. libajas, mitte järsu kaldega rie jalaksed ja `saani jalaksed on ka `lauged; `lauge kados Vai; kui pesu `pesti, künal oli `lauge ots, kummergune, et vesi `langes ää, üks `laugem ots Vll; Kui rand leheb pikkamööda sügavaks, siis on `louge εεr Emm; mää küĺg o `lauge, kus `küntud üles Kir; väega `pistü katuss, mis pikkamiisi lätt, tu̬u̬ om `laugõ Kan; taa `laugõ mägi, taa nii äḱki ei˽kalluda vett Har; ku paariʔ oĺli˽madala˽`pantuvaʔ, sõ̭ss sai katuss `laugõ Plv Vrd laugane
2. lame (lainest), tasane (veest) `lauge `laine, sie on madala mogomaine `laine, sie ei tie paha Vai; Täna on meri `lauge, puhas sile Pöi; `lauge vesi Saa Vrd laugne
3. lõdva keermega, vähe keerd (lõngast, nöörist) kui `liiga `kieru on, siis `kieredä `laugemast vähä Vai; `lauge löng, vähä `keerdu Pha; Sii on üks tükk va `lauged `nööri, kas `sõuke peab Pöi; koe lang `olli iki `laugõmb kui vee lang; `laugõ vai loid, tu̬u̬ om üits, mõni ütel loiud, mõni jälle `laugõd - - `laugõt üteldi pia `rohkõmb Ran
4. pehme, soe, sula ilm (talvel) nüüd um `laugõ ilm, `näütäss nigu sulalõ minekit Rõu; `laugõ ilm ei olõ lämmi ei külm, suurt tuult ei olõʔ, vagaga um `laugõ Vas
5. leebe, pehme loomuga (inimesest) `lauge inimene Käi
Vrd laug3, lauhkõ
lauge2 lauge g `lauke Tür VJg Sim Plt; n, g `lauge VNg(g `lauke) Lüg IisR laugas, laukaauk `lauged on murakasuos, suo `lauged; kuhu on `sambled `pääle `kasvaned ja vesi `alle jäänd, on `lauge `augud, sääld `vällä ei `pääsegi, ke `sisse kukkus Lüg; Ega `veikese `lapsega ei tohi `suosse `menna, läheb `viimast `lauge`auku IisR; laugete vahel on ikke ull `käia Tür; metsas on vesi ja mäda `lauked VJg; `lauke augud Sim Vrd laue, laug4, laugas1
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|