[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 24.—29. vihik (lõpetis—nälpsama)

Tööversioon


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 22 artiklit

elaja elaja Vai hv Khk, Var Tõs Aud Saa Ann Pai Tür, -äjä Krk/-e/ Hel Nõo Har Räp (hrl 1. tähenduses); eläi, eläj Trv, elläi, elläj, elläij Hel T V, g eläjä, g -e Hel San Krl Har; (j)ellai g (j)elaja Lei; -elai Lei
1. tgn < elama a. s see, kes elab; elanik minust ole enamb parandaja ega elaja Vai; vares ja arakas, ei tema lähe [talveks] `kuśkille, tema siit elaja Ann; sial kedagi elajad ei ole muud inimest Tür; siss olli `ende i̬i̬st eläje joba jo (elasin omaette) Krk; vana eläjä ta meil om Hel; ma‿le `õigusega eläjä (ei ahnitse); Minul om põlitse eläjä, aga Soel om väĺläst tullu Nõo; ma olõ siinsa·mman eläjä Har; Õdagotsõl ü̬ü̬l olõvat õi sukuge hüä kooltaʔ, tu̬u̬ olõ‿i peräheläjellege hüä Se; maja jela˛it (inimesi) täüs; `vahtsõ jelajaʔ Lei b. a elav, elunev `saarmas oo - - jõgedes elaja loom Var; `praegust ikke elajad inged sees. kolm vana sial oo Tõs; tühi saun, elajasi inimesi sii põle Aud; ma‿lõ ka sääne kotoh elläij inemine, ma˽tiiä äiʔ Vas
2. loom, elajas a.  igasugune loom, elusolend narits om sääne `väikene elläi Kan; lihalõ tulõva eläjäʔ (ussid) `sisse; `päästläse˽`püündävä õhust eläjeid; mul om `väega hää hari, tu̬u̬ tuu viimädse eläje (täi) pääst mahaʔ Har; muial pu̬u̬l um no˽kah `kiśkjit eläjit Rõu; huśs om jumalal jo är˽vannut elläj Vas; kalkuna ja kuranaʔ, üt́s elläi ja kat́s nimme Se; uran ka om `särtse jelajaʔ Lei b.  koduloom, eriti veis polnd palju ju `loomi ka - - möni elaja Khk; ma vii eläjile `einu Trv; elade vi̬i̬ tõrike om laudan Pst; obõsõt ei sü̬ü̬ leht`aina, si̬i̬ om iki eläjide jaoss Ran; eläjätüḱk kõhnass jäänu nigu koĺep Nõo; tõbrast nüid ei nimitädä, üteldäss elläi Ote; Eläjeʔ `oĺli lehmä˽puĺl, vasigaʔ - - `Lambõid ja tsiku is üldäʔ eläjess; Latsõʔ, ajagõ noʔ eläje˽`mõtsa! Sääl `oĺli õks `lamba˽kah Har; Kas timä ka `lõpnuisi eläjä`rõipiid tõõsõtarõ tanumihe vei, tu̬u̬d ei tiiäʔ; kunass ma suvõl maka, kaeʔ aia`viĺjä, kae eläjiid Rõu; eläjide hulgah oĺli˽`tõpraʔ, ja˽t́siaʔ, ja `lamba˽kah Vas; Talo pääle oĺl [vanasti] tu̬u̬ kolm neli eläjä luud Räp; osa kaŕussit eläjidõ man, osa tsiko man; kas ti eläjilõ `mõśkmit ka viil annat Se c. hrl pej (võrdlustes) Aie `sisse `sü̬ü̬ki ku elläi (liigsööjast) Hel; no olõt karvanõ nigu elläj Har; Timahhava om ubinit niguʔ elläj `sitnuʔ (väga palju) Vas; ämmerdäss kui elläi, rü̬ü̬ḱ ja tõrõlõss Räp; ah sa vana elläi (öeld halvale inimesele); sa olt laisk kui määne elläi Se
Vrd elajas
3. teat nahahaigus latsõlõ leiväʔ käe `sisse eläjäʔ, nigu jõõh́eʔ. keedete maket `rasva ja siäte moromuna `tolmo `sisse, võiete `paisõ `pääle Räp; elläi sõrmõ śeeh vai jala śeeh - - sääne verine mädä tulõ, nigu hiusõkõsõ tulõva `vällä, karvakõsõʔ; elläi om, kui käsi mädäness ja veretäss ja leemetäss Se
elajakene dem < elaja(s) (eriti veis) ma `võt́si elajakse `kińdi, olli mu viĺlas Hää; vagane eläjäkene, nõnna kenä poboli lehmäke Kod; eläjekse laudan söömäte Krk; äste ilus eläjäkene Nõo; eläjäkeseʔ oĺli˽tu̬u̬ olõpuruga˽periss rahulõ Rõu; looga`hiitjäʔ verevä eläjäkese vi̬i̬ śeeh Se
esi|paigan -paigan spor M, Har eraldi, lahus; omaette suuŕ pada võlliti müüri `sisse `kinni, nüüd om suuŕ pada esipaigan müüri sehen Hls; esi paigan tuba; ka te `väimeg üten eläde, või esipaigan olede Krk; meil omma tsia laudan egaüt́s esi paigan Har Vrd isepaigas
inahuss inahu|ss Se, g -sõ Har; inähüśs Se (lühiajaline) inin ma kuuli, et laudan oĺl üt́s inahuss Har; lehmä inähüśs Se
hinge|kogu kõhn olend mõni jälle ost lehmä, juśt ku üit́s enge kogu; mis ta neist (loomadest) näĺluts, ku enge koguse laudan; ta nõnda ärä põdenu, ku enge kogu Krk
jorahus jorahu|s Har Plv/-ss/ Vas/-hh-/ Se/-śs/, jorau- Rõu, g -sõ mom äkiline häälitsus, heli üt́s jorahus `kuuldu laudan ollõv, mine˽kaeʔ, mis sääl hädä om Har; voḱi jorahuss Plv
kaetama `kae|teme Krk Hel, -tam(m)a Nõo Kam Urv Har Rõu, da-inf `kaetada(ʔ) Nõo Kam Urv Rõu, kaetaʔ Har Rõu; nud-part `kaetunu Har
1. pilku heitma, silmama, ümberringi vaatama `kaeten vi̬i̬l tagasi Hel; kaet miu poole nigu veedike ja läits minemä Nõo; `taade `kaetama Kam; Herr - - `kaetanu˽sepäle `otsa Urv; ma˽`kaeti kas tsiga om `ruuhvõst söögi vällä˽söönüʔ; ku saʔ jahuʔ `tõie, siss `kaetunu ka `määrtse ommaʔ; ma˽`kaeti külh, is näe˽kedägi Har; `Kaeta no˽vahel mäe otsast mu˽kotu kah Rõu Vrd kaehama, kaeskõlõma
2. ära tegema, nõiduma sedä `lehmä ei `kaetavet `kennigi ärä Krk; kui laits `oĺli kõtust `valla ja mõni võõrass vanainemine `olli käenu, et vanainemine om latse ärä `kaetanu Kam; Ta lammas olõsi nigu är˽`kaetõdu, taa ei˽taha inäp süvvä ei juvvaʔ. Tõnõ kurja silmäga kaess, sõ̭ss `kaetas ärʔ Urv; Mu˽lehm um är˽`kaetõt kuis tä laudan likõss lätt Rõu Vrd kadetsama, kadõhtama, kaehtama, kaestamma, kaetsema1, kahelteme, kahetsema2, kahetama, kahjatsema2
Vrd kaehhutma, kaema1, kaetlõma
kana- kana-
1. kanade kogum `moisas on kana`kasvatus VNg; Sepal oli korra suur kanakasvandus, sajad kanad olid Pöi; kana`vaŕmis on mitusada kana Kos; mis sa siin neist tikatad, `vaata, kanakari põllu pial Sim; meil tahetass kah kana`vaŕmi asotadaʔ Plv
2. kanadele tehtud või määratud`orred nie`onvad `pienläsed puud kana`lautuss Kuu;`lehmä `lauda `nurka `lüiä kana penn; nied õlid kana kõlud, `vilja `pahma saba Lüg; kana kuut `sängi all, kus kanad magasivad Jõh; kanapuur `tehti `lauta Pha; Kana`aidu on sii kahesugusi Pöi; Akkame kana`peńni `katsuma (liisku võtma), kes seda teeb Juu; kana aid tehässe `varvess Kod; Kanadelle `ańti alamad `viĺlä, kanadel `oĺlid kana`kõrned KJn; kit́se käesivä `sinna kana`aia pääle `sü̬ü̬mä Nõo; Uus kanamaja tetti - - talliti̬i̬ `vi̬i̬rde Rõn; kana kuuŕ mõ̭nõl om laudadest seintega Har; kana kuut́ oĺl varvust - - laudan vai rehe all ja köögihn kah Rõu
3. kana(de) oma Kanasitt `karvane ja vares `valge (ilmvõimatu asi) Kuu; Siis sie tuba `lehkas `järsko kana `sõnniku `aisust Lüg; Kanaarjus ikka pisine ja ele, kui nad tiivil on Rei; `leitsin õuest kaks suurt kana `sulge Tõs; moa on kana`suĺga täis JMd; kana kurn on luadud nagu kullerkupp Kod; nägu nagu kana sitt (kahvatu) Lai; kärnäst pääd `mõsti kanasita lippege Krk; Sa tahad iks sitast siidi tetä ja kanapasast kalevit Hel; tol om kah rutt rattin ja kanapask kaarikin (väga kiire) Nõo; `hiitü˽nii välläʔ, jäi `valgõss nigu kana sitt; ta om kanaputsai, olõ õi ta haniputsai Har; kana sitta pandass sibulidi `pääle Lut
4. kana(liha)st Tehke `öhtaks kena kana rae omale Pöi; Kana praat om makkus Krl
kikurikuu kiku|ri·ku ~ -riku̬u̬· Kam, -rikuu· Se, -riguu Krl, -riiguu Rõu, -reegu Tor, -riigu KJn Krl; kikoriko Plv; kigu|riguu, -rigu̬u̬·, ki·gurigu̬u̬ Har int kukeleegu kikass lask kikuriguu Krl; seeni˽ku magama `saie, lauĺ kikaśs laudan kiguriguu· Har Vrd kikerikii
kiskuma1 `kisku|ma R(-maie Lüg; `kisko- Vai) eP (`kisko- Emm Käi Lih Kul Ris; `kesku- Kse Juu, `kesko- Rei LäPõ) TMr; `kisk|ma Vig Han(`kisma) spor (`kisma; `kjõsma Khn), Kod(-) MMg KJn eL(-ś- Rõu; -me Hls Krk San, -Lut, -mõ Krl); kisuma Var Hää Saa; (ma) kisu(n) üld (kiso- Vai spor Hi, LäPõ, kjõ- Khn, kiso Plv Se, kissu Rõu); (ta) kissob Kul Rap; da-inf kista Khk Han Krk
1. tõmbama a.  tirima, sikutama tuo `taŋŋed, miä akkan `naulu `kiskuma `vällä Vai; tuul kisub puud juurile üles Jäm; sulu ehmestel `kistasse raad küljest ee ning pannasse padja `sisse Khk; Siis pidi söuke maknee·tiline jöud `kiskuma seda keppi maad ligi (veesoone kohal); kisu puri `sisse (pinguta sooti) Mus; poiss kisub `vardad suka sihest `välja Vll; kesome ikka ja `voatame, üljes `mõrdas Rid; `ambud `kestasse suust ää Mar; `raktor `kiskus kõik `väĺla mes kibi `liikuda `andis PJg; tuule keeretis - - kisub eina tükkisi ülesse, `kõrgele Sim; `tihke arjaga `kiśti [linal] `kuprad otsast ära Trm; mehed `kiskid `noota; ket́t kisk lehmäl kõri `kińni; minä kiśkin süded pada `alla Kod; eläjä röögiv `kangest laudan, tahave `valla `kisku Hls; peenike ja kõhn, nigu läbi `laudu `kistu; mõladega mugu kisut iki `vasta tuuld Ran; kisut toda `võrku ikki valiste Puh; kissime õhvakõsõ turb avvast `väĺlä; vesi `kiirleb ja kisup inimese `sisse; ligeda palaja piat kätega kõik iluste `sirgess `kiskma Nõo; enne `oĺliva `valtaga kajo, pangiga kissime [vett] Kam; aho suu i̬i̬n [om] sääne havvakõnõ, kohe tuhk ja hüdse `kistass Kan; tuhk`hauda `kiśti hüdseʔ ja tuhk `sisse; `ku̬u̬rma om vaĺmiss, vaia pu̬u̬ḿ pääle pandaʔ ja˽`kińni˽`kiskuʔ; kuiss ta pini hanna nii `persede kisk Har; rehe `kaartõ veere alt kisi napu `vihkõ Rõu; seo ilma `aigu om roobiʔ `minkaga hüt́si kistass Plv; Oĺli kõva [vägi]`pulka `kiskma Vas; sõrme `kiskmine, sõrmõga kistass, `joudu kaiass; vägi`pulka kisuti; katusõst kistass `oĺgi; hammast kistass `vällä, `tohtri õ̭ks kisiʔ Se; um hüä tüühopõn, kisk `atra `hüäste; sääne vasta mäke taha‿i mindäʔ, suurt `kuurmat taha‿i `kisku, a `kõhtu um Lut || eraldama; (nimestikust) kustutama, tühistama Luke mehe kissivä `endä `valla, es tahava kroonu vallaga üten olla Nõo; kiśk opõtaja man maha pääkoolist Har; tä üteĺ ärʔ, kiśk umma sõ̭nna tagasi Se || kellegi poole hoidma sulane kisub pereme `puole; `päiväd kisuvad sulase `puole (lühenevad) Lüg; päiv kisk oŕa poolõ (lüheneb), päiv kisk perremehe poolõ (pikeneb) Vas; pinigi kisk peremehe poolõ Se || kaaluma, (välja) kangutama Kivisi on sealt [põllust] `välja `kistud käristud küll Pöi; `kanda sai `kistud, talupoead põletasid nεid Tõs; ma siihn kivve kisu ja `kandõ kanguda Har; üles kiskuma meelde tuletama; esile tõstma kas tahetasse akata veel vana `ennemuistist orja`põlve üles `kiskuma Rid; mis sa sest vanast aśsast änam akkad `uurima ja `kiskuma teist ülesse Hag; tä kiśk sjo aśa üless muido sedä es `olnu meil Se b. (riietumisest) `kiskusid ennast `riidest εε, vesi veel `sauna toomata Khk; Läks nii palavaks, ma `kiskusi omal muist vattisi seljast ää Pöi; `keskus eese alasti Mar; ma pane vahel lośsid `otsa ja vahel kisu ära Aud; südä oli täis, `kiskus enese `riidest `lahti Juu; minä kiśkin jaki seĺjäss ärä Kod; kisu jala `valla Krk; naese `kisknava mehel pöksi maha Nõo; kiso minno `rõ̭ivist vallalõ Se; kisuʔ `rõivaʔ `säĺgä Lutc.  (tuule, õhu liikumisest) lõõtsuma, (läbi) tõmbama, puhuma `tõmmaka sie uks vahe päält `kinni, siis tuul ei kisu läbi Lüg; tuult kisub `aknast `sisse Tõs; Uks `oĺli madalam, tema ei `võtnu nõnda [suitsu] `väĺlä, `repneauk `kiskus `rohkem Hää; kui uks `lahti on, kisub tua külmaks Kad; pliita kisub Kod; hinge kiskuma hingeldama Ise `ähkis ja `puhkis, `kiskus `inge Lüg; kisub ~ veab `inge, sureb varsi ää Vän; `hõngu kisut nigu `siidi; taa ei joua umma `hińge `kisku õiʔ Har || pumpama [tuukritele] `kistatse `luhti ala, muidu lämmatavad ää Musd.  (suitsetamisest) mes sa sest piiboss `üste`puhku kisod ja ju̬u̬d Kod; mis sa kisud sest piibust, `ühte `puhku piip suus KJn; kisk õ̭nnõ taad juńna Rõu
2. (seoses mitmete maatöödega) a. (juurtega) maast üles tõmbama; kitkuma, katkuma `sirbi nogaga kisuti `erni VNg; lina kisoda ja `riividä `kuprud `vällä Vai; odra nii lühine, saab juuril ära `kistud Jäm; leigeste `rohtusid tuleb `kiskuda, uppuvad juba üsna ee Khk; nögest on ullud loomad, ma kisu neid `palja `kääga lehemdele Rei; `suĺga akatasse kana pealt ää `keskuma Mar; paar nädälad, siss akatasse linu `kiskma ja `kamma Vig; Naesõd akkasid madaru `kjõsma Khn; `kiskus põllu seest ohakid Rap; tümikad tahvad ää `kiskuda Jür; linad on nüid juba `vaĺmis `klaasind, nüid süńnib `kiskuda Amb; karjane - - `kiskus `kuuskede alt kuuse juurikaid Koe; käis lina `kiśkjid `õt́sman Kod; mina kisun ua `puhtast Pal; kivi sammalt es kästä kista Krk; kisu `käega maa seest noid kanarige Rõn; kanõpit ei kisuta innõ ku `tolmumma nakass Rõu b.  (kinnisest vaost) kartuleid võtma `tuhli `kiskumise `aeksed ilmad olid vihmased Ans; `tuhli varred `lähtevad mustaks, siis taarist `tuhlid ää kista Khk; Ema läks pöllalt `tuhlid `kiskuma Pha; Olet tei juba `tuhle `kiskond ka Käi; `möisas käisid `kardolid `keskomas ja maha panemas Rei; lähme `tihli `kisma Tõs; kardulid kistase Tor; mine kisu üit́s korvi täis kardult Krk; ei olõʔ `kiskmin ubiniit Lei c.  (koormast, hunnikust) maha tõmbama sõńnikud `kiśti väĺlal kabliga maha Sim; konguga `kistass sitta maha Puh; `u̬u̬pis vanast `olli `puune konk, kellega sitta maha kisuti Nõo; kiśsime laadast sitta `väĺla Võn; ma ni kõvastõ kisi, ku sita hankki lät́s `kat́ski Se d.  niint, tohtu rebima; peergu lõhestama kasest kisuda `piergu VNg; `kiskusin `tohto, akkan `virsu tegemä Lüg; akka tänä `pärre `kiskuma; `lähmo `kosko `kiskoma Vai; männi puust `kistesse korvi `piirgusid Khk; kisu ~ löö paar `peergu lõmmu küllest Mär; viisa suge `kistud lõhmusest Pär; sis `tehti kiiniga `särmed ja `noaga `kisti piiruks Rap; tõin tänagi metsast sarabu keppisid, tahaks `pindu `kiskuda Amb; niin`meister oli sie kellega `pilpaid `kiśti VMr; niinepust saab `niini `kiskuda Iis; `metsä `käidi `kõśki `kiskman; `kisksid kase `tosta Kod; kisutasse `niini, enne vanasti `tehti neist `köisi Ksi; karjatse ja tüdruku `kissive pirru Hls; pajost kistass `niidsi Nõo; ma sai mõtsast üte `kistu kose Ote; poisiʔ `kiskõʔ `pirdõ Krl; niidse omma˽`kistu ja `katsa mähidü Har; mähä `aigu `kisti noid `kośki Plv; pirru`kistava väit́s sääne, sarvõst oĺl vaŕz pant Lut e.  (lehma lüpsmisest) maksa teda (lehma) mette `kiskudagi, `kinni jätta parem Mär; üit́s muna koore täüs tule vi̬i̬l [piima], ei massa kista änäp Krk; sikkõʔ nisaʔ ummaʔ, nii kisoʔ ku sõrmõ koolõssõ ärʔ Rõu
3. mingisse asendisse tõmbama vanus kisub `küüra juo ja kõvera; kramp kisub kokko `üöse, `kiskus kääd ja jalad kokko Lüg; [haigutamine] Kisub kõri `laiali Jõh; muutku äga akab mokka `kulpi `kiskuma (nutt kipub peale) Ans; `päike kisub lavad köveraks Khk; koer kisub kerase Muh; uss kisub kägarasse Rei; kesob üsna eese kokku Mar; ole ilusti `sirge, ära `kõõsi kisu Hää; kaśs tige, kisub `küiru; krambid `jalge sees, kisub jala `kangeks Juu; uśs kisub ennast `kierdu Iis; Naha kiskund `kiprasse Pil; raḿp kisub jala kokku Hls; siil kisk `kerrä; ärä kista mokke `vingu; keśu kiśk kaala `rõnksi (odra pea vajub longu) Krk; `Perse tuhara kisup `kangess `istmisega Nõo; om `endä `kühmä kisnu Kam; Nii hirmus külm oĺl vällän, et `õkva˽käe˽kiśk `hanku Urv; huśs kisk `kerrä Se
4. (kaardu, kõverasse, kinni jne) tõmbuma lüli `kuuse puu kisub `luoka Lüg; `sõrmed on kõvera `kiskund Jõh; see oo nii keerd puu, kasund nii, kisub `keerdu; silmad akkasid `kinni `kiskuma, une rammastus tuli kohe `peale Mär; `saapa nenad `kisvad ületsi Tõs; laud oo `kummi `kiskun Aud; vörk kisub tiidaku Ris; lauad kõmmeldavad ja kisuvad `koardu; kuue õlmad kisuvad ülesspidi Juu; kippus nagu `kööksu `kiskuma, kõberasse, `küiru Tür; `taimedel elukad sies, siis lehed kisuvad kämarasse VMr; [ta on] paĺlu tüöd teind, [keha] akkab juba `vimma `kiskuma Sim; `aĺlad terad kisuvad `kirtsu, `erne ja ua terad Trm; kase tost kisob kruppi ja `pullo ku lähäb kuumass Kod; jalg kisub `krampi `öösse Lai; kübärä veere kisuva kõverase Trv; lülipuu kisub üles poole Hls; laud o [kuivades]`vändä `kiskun; paper kisk `kärsä tagasi ku rullin om ollu; lõng om ülearu ki̬i̬rt tett, kisk `säŕgä Krk; [linal] ligeda veere kisuva `köprä; nüid om täl ka nägu `krömpsu kisnu Nõo; kuusõ kosõdõ katusõʔ `kiskva `kupri Krl; külmägä kisk `kühko Räp; `kiskuss `kühmä, lätt vanast Se; kokku kiskuma 1. (mõõtmetelt) vähenema (kuivades, vananedes jne) `vergo `silmad `kiskovad kogo Vai; Saabas oo kuivades nönda kogu kiskund; Meite poodis akab keik värk nenda kogu kiskuma Kaa; sõĺg surub `kanga laiale, mud́u `velne kangas kisub koku Vig; riie on pesus kokku `kiskun Ris; kisub kokku vanudusest JMd; nahk kisub kokku Trm; rõõvass kiśk kokku Trv; emäl olli suu kõik vanavusest kokku `kistu Rõn; villanõ rõivass kisk vanutõn kokku Krl; ta vanahuss om su `väega kokko `kisknuʔ Vas 2. krampuma rambi käive `pääle - - jala või käe soone kistass kokku Krk; nigu soone oless kokku kisnuva Puh; puŕk kiśk mul sedävisi kõtu kõiḱ kokku Nõo; jalg kisk ~ kistass kokku Har; siss kui jo krambi lööse, nakass `suuni kokko `kiskma Se
5. (mingis suunas) muutuma a. tuul akab külma `poole `kiskuma Khk; Kui tuul vastale (vastupäeva) kisub, akab sadama Kaa; ilmad nenda tuisuseks `kiskund Vll; nää kisub `sõõna, akkab `vihma tulema Mär; Taevas na aĺl puhas, kisub vihmale Han; akkab `kiskuma sügise `poole Pär; joba videvikuss akab `kiskma Kod; puud on ärmatand, kisuvad `valgest; odrad akkavad `ruugest `kiskuma Lai; päe kisub ~ veab `õhtule Hls; ilm kisup `vingu ja `pilve, ei tää ka sadame tule; si̬i̬ (inimene) kisk küll saa manu (ligi 100-aastaseks) Krk; tuule om jälle `õhtu poole `kiskun Hel; kisub ämäräss; ait tetti `kõrgõdõ - - et tuul alt läbi käib, ei kisu `rõskõss Ran; tuult kisk (tuul tõuseb) Se || tikkuma, kippuma Elu kisub vägisi `kiiva `kiskuma Kaa; Õdagu pää kisk valutama Nõo || küll oo `kiskun näost `alla, kõhnass, kuivass Tõs; näost om ar˽`kiskunu ~ `tõmbunu Se || tuli änd sääl kisk (liikus) `taeva pääl Krk b. (olukorra) muutust põhjustama tuul kisub vihma ülese, kisub vihma pilved ülese Kaa; sulg kisub nenä vesitses Tõs; küĺm kisub silmad vesiseks Kei; vesi kisub puu `tihkeks Juu; sie tuul, sie kisub `vihma KuuK; Aga koe jäeb kõrvuti, siis kisub `riide puha `kortsu Amb; sibul kisub siĺmad vesisest Trm; külm kisub näo kibedaks Plt; päävä käen ja külm, tä kisk ka [riide] `valgõss Har; noho kisk nõna `lahḱi Se c.  kõrvale kalduma, viltu minema `vanker kisub tielt `korvale, `toine johivits on `kangel, `toine `lotval VNg; sahk kisub väga maa `sisse Mär; regi kisub `kiiva Nis; `vanker kisub tee `kõrva Juu; kui `ärgiga `künti, siss pidi ärjä ike olema, muedu oless tõene äŕg tõesele poole kisnu Nõo; vanger juhip, kisub kõveride, tõsele poole `rohkemp Kam; no küll om `jõ̭õ̭rdlikanõ ti̬i̬, `õkva väǵüsi kisk ri̬i̬ ti̬i̬ päält ärʔ Urv; no koe sa (kuhu sa) kistat, ku sa `riśti lähät, ei lähä ilusadõ (lõnga ketramisel) Har
6. ligi tõmbama; huvi äratama; sütitama, kaasa haarama siin on `praegastki midagi, `järve `ääres, mis `senna `piksed kisub, `aina lüöb `senna Jõe; tama `kisko minu ka `naurama Vai; mustad `riided `seĺgas, kesovad nii palavikku (kuumust) ligi Juu; nemad (puud) kisuvad `pikse ligi Kos; nigu `kiśti ära tulema; sie tüdruk `äśti kisub ligi VJg; tohoo·h, vanu igi vi̬i̬l kistasse mehele, ise jo viie`kümne `uassane Kod; `endaga kurja poole `kaasa `kiskuma Pal; ku `kange kuum päiv, sis `õkva kisup su unele Nõo; tiä oĺl `väege ää `tańdsja, tedä kõ̭iḱ `kiśki `tańdsma Krl; ka kurivaim jo kisk kõrdsi poolõ; [jalad] `kiskva ~ lääväʔ jo kerigu poolõ Se; minnu nii kisk mindäʔ, `kiskmese kisk är mindäʔ Lut || viipama, kutsuma `käegä kisk minuda, et tule `seie Kod; kisu tõõnõ kõrvalõ, midä tahat kõ̭nõldaʔ Se
7. (teesklemisest, tehtud olekust) Eks ta mattussel `katsund küll nuttu `kiskuda IisR; `kissid `kangeste naerda Tõs; mõni on nihuke eläv, `paĺlast kisub aga `naeru Juu; sul põle äda kedagi, näe kisud `ainult `nutma Koe; seda ivakest `laulu `kiskus kõigest jõust (kukest); akkas nuttu `kiskuma Lai
8. kurnama, vaevama; nõrgestama egä ma rahulikkult ei saand magada, köhä ikke `kiskus; `kange köhä akkab `kiskumaie Lüg; laps on [imedes] ema nenda ära `kiskund Rei; krambid kisuvad, jalad valutavad aina KuuK; lehmal käind `tallaja seelas, küll `kiskund ja `kiskund iga `üösse nat lehm lõppend jo ää JMd; mua igävess ärä kistod (kurnatud), mitu `uassad ei õle sõnnikud suanud ei rammutata Kod; ta lask [last imetades] ennast igävest är kista ku luu kärbüss; poja om vana emmise är `kiskun, ku luu ja nahk Krk; lehmä˽käävä su̬u̬ `pääle, venitäse ja `kiskva `endä äräʔ, jäävä `aigest sääl pori seen `käümise peräst Võn
9. välja imema, tõmbama, imama kuppu `sarved, `neigä kuppitasse, kisuvad paha vere `vällä Lüg; pane kollast `seepi `paise `pεεle, see kisub mäda `välja Khk; vase kiht peab seda `aigost `välja `keskoma Käi; `plaaster kesob mäda `välla Mar; salakoi - - apu leivä tainast ja `kisvaid `asju `pandi `piäle Var; apu kapsas, tema on `kange `kõike `väĺla `kiskuma Juu; teeleht kisub viha vääĺa Amb; ku jalal `paistus on, siis sinine savi `kiskma ärä Kod; kupp kisub alape vere `vällä Hls; nu `väikse kaani kisuva kah verd Kam; `plaastre kisk `haigust vai tõpõ Plv; kihulanõ - - om `kiskno verd täüś Se || (pleegitamisest) pääv kisob `väĺja kõik `riided, võtab tõesele karvale, kisk `vaĺkjass Kod
10. enda kätte haarama, ahnitsema; nöörima aagerdab kie `püiab kõik oma kasust `kiskuda Lüg; kormitaja inimene, kõik aśjad ta oma `poole kisub Aud; igä üks kisub ikke enese `poole, köened ikke oma `poole Juu; saksad kiśkid `reńti inimesse käess, akasid talu`poegi õege `nü̬ü̬rmä Kod; ta kisuks kõik oma kätte, teine ei tohi ivagi `saada Plt; muut ta ei ti̬i̬ ku `ti̬i̬ntride käest kisk `palka ärä Krk; kiśk ja ahnits `endäle sedä varandust kokku, mes tä sest sai Ran; tää kisk vaest inemist Plv; mis sa inemiist nii˽paĺlo kisot Se || vähendama Peremehel oo `söuke sant viga külges, et akkab pärast palka alla kiskuma Kaa; ma kisu ennembi maha ku manu panõ Har
11. katki tegema a. hammaste või küüntega rebima; hammustama kull `kiskus kana purust. kull on `kiskund mittu kana Lüg; kugod kui `taplod, siis `kannuksiga `kiskod `toine toist verisest Vai; äisa obu, vihane, kuri ka, ligi lähed, tahab kista; süva rohu `sisse‿p tohi `minna, uśs kisub Khk; ta on teise suud-silmad keik laiali `kiskund Rei; oli loom takka `kistud, va liba teind seda Kul; koer oo `kange `loomi `kisma, tahab `loomi `kiskuda Tõs; ullu koera `kistud ma põle koa näind; sai koera kääst `kiskuda Juu; ku [rase naine] undi kistod liha `sü̬ü̬vä, `suava tige laps Kod; kas si̬ koer kisub SJn; uńt kisk `lambit Krk || narrima, nokkima mis tädä kisutasse, midä tämäst `ninda pali `pilkata ja nokkita Lüg; mis sa kisud seda ehk teed maha Muh; Ta na koer kiskumas Käi; mis te tast kisute, mis te tast tahte Juu b.  puruks rebima `Kiskus kirja mu `silmade ees tükkideks Jäm; `kistasse kõik `lõhki Plt; lõõg puruss kist Trv || fig Mitte ei `jõuva, kisu vai tükkidest (tööd rabades) IisR; kisu vai küüned piält ärä Kod; ka ma ennäst pia `lõhki `kiskme Krk || fig taga rääkima üks `kisku minu viel, ei tea, ken minu `kisku Kuu; nüid kisub üits miu, `tõmbap kõkst ja kõkst (luksud käivad) Nõoc. lõhkuma, lammutama karu kisub `linnu puu purust Lüg; Einamaa ajad puhas eest ää `kistud Pöi; tuul kisub katust Rei; aud oli `lahti kissutud ja `surnu `paĺlaks `tehtud Rap; taaŕ taht ärä kista (~ `lõhku) ja uut jälle tetä. `kisti ärä, `mõsti ärä puu, õle visati ärä, taari tõrik `mõsti ärä Krk; kui sautarri `naati maaha `kiskma, `naati `härbańne tegema Vas c.  sisse murdma, röövima aida `kiskje, aida luku `lõhkje. sääl olli ait ärä kist Krk; aida kisiʔ ärʔ; naisõl kiśk arʔ kirstu Se; (mesi)lindu, mesipuud kiskuma mesilasperet hävitades mett võtma `lindu oss vaja kista ollu, mett võtta; ma taass `täempe mesi`lindu är kista; ka te `ende mesipuu ärä kisside, ka te saide ka mett Krk
12. riideid kandma, kulutama kisu ennemdi vanad `riided ära, siis akka `uusi `saama Jäm; kes kisub veel `valged villast sukka Kär; oli küll pühabe aga vanal olid `kiskumise `riided `selgas Pöi; kül ta (kasukas) mu poolest jääb ika `kiskumata Muh; Sene `tööga kisub väga `palju `riidid εε Emm; pool`kistud riie Rei; paĺlu sina seda sukka või kennast siis kisud Rid; See palitu oo ühna `kistud, ei `aita änam `seĺga `panna Han || kaheksakümmend viis ole täis, kuies on kää kiskuda (eluaastatest) Pha || On üks va pool `kistud naine (mehega koos elanud) Pöi
13. a. riidlema, tülitsema; kaklema kukked on `kiskund VNg; Kas `jälle `kiskusid `teiste `poistega IisR; Omad koerad kisuvad, omad koerad lepivad Jäm; Sönutlesid niikaua kut `pistsid käsitsi kiskuma Pha; poisid läksid `kiskoma Emm; Kui koer on arg äga ta undiga siis `kiśma lähä Han; nüid üks surma sõnum tuleb, et `kaarnad kisuvad ja lähväd `kiskudes Var; `Piiride pärast küll kisutud ja kohut `käidud Tõs; naised läksid liha pärast kisuma Saa; olime karup̀idi koos ja `keskusime nõnna et Juu; ta ise oli kua `kange `kiskuma VJg; meie päris `kiskund ei ole Pil; kuke `kakleve, kisuve nii et veritse Krk; poisiʔ lät́siʔ `kiskma tõõnõ tõõsõgaʔ Se b.  tüli norima; kiusu ajama Ma kisun suurt südänt, `kiusu peräst kisendäsin (peale karistamist); neil on üks riid alati, riid ja tüli `kiskumine; `Ühte `puhku kisub `ammast ja kiristäb Lüg; `Kiskus viha, et `tõine õles akkand `vasta Jõh; Juuljus kisub ammu juba Mihkli pεεle viha Kaa; Purjus peaga akatakse äga peale pinda kiskuma Pöi; ta kisub tüli Rei; iga tühä asja `peale akkab `riidu `keskma Mar; akab kõhe `kiuso `kiskma; kisub ammass Kod; niikaua kisuvad viha `vaenu kui ükskord minnassegi kokku Lai; mitu `päivä joba vimman, kisub `vimma Ran; Kiśk˽mu pääle süänd Rõu; Sul halv muud, nakkat jälʔ kissa kiskma Vas
14. a.  puutuma, kätte võtma Är `kiskug isa `aśju Jäm; mis sa kisud töö `riistu Khk; ää `kiskug teise mäŋŋi `asju Pöi; mis sa `lampi kisud Emm; ära mette kisu `kõiki `aśju Mär; Anna `kaikaga künde piäle, kui viel kjõsub Khn; ää kisu tuld Juu; ära kisu minu `asju Iis; laps kisub kõik mis suab Plt; ei tohi tuld kista Krk b.  käperdama älä kiso minu Vai; kassipoeg lähäb rekisse, sa kisod tät, kääbustad `kassi Mih; poiśs kisub tüdrukud VJg; viimäde olli rubinu sääl, `kiskun `mustlise naist Krk; ku tu̬u̬ iraaig om - - ta kisup toda naśterahvast nii `irmsade Nõo || sugutama; kannustama mud́u ei saa `poigi, ku egä muna jaoss piap esäani `kiskme, paŕts kisk kah Krk; kikass lät́š kannu `kiskma Lei c.  sügama, kraapima ära kiskug pεεd Jäm; Mõni `ütles et kaśs kisub tuult kui ta seda`viiti küündega kisub, et tuul pidada siis `pöörma Pöi; kisu mu `selga Muh; `vaesed `kruapsid ja `kiśkid kas küĺjed maha, et õle üvä laps anna `leibä Kod; ärä kista ega `süütä, küüne viha lääb `sisse Hls; kaśs kisk `küüdsi, ei tää ka ilm sadame lää Krk; tä `kiśke küüstega mul näo `lahki Räp
15. pingul, kitsas olema, halvasti istuma ei õle iast `lahti `leigetud, kisub kas õla päält ehk `kaindla alt Jõh; see ülikond ei istu kenast. vaada siin on kot́t ning siin on kurts, siit kisub `krimmu Jäm; Jaki `uõdõr kjõsub, piäb alt `lahti `lasma Khn; üks [kanga] pool `lõõgab, siis teine kisub Sim; kangass kisk käe ette Krk; särk om halvaste ummeldu, kisk `kaala Plv; [krae] kisk säläle Se
16. (uudis)maad harima ma kisu kooguga maad Rei; [äkkega] `kjõstasse `kargõd Khn; karjamuad on kõik iljute üles kistod Kod; kui taime maad `kiskusime, oli kelts all Lai; pääle künni sis kuldivaa·t̀uriga kistass maa läbi Puh
17. mitmesugust, peam fig kasutust Pukki `nahka `kiskuma (oksendama) Jõh | akkab juo tagasi `kiskuma igäst `asjast, tüö jõud jääb juo kasinast Lüg | kõvasti pingutama Emä, isä kisuvad vai nahast `väljä, aga tüttart `tüöle ei pane Lüg; oh sedä `tüükeist, mis olt kül˽`kiskõnu San | kui kuud varjotatse, siis ike `üeldässe, et kistasse, aga kes tämädä kisub Kod | siidi kiskuma siidi vedama, laisklema näe ma esi kisu `siidi, ma olõ peenemb miiś (tööd ei tee) Har | vahest kui kuivad mered on, `kiskuvad (astuvad) jala läbi Khk; päeva ollit ärä väsinu, muutku kissit (heitsid) ärä maha (voodisse) Krk
Vrd kiskama
kobistama kobistama Khk Kaa Muh Rei Emann(-mma Lüg Vai, -m(m)a V, -tem[e] M San, -tõmõ San Krl; kovis- Lei)
1. a. kobinat tekitama kobistab `ukse taga Lüg; ma läksi `vaatma, kis säl kobistab Khk; öö ulgosed joba olid `jälle kobistamas Rei; ää kobista Tõs; tule `sisse, mis sa kobistad Vän; kana kobistab [nokaga] munade pääl, pojad akkavad vist `väĺla tulema Saa; mis sa seal mürad ja kobistad Ris; [koer] akkab `üesse kobistama, `tarvis `väĺla meelitada JJn; ei tia mis sial nurgas kobistab Trm; kobissas seĺjä taga Kod; saand poole ü̬ü̬ `paiku, [rehepapp] kuuleb, üks kobistab riha all KJn; eläjä laudan kobisteve Hls; sa kobistit `lehti man Krk; `vaśka kobistiva lepä `ossega Puh; ärä kobistegu nii kavva üleven, mine makama San; ussõ man kobistass sääl Se b.  krobisema kui leib on küps, siis alumane `kuorik `nõnda kobistab `vasta Lüg
2. askeldama, toimetama, kohendama; kokku koguma; kohmitsema `Koipse `rahvas `eidavad `irmus vara magama `ohta, `üösse, siis kobistatta üleval Jõe; Kes `enne `koitu kobistab, see vara ka `leivämiheks saab Kuu; kobistan ike sii kodu natuke Rap; toemetab ja kobistab aga `peale `väĺlas Juu; sial oli aed kobistud JJn; kobissab ja `korjab kokko õma `kruami Kod; ma `ümbre kodu kobiste Hel; ta siss midägi kobist, käis ja ot́s midägi `asju Ran; pögsi om üle `perse maha lännuva, kobista pögsi üless; Temä kui tüü mant pässi, siss nakas õkva kotun kobistama ja säädma Nõo; õdagutse söögi `aigu `olli või ja eering kah, siss kobistedi kõ̭iḱ `lavva pääle, et `võtke mis `kiäki taht Ote; ku `aigõss jäät, kidägi ei olõʔ, kis sinnu kobistõss San; Kobista ilustõ `üśkä hainaʔ, nii et sa maha ei˽`puistaʔ Urv; mõts vaia `puhtass kobistaʔ, muidu võip õnnetuss tulla Har; sõ̭ss `võet́i kobistõdi nu̬u̬ʔ rät́i veere kõ̭ik ilusahe kokko ja˽köüdeti kõva langa˽`kińniʔ Rõu; ku ei˽kobista hinnest, siss jäät alastõʔ Vas Vrd kobistõlõma, kobitsema, koblama
3. kohmakalt liikuma, käima; koperdama ta kobist parsilt ala Kaa; kepi naeal kodin siin veel, `kεia kobistan Kul; ma nägin, et sa kobistasid `otsa, pane nied kummikud iest ära JJn; väilas on nii pime, kobista nigu kot́is VMr; vanami̬i̬s kobist ärä tare manu, `jäigi `vihtmada Ran; kobista sa ka hinnäst üless Se
Vrd kobima1, kobisema
kon kon Trv T VLä(-h Har) Rõu Se Lut; koh VId(kuh Se Kra); kohn Rõu Plv(kohon) Vas
I. (osutab kohta) missuguses kohas
1. (otseses küsimuses) kus kon sa käisid Trv; `küskse: kon ta om, nüid küstäss: kos ta om Kam; konh sa˽taa käe olõt kraadsanuʔ Har; `tahtsõ˽laulatamma minnäʔ, a koh sõrmusõʔ; Koh mõtsah saʔ näit sutt Vas; koh naa sõglaʔ ka ommaʔ Se
2. (sihitis-, täiend-, kohalauses) kon ta (joodik) istup, sääl ta nokutap Rõn; sualaat́ om tu̬u̬, kon suga seen om Kan; kon om laudan sääl om lauda takan kah Krl; vanast oĺl śaksil tõld konh naa `sõiti Har; ma `üt́li poisi nime, ja külä nime kah, kohn poisi kodo oĺl; vanast latsõʔ iks `loie [kassile] et, kurr kurr, kohn sa˽käveʔ Rõu; kohon tu̬u̬ juudass um, seletä˽mullõ Plv; a koh ar˽koolõss sääl timä (öökull) ikk Se
Vrd konness, kun
3. (täpselt määratlemata koht) a. kus tahes; teadmata kus olõ˽sa kon taht, ma saa su iks kätte Kan; Tulõ jo üless, päiv jo kon taht, muuʔ kaŕaʔ ammu mõtsan Urv; ma saa ei˽ sinnu alasi `sisse `laskma, tü̬ü̬h vai koh `kuagi˽kõrd olõ; nu̬u̬˽videlese˽koh videleseʔ Vas; näid (teat seeni) om inämb kõva kraaviperve pääl ja koh om kõvõmb, kuivõmb maa Räp Vrd konness b. kuskil kui oma inimese olli kon tü̬ü̬ man, siss mõni vanainimene nüśs lehmä Nõo; kas mul tõsõ˽`varda kon ommaʔ Har; sõ̭ss vaśt koh liinah oĺl tu aŕst Plv; tah olõ õi˽pinil ka koh `maadaʔ Vas; ko koh tulõkaih om siss ka lüvväss kolla Se Vrd kongi2
II. (rõhuadverbina) no kon ma küĺmetanu ole, taren ole elänu Rõn; no kon sa innembä oĺlit Urv; ka˽konh om süüäʔ Har; kae koh om lännüʔ rahvass targast Se
lamba|sihver (mõisa) lambakarjus üle sada `lamba ja viel `rohkembki, sial õli juo alali `lamba `sehver `juures Lüg; enne olid `mõisates `lamma `sihvred Mär; `lamma`sehver, see oli ikke ülem kui `lamma poiss; taludes `lamma`sehvreid põld Juu; `mõisas oli kaks `lamba `sehvrid `eśti Ann; kui `villu niideti, siis oli `lamba`sihver `jälle juures Sim; meil oĺl `mõisan vana miiś, tu oĺl `lamba`sihvri, suvõĺ tu käve lammastõga nurmõ pääle ja `kondu `sü̬ü̬tmä, talvõl `oĺli `lamba laudan, siss sü̬ü̬t́ kaara `oĺgiga ja `hainuga Har
laut1 laut g lauda S(-ou- SaLä Emm Rei) Emann(g laada L K I spor T[laoda]), `lauda R(n `lauta VNg)
1. loomade pidamise hoone või ruum `kärbäsi laut täüs Kuu; monel olivad `palkist `laudad `tehtu, monel kivist VNg; `eini `pandi `lauda lakka, `muidu õli laut külm Lüg; Laut `lambaid täis, `oinas `keskel = kuu ja tähed IisR; `veisid on viis `inge `lautas Khk; törva `ristisi `tehti lauda uste `peale, et kuri es saa `loomade kallale `minna Mus; Omad `lauta, võõrad `välja, uks `pulka ja magama Pöi; Lambad aedi ööseks koerde ermu pärast louta Emm; kus oo luid `lautas, seal oo lauda taga koa (loomi sureb) Mar; `vaĺlad on obosel sõedo aeal peas, päitsestega pannakse `lautas `kińni Kul; laada müir oo `vaĺmis juba Mär; ma panin `lambad `lautase Mih; noorikud `mindi ehetama lammaste `lauta, ikka ehetati `lautas Tõs; `Einu üsä napist, kas võega nda paelu `luõmu `lauta `panna (ületalve pidada) Khn; pane lehm `lõõga ja laada uksed `kińni Vän; Libedi `lambi mahub pailu `ühte `lauta, karvasi mitte `kahtegi Hää; sigade `lauta `viidi kua siis niukseid vallatumaid `poissa - - jõulu`lauba `õhtu Nis; lõi uued laadad üles paari `kuuga Juu; obune, tema sõedab `talve `väĺlas, ega tema `lautas ole - - aga ärg oli ju `talve `otsa `lautas Kos; kaśs tuli ühekora laadast, rot́t oli nagu leeva kot́t ammaste vahel Ann; `lammad loomad olid ühes `lautas, sigadel oli oma laut Pee; mehed panivad laadas sita`koorma `piale, lapsed kes `ohjasi `oskasivad oida, need aasid obused väĺjale Trm; taga `laute one vägev mua, kosa vanad laadad õlid Kod; `veiksed suberikud olid ni̬i̬d laadad Pal; vasikas on `lautes `kinni Pil; ega sääl ei olnd ju `puhtid `lauti Kõp; nüssikul olli kaaś pääl, ku lauda mant tullid Hls; lauda seĺg om `vastu lõunat, ots om tunni kate `paiku Krk; `õhtu olli kole toŕm kohe - - mul olli irm, et puhub laudast läbi ja lehmil nakkab küĺm Hel; lehmä `tu̬u̬di laodast `väĺlä, ilusa rammun ku pildid Ran; siss mahup `lauta `paĺlu, kui om vaa `lamba, aga kui om kuri oenass siän, siss ei mahu Puh; ää iks ku lehm laadan om, ei ole vaja piimätilga peräst `pu̬u̬ti joosta; sa võid jo ommen `kaeda, kudass sia om laoda ärä `lahknu Nõo; ommogu `lät́se emä `lauta, lehm laadan sälile maan, jala `taiva poole `piśti Võn; märä joosiva siss lauda `pośte `otsa Ote; Neli istva laudan, a viies juusk ümbre lauda = sukakudumine Krl; laudal oĺl `ülhen paja, kost `valgust paist Har; lehmä˽rööǵeʔ `ju̬u̬tmalda laudahn Rõu; ütel pu̬u̬l `tahra oĺli˽kõlguseʔ, tõõsõl pu̬u̬l oĺli˽laudaʔ Vas; susi kiśk kivi saina alt ar ni `päśsi `lauta; Kitsahõ lauta mahus pallo hüvvi lambid Se
2. ait vm hoiuruum `Kamri ees oli pisike kola laut, mõnel oli seal jahvekivi sihes Pöi; sii `lautas oo kolm `kirstu, `kirstudel ollid omad laudad; ma pese lauda põranda koa ää; `lautas kirstu `juures `löödi ruut tanule Muh

maatama `maat|ama Kuu Lüg(-maie) Jõh Hää Saa Kod/-ua-/ V(-mma), -em(e) Hls Krk Hel San; (ma) `maadan Kuu, `maada Rõu Vas Se, (sa) `maadet Krk magatama a. magama panema; magada laskma `maatab `luomi `ühte `puhku, ei aja `süömä ei Lüg; muko `muatab [loomi], laheb magada Kod; si̬i̬ oiap ja `maatep neid (kasse), lasep oma tuppa magame; ammu lätsit last `maateme, iki makkat alle; mis sa karjast `maadet, aa na `sü̬ü̬mä vahel. terve ommuku pooliku `maadit `karja Krk; `maatadass (lastakse kaua magada) tütärlast, lehmä˽`rü̬ü̬ḱvä˽laudan Kan; `maatass pääle naid eläjätüḱke tan, mińki̬i̬st sullõ palk mastass, ku sa˽`maatat Rõu; kaŕuss om ḱulʔ `tääḿbä `maatanuʔ eläjit, olõ‿õi·ʔ `piimä määnestkiʔ Se b. kellegagi seksuaalvahekorras olles koos magama maha jäid `maatud `neiud Kuu; poiss käib tüdrikud `maatamas Hää; sii maats `poissi `enda man Krk; tüdruk pidi mitu `nuhklust tegeme: obesid `oidma ja tedä (meest) ka `maateme Hel; ta maat́ miu ega `ü̬ü̬se Puh; sügise saap kaits `aastat, ku ta `poiśsi `maatama nakass Nõo; `tüt́rek `maatass `poissi `hindä man Plv

mätsima `mät́sima, (ma) mät́sin Mär Tor Hää Ris Kos Jür Amb Koe Lai Plt Pst; `mätsima, (ma) mätsi(n) Jäm Khk Pöi Muh Emm Rei Kse Han Var Mih Pär, `mätsin Jõh IisR; `mätsimä, (ma) mätsi Tõs, `mätsin Kuu

1. mingit (pehmet) ainet vormima või sellega katma; midagi paksult täis toppima `Mätsind `vergud `ninda kalu täüs, et ei `jaksa `toisi `paati vedädä Kuu; No riialune siis siest savega `mätsiti `kinni nied kivide vahed Jõh; Suurte sakste pahateud mätsiti kinni piltl Jäm; Ta ikka natuke `olla `mätsind (peksnud) teist Pöi; Mätsis krohviga keik kurruvahed umpseks Emm; mät́sib kõik sauega kokku Mär; `saue tuleb ikke `leotada, `enne kui tät saab `mätsida Mih; mätsib levä `tainast ühü pulli Tõs; `Mät́sisin näpu kudagi lapiga `kinni Jür; isa `mät́sis seina `jääri lumega; kevade mät́sib lund maha, nõnna et paks kord maas Lai; `tehti küt́ist, mät́siti `enne ära, siis `pańdi põlema, kus suits `väĺla tuli, sialt mät́siti veel mätastega Plt; Pääsukse mätsiv endel pesä laudan tala külge Pst || (söömisest) Mätsi nahk tεis Jäm; Vanamees mätsis süüa maailma aa Han Vrd matsima
2. midagi (kaua või saamatult) tegema Kevade akkasid `mätsima ja jaanibeks oli rihalune ölal Pöi; Ta pusib ja mät́sib ühe asja kallal, `tü̬ü̬ga edesi ei saa Hää

määgnä `määgnä määgimine Laudan oĺl `määgnät kuuldaʔ Har

müügima `müügima Hää; `müügma Lei Lut, `müügmä Puh Nõo Võn, `müüǵma Trv, `müüǵmä V, `müüǵme Krk, (ma) müügi; `müegima, (ta) müegib JMd; (ta) müigib TMr möögima eks lehmad müegi, siis kui `süia tahvad JMd; lehma müügive laudan Trv; mia jäi vi̬i̬l ri̬i̬`altse `värjät `kinni panema ja lehm uegub nii aledade, vahib tagasi ja müügib Puh; [vana-aasta öösel kuulati] kos jälle lehm müigib, siss sääl saab jälle lehmä `ku̬u̬ĺjit TMr; lehm ka `müüge joba, oodap laadast `väĺlä `laskmist Võn; ku perenainõ `lauta läts, `tundsõva lehmäʔ tä ärʔ ja `naksivaʔ `müüǵmä Kan; Lehmä `müüǵvä˽laudan, `tahtva˽`nüssä ja süvväʔ Urv; siss sama piät lehmä puĺli mano `viimä, ku lehm müüǵ, muidu lätt aig üle Rõu; `ü̬ü̬se ma `kuulse hirmuss suurt `mü̬ü̬ǵmist laudah Räp; tiä äiʔ mis eläjäʔ mõtsah `veiga `müüǵväʔ Se; vaśk ni hilläkeidsi müüg Lut Vrd müigmä

notsa not́sa Pst Krk notsu lääme not́sasid `vaatame, tiĺlukse not́sase laudan Krk

nüpeldama nüpel|dama Krj Pha Pöi Mar Tõs Tor Hää Saa(-tama) VJg Iis Plt Pil KJn Trv Nõo Ote, -däm(m)ä KJn TLä TMr Krl(-dõmmõ) Har Rõu Plv Vas Räp, -teme Hls Krk, -deme Hel San; nübeldämä Kuu löömisvahendiga peksma Ma nübeldin kohe `poissi kere tuliseks, et läks `vargale Kuu; Isa nüpeldas poisi läbi Pha; Nüpelda perse tuliseks, küll siis akkab sõna kuulama Pöi; mis sa sest lehmäst naa paelu nüpeldad Tõs; mine nüpelda loomad viĺla päält ära Saa; nüpeldasin ta läbi Iis; nüpeldasin ta kere täis Pil; ma tedä nüpeldi Trv; ni̬i̬ tahav nüpelte saia Krk; me nüpeldäme kõigest ihust ja eńgest ärräle `jäŕgi (vikatiga niitmisest) Ran; ta tahab oma `latsi alati nüpeldädä Puh; nüpeldäsin jälle sigu sääl laudan TMr; `naksi peńni piidsagõ nüpeldõmmõ Krl; no˽sai sa uma kihätäüe jäl nüpeldäʔ Har; Ku ua˽sarrahn är˽`kuiviʔ, sõ̭ss - - koodiga vai nuiaga nüpeldedi Rõu; kubijass naaśs `väiko aśa peräst `õkva nüpeldämmä Räp || nuruma, paluma `mustlanõ nüpeldäss `pääle San

olema olema hajusalt R, S L K Pal Lai M(-me) T, olõma Khn Võn Ote San(-mõ) V(-mõ Krl), õlema Jõh Lüg hajusalt I; (ta) on R eP(oo), one Kod, om eL(um V), oleb Kse Var Tõs Aud PJg Ris, aa Emm, (nad) ovad, `onvad R, om(m)a, om(m)ava eL(umma, ummava V)

1. eksisteerima, olemas olema a. (üldse, tegelikkuses) kuu`valge `ehtut oli Kuu; `värvid tulid‿s `värvisi oli küll VNg; miu `muistes ei ole mogomast kesä old Vai; isi `leeris olnd inime, nää, sedine on Jäm; see (joomine) pole kasuks kellegitele; `talve elab `ilma söömata, aga `inges on ikka Khk; no lapsed, mis siis teil akkab olema Vll; Ju see laps juba poari kuine on Pöi; nii paks rahvas, põln εnam iŋŋe `ruumi; `meitid oo leeritüdrikumi veel neli tükki elus Muh; obose jala εεld on `kuulda Emm; kaks hoost pidi ikka olema talukoha peal Phl; paĺlu ube maas oo Rid; surma `vasto `põlle `rohto Mar; änam kõlvatomad tego saa `ollagi Kul; põld suurt `metsa, üks väike viserik oli üksi; `rõõmu põle `miski aśja `juures näha Mär; `kange külmetamene olnd; nüid oo kõik ise`entid täis (uhked) Kir; Mis `asja seal `öösi näha oo Kse; tadrekuga `viidi, sedä põln, et nääd (taldrikud) just olematta olid Var; laastukatusi oo oln Tõs; kõik tuli näpuga teha, ega masinat põln Pär; ennem põle reel `raudi all `ondki PJg; nüid juba akkab neid (hunte) olema Ris; kuńniks tedä võib `olla änam Juu; minu ajal akkasid nied rät́ikud ikke juo olema KuuK; muud `rohtu nendel ei `tiatud kedagi olema Amb; ega `endisel aal masinaid nõnna old Ann; eks vigu olnd ka `mitmesugusid Tür; ei `tiagi, pailu neid vagusi võis sial `olla; põle `leibagi old VMr; parem õles sa võenud õlemata `õlla, ku sa nüid õled `niske eläjäs; vai tädä onegi Kod; siin ei ole nii `suuri talusid olnud Äks; pulmad jäid `kat́ki, ülepia jäid olemata Lai; oĺli `mõisa, siiss ka kõŕts Vil; miu peräst olgu või olemede, mea‿i tää sest kedägi Krk; lämmege ei oless si̬i̬ maa midägi minnä Hel; mes om, sedä sü̬ü̬d Ran; no puĺl pidi olema, kes `lehmi joosut; tü̬ü̬ aig, nüid om vana inimese kõ̭ik innan Puh; ega meele `kausse vaja ei ole, `kausse meie peräst olgu ehk olemada; ma `tuusi, et tollest `määrmisest `olli põlvile abi Nõo; siin tõist nii vanna inemist ei olõkine Ote; kolm sõ̭sard neid `oĺlõgi San; kõ̭kkõ om olõmõn ilman, om hääd ja om `alva Krl; nii hääd inemist ei˽saa maa pääl enämb ollaʔ, ku˽ta om; no omma vana nime˽hennan; kooldaʔ om kõ̭igil (surema peavad kõik) Har; `kulda oĺl siss kõ̭igihn paigun olemahn; tu̬u̬ jäi lavva mano piḱäle, olõ õs ello inäp man Rõu; `lat́siga om ka˽pahandust, paŕõb olnu˽ku näid olnu õs üttegiʔ; ku ma eloh olõ, siss iks tulõʔ vi̬i̬l `kaema; lät́s tarõst `ussõ, ni sattõ `maahha, ni oĺ́l vaĺmiss (surnud); nigu midä t́silgahhass [valgele] pääle, nii om nätäʔ Vas; vanast üteldi `väega häid heeringit ollaʔ Räp b. (mingis kohas, kuskil) mere pial `olled näkkid Jõe; `nüöri `otsas pida `silmuka olema VNg; `meie `rannas `onvad rüsad Lüg; Mis `mustad mugulad sääl tuha sies `onvad Jõh; sii pole eile üht `vihma olnd Kaa; `lamba `lautas `olli sõnnik oln Muh; minu isaperes oli `leiba ja räemest ko Mih; ahuni, angerju, kohasi, `kõiki `püüdväd, mis aga meres ond Khn; küläs on oln `surma Ris; `altari ies olid neli `paĺmi Kei; tua pial on püeningi JMd; Siberis olema küĺm ja suured metsad VJg; `räime `Peipsis ei õle õlemaski Trm; siin Arakal olema olnud Pal; keele pääl om, aga ei tule `mi̬i̬ĺde piltl Hel; lihaste ja soonde sehen tu jõud `ommegi Ran; ütitsen köögin olna näil tu̬u̬ söögitegemine Nõo; `valge periss nigu peenike lumi olessi `lehte pääl Kam; sääl olna `järvi kah Rõn; mäe takahn - - sääl oĺl vi̬i̬l nätäʔ haĺast Rõu; su̬u̬ pääl arvatass paĺlo `halvu `vaimõ olõvat Se c. (mingil ajal, millalgi) kevadel `ristibä aal on `lamba `niitamise `aiga VNg; `neljäbä õli `kapsasupp Lüg; Sügise õli tuli `rummus alati Jõh; tänä on ilos `ilma Vai; lehmal on kevade vassik; täna olid lestad all olnd, madalas Khk; See aasta tulavad sii mütmed joomad Kaa; tänäbu öetasse igäl pool vähä `eina olavad Vig; selle omigu, kui `surnu kodust ära läks, oli alati riisipudru Mih; vanaste `olle noorik ja `peimes läin kirikusse puu `vankrega Aud; tänä `oĺli (sündis) alles tal poea põrigas Saa; tänavu `talve olin `aige Kei; suvel ikke on mets lehes Amb; kaera looma aeg `olla ia vähile `minna Tür; ennevanast olla old nisukesed ruosi sõnad VMr; vasik õli (sündis) neĺjäbä Kod; ennemalt oli `meilgi omal `nairid maas Pal; peris vanal aal on õegutud nimepidi si̬i̬ ja si̬i̬ tulgu nüid `liiku `ju̬u̬ma KJn; `päevä `oĺli muu tü̬ü̬ Vil; sel olli lait́s `täempe `ü̬ü̬se Krk; sügise märdi kadri `ümbre, nii `olli tu [kooli] minek iki; `küindlekuu, siss olna sutel joosuaig Ran; ommuku, siss om ta (kana) päevä tõsemise `aigu ülevän Puh; `talve, siss om sü̬ü̬k otsan; `täämbä om `veetke nigu suve ilm Nõo; tinav`aastak pikka `vihma ei ole ollu Ote; talvõĺ omma lehmil `vaśka perän San; tinava um põud suvi Kan; egä õdagu kelläst kolmõst kellä `katsani oĺli nu̬u̬ʔ tuńniʔ; talvõl `oĺli kül˽minekin (suremas) Rõu; tinav`aaśta üteldäss kehvä˽rüäʔ olõvat; Vanast oĺl rahvaśs uma eloga˽`rohkõp raahu ku nüüd Räp d. (kellegi valduses, omanduses, käsutuses) minul `siiski `kaunis `suurekas `julla oli Jõe; Kenes `kindad nie on Kuu; poiss tahi `üövelpakku, aga mul ei õle tädä enamb õlemaski Lüg; sai `arvo, et sie ei olegi tämä laps Vai; mool poleks eite nii kaua `aega olad `ühtid Khk; Oleks kitsel küüned, läeks puu `otsa nalj Mus; Mul pole seikest asja kut raha Kaa; omal `kohta `paika põle mitte Muh; teesel olnd ilosam tekk veel `kirje poolest Vig; kui siia tuli, siss täl `põlngi midagi Kse; tuli jala, põln obust `ühti Tõs; naestel olid tanud peas Aud; tal `oĺli pailu `sõpru Saa; tal olid `saapad `jalgas Hag; kas teil on tikka Tür; temal oli kaheksateist `tiinu `põldu kääs Pee; minul ei õllud raha Kod; noorematel olivad nisukesed madalad kingad Lai; või tal mõni ää sü̬ü̬ḱ‿o Krk; kas sul om si̬i̬ varanduss `alla (alles) Hel; pojal ei ole konagi `aiga Puh; mia `mõtli, et täl `paĺlald poig `ommegi; meil `olli `uutseleib joba käen; naśtel olliva vü̬ü̬ vü̬ü̬l; oless täl ei olessi - - a täl om `rasva ja `kõ̭iki Nõo; pidi olema tüdrukul, ku ta mehele lät́s - - sukke ja `kińdit ja TMr; `u̬u̬ne omma käen, a maa `võeti käest ärä Ote; üits tütär üteldi täl ollev Rõn; tel `õigõt kotu ei olõʔ Krl; meil pidi olõma piḱk piitsk; mul eleki (ei olegi) murru, runguli kasusõ pääl Har; ei olõ˽mul `aigu juttu aiaʔ Rõu e. (kellegagi või millegagi ühtekuuluvana: osana, omadusena, tunnusena, seisundina jne) midägi viga sai kalal `olla, `seisus puol`puiki vies Kuu; kui `piima‿i `andand, siis oli ikke `lastel `ussid küll jah VNg; miul `oldi (olid) rüsäd joes Vai; äga tal selle naisega `ölpu pole Jaa; Sellel pidi ikka laps olema Pöi; `uhkel `olle uuled, rikkal rinnad, `vaesel põle muud kut `valged silmad; mool põle veel suka `loodustkid ülal Muh; mes `röömu münul änam aa Emm; mol täna `lahkem `olla Mar; uksel oo kaks `inge ja kaks tobi Vig; uśsi kuningal oleje punane ari lagipäes Hää; küll sellel on alles pea `otsas; mul oli ais ninas piltl Kei; lastel on mäng nende tööks; ega mul `aśja põld `ühti Juu; põld tal (lambil) `kloasi peal ega kedagi Kos; mul omalgi oli kaks `puega sõjas HJn; minul sial omakseid kedagi ei tia olema Tür; mis sel adral siis viga on VMr; mõnel kuutõbisel olla paĺlu `jõudu Rak; mul põle muud kui tühe ing, teises jalas vana king nalj VJg; mul õles tuline igäv õlema, ku mul kedägi amet́id ei õles; seenäl õle praod siden; mul‿o piän si̬i̬ laal Kod; mul on sust ale meeĺ Pal; obusel olema nari Ksi; minust enam `sinna minijad olnd Lai; mõnel joodikul on `kõiki küll Plt; ka siul nõnda paḱk om, et sa‿i läpe tetä; veĺlel ei ole `lu̬u̬ta elu `pääle Krk; tal ei ole `tuhkagi pähän; si̬i̬ minek om mul küll `vastu mi̬i̬ld; neil ollebe (olevat) vana rumale jutu Hel; oless mul siĺmä oleva, ma istuss `pääle ja susiss sukakest Ran; ega mul `jalgust kasu enämb ei ole Puh; emälepäl om lehe nigu kördsun; minul ei ole liha luie pääl Nõo; tolle mehe nimme ei ole mul ämp meelenegi Ote; ega mul kahju ei ole, et viin pudõlide jääp Rõn; Ei olõ˽taal inäp piḱkä perrä, taal om `vaŕsti mineḱ Urv; tu̬u̬l oĺl enne`aigu lat́s olluʔ Har; küläinemistel oĺl kah `väega hallõ tu̬u̬d rüḱä, a `suuhtõ `panda saa as ütte terrä kah Rõu; vasaral om ka puinõ hand peräh Vas; nätäĺ sul jo är olt sängüh Räp; kuiss teil häpe olõ‿i üte silmä päältki‿i Se f. (kellelegi või milleksi mõelduna või määratuna, tarvis olema) raha sai pali ja ei õld sedä `tonti enämb vaja (kratist) Lüg; `vihma oleks vaja Mus; piab olema `aigusele tarvilik kitse piim VMr; siis ma käesin, ku mul õli vaja käedä Kod; pool maja oĺli loomalaadaks Pil; tuli `oĺli silmä valgustuses KJn; ega ma üte päevä jaoss ei ole, `ütles `ti̬i̬ńder, ku sa `ütlet, et ta om vähä tennu Hel; ega `mulle sedä liha `säĺgä vaja ei ole Puh; tu̬u̬ mulle mõni kuuse ormakene, mul om vaa tuld läedätä Nõo; ega˽sullõ naid lavvatüḱke vaja ei olõʔ Urv; tal os ollu taat `perse`nahka `paŕki `raaskõsõ Har; mul‿olõsi˽tu̬u̬ rohi hüä Rõu; naid vannu olõ õi˽kellegi vaia Vas
2. asetsema, asuma, viibima; elama; käituma a. (mingis kohas) Kus ne `lehmäd sul ovad; kes neid kottisi `vasta ott, old kive `otsass Kuu; ku [noorpaar] oli juo kerikust kodu, siis `vueti ka `tervise `viina VNg; mei õlima Lüganuses mattukses Lüg; nahad on tanni sees `parkis Khk; Onu tüdar on `paergus `linnas Pöi; ma ole seal küll ja küll oln Muh; pead sεεl `aigemajas olema; lussud on seina vahel Käi; röhud olled ümmer kuue Phl; kaks `klaasi olid laua peal Mar; oli `terve pääva kottu ää Mär; Kuudil (talunimi) ma ole old Lih; puud - - oo `riitas Tõs; [lapsed] tulevad ikke ja olevad sii `õues PJg; luog on maas JõeK; `aastad ajad oli asemel, ei `pääsend `liikuma JJn; jõe nupud, need‿o suure jõe sees, kollased ja `valged Ann; kingad olivad rät́ikus VMr; `juhtusin sial lähädal olema Kad; tõene karjus õlga kesk `põldu, tõene raja piäl; näväd õlid siin kostin Kod; koera liha olema obuse kabja sees Ksi; kolm meest olnuvad tee pial Lai; Liĺlid `nähti toas oleva Vil; mia ole lavvakirikun; sapi maik om suhun Krk; ma `iste sääl mäe pääl ülevän, sääl sai tüḱk `aiga `oltuss Puh; tu̬u̬võrd olli ma nukan, `rohkemb mu nukka es panna; ta‿`lli mõtsan paon; olgu kas `sü̬ü̬mine vai `lü̬ü̬mine, temä om iks alati platsin; `poiske - - `oĺli väĺlän pimedäni Nõo; naine om kotu, ei taha tühü kävvä Ote; tu‿m õkka sääl `vaksali lähükesen San; ei tiiä, kas timä kotust kauõn ka olnõss; ma‿ĺli Valgan aŕsti all (haiglas) Har; timä iks kaŕaga˽`kohki mõtsa ja mäḱi vahel vaŕohn oĺl Rõu; kos na ummavaʔ Plv; ti olt iks süväh Vinnemaal joʔ; ma oĺli hannah iks unonaaśõl Vas; es olõḱe kotost kavvõh es; mä olli sääl ü̬ü̬d tol talol Räp; inemine oĺl vańgih Lut b. (mingis tegevuses, milleski osalemas) olimme `vennaga kahekesi ajuss Jõe; [poisid] õlivad `vargal, aga kättä ei `saaned Lüg; Ku mies õli `vuaris, senele läks kahe nädäla `süämine `kaasa Jõh; nad olid `pulmas Khk; kolm meest olnd kallal Vll; mära‿o täkul - - kui ta paaritamas oo Jaa; ma ole ametis `kangest (tööga hõivatud) Muh; üks jutt oo `jälle `liikmas sii mööda küla Mar; ükskord olime ulgakesi `lambus; teene oli sarja peal, teene `andis rukid kätte matiga Mih; Ennemä sai järjest Pitkänäl nuõdal `oldod Khn; lehm oo pasal Tor; oma elu põlve olin isal abiks Juu; olin - - teese tüdrukuga marjul Ann; isa-ema olid tööl Tür; meie õmad one kõik lapul Kod; ta on `paerga mesilastega ametis Lai; `mitme asjaga olli mul paĺlu tegemist Hel; nemä olliva `ü̬ü̬se noodal olluva; lehm om mul sugulaste pu̬u̬l sööda pääl Puh; tu̬u̬ asi om arutusel ollu mitu `kõrda joba; [ta] olna pimedide kooli pääl (koolis tööl) Nõo; tu̬u̬ peigmi̬i̬sspoiss es ole kotunegi siss, tu̬u̬ `olli kroonu pääl Ote; ma‿lli riht abin `pesmän San; naaʔ oĺli˽Hańnikõisil `puhtin Urv; `tüt́rik oĺl kõrran (mõisas loomi talitamas) nädäli `aigu Har; miʔ oĺlimi mõtsahn rüä man Rõu; rahvas om viśt `lõunõl Plv; unotütäŕ oĺl ka käämäh (külaskäigul) tah; suurõba latsõʔ omma˽tü̬ü̬h Vas; mis nii kavva oĺlit maŕah; tä oĺl joogi pääl (purjutamas) Räp c. (mingis olukorras, seisundis või suhtes) `meie olimme nii `külmissäss Kuu; kas oled jua akkamas Hlj; kana on munas, `omme muni VNg; uks on `aagil Lüg; Ühä`kõrraga lei tagant suur tulekuum - - `vilja `kuarmad õlivad kõik nagu tule sies Jõh; vast olivad `oige `vaised ja nüüd tekköd omale kaik `uvved `uoned Vai; `öhta on kää Ans; mees oli nönda ädas; karjamalt rohi `körbend, loomad on puhas `nälgas; nüid oleme teineteisega tasa Khk; mered oo nii maas Mus; Juba oogid jöulud kää Kaa; kus sa siis said vaba `olla, kui sa `möisas pidid `päivi tegema; `meite tööd on nüid `kordas Vll; orju aeg oli `möödas Pöi; kõrts `olli rahvast täis Muh; obo on lövel, siis puristab ja ajab tatti `välja Emm; kui sa minestandgid oled, äi sa tee mitte midagid Käi; kell on palju järel Rei; kase lehed oo juba iirekõrvol; nääd oo nüid `riidus Mar; ma olen `päivis (hädas) nagu kuer kirikus Mär; et ma jalutu ole, aga ega ma `aige ole Kir; odrad oo `loomese peal Lih; mina olin koa imus ruki keevavee leba järele; maa on kares (söötis), tuleb üles künda; nutab, siss oo mokad naa `rõmpsus ja `käärus Mih; kell oo rikkes Tõs; ei ole paelu sańdim `olla, et `ammad ää on Vän; ma olen sest prii; ta on `völgu Ris; ma olin kahevahel, kas ma ikka lähen Kei; särk on alt `lõhki Hag; ma pean koa nii kammitses `kińni olema, ei ma soa `kuśkile `liikuma Juu; puu on `pungas Amb; pill on jaalest ära JMd; kanad olgu `aedas `kińni Ann; mina `veikese vennaga olen üksi kodus Tür; kas sa oled minu `peale pahane; lepad on piimas; mina olen sinu puolt Koe; aĺlikas on alati `lahti Kad; kell on kuus täis VJg; `äästati nisu õrast, kui ta koorikus õli Trm; õlima irmun, et ku lähväd `sinna; eks näd sellegä õle `amban (tülis) nüid; õled kõigega killan (hädas); `tu̬u̬rev one liun Kod; teeńe `tahtis nõnna, teeńe õli `vasta MMg; lehm oli ket́is Pal; oli minestuses, ei `tiadnud, mis ta tegi Ksi; vanaduse päeväd on käe KJn; ma oless nagu temä küllen `kinni Trv; ni̬i̬ ametniku - - mea olli nendeg ninda kimbun Pst; oi eldeke, temä om ju ennäst `vastu (rase) Krk; mõni olli siin täis joonu; mõtte om kiḱk `laokuli Hel; `ku̬u̬te ei ole enämb alaligi (alleski) Ran; `jalgust ja kätest sa olet nigu kammitsen, ei ole `võimu kohegile minnä, ei midägi tetä; suvva aasanduse om `kat́ski; miu käe om igävess läbi Puh; poiss tu̬u̬b neid soolatsit `silke kodu, peräst olet nii janun ku `oitku; tu̬u̬ olna käemä pääl; mia niipaĺlu [viina] konagi es võta - - mia olli ike jalal; kannel ei ole timmin (hääles) Nõo; ma `oĺli essissen periss; uss om lingil (uks on kinni) Ote; nu‿mma `pähkmiid täüś San; Olõss voḱk joonõn olõsiʔ, ma ürisi˽ka mõ̭nõ pooli `langa Urv; [ta] oĺl `köstre söögin kolm `aastõkõ; kui maʔ oĺl viimast last (viimase lapsega rase), siss oĺl maʔ `aigõp kui muide `aigu; närvi omma˽rikkõn Krl; kis ahelan om, ega˽tu̬u̬ vallalõ ei˽päseʔ; kas ma sul jalun olõ, et sa minnä ei˽saaʔ; sa is olõ `tu̬u̬ga nõuhn Har; päiv `otsa oĺl `jalgu pääl, a es väsü är˽kah; oĺlimi sõ̭nutusõn (sõnasõjas); mõ̭ni talo oĺl `väega˽kõrrahn Rõu; kell um kuuś är löönüʔ, um `säitsme pääl Plv; puu omma˽kõ̭iḱ karsah; imä ei ollõv inäp meele man; kahr om ka jalol Vas; ma olõ katõ kaalu pääl (kahevahel) Räp; nüüd ma olõ joonõ pääl; taa miiss om nüüd otsah Se; maa um vaevüssen Lut d. (mingil viisil) Eks sa õld `paigal, mis sa `vällä `juaksid Jõh; Mis sa siin elad vai oled, kui ajad ei parane IisR; sa ole vait Vll; Siis peab nii vagusi olema, kui ta midagi räägib Pöi; oli oma osaga rahul Muh; tanu, see pidi pεεs olema, muidu es tohi `olla Phl; `seltsis õdusam olla Vig; sii ta elab ja oleb, taal tulevad tilgad `kaela (katus laseb läbi) Kse; `laske `olla need puud sii vakka Mih; Lapsõd, olga vagavast, kui vanad inimesed `riäkväd Khn; `laśsis natuke `aega `olla Nis; `vuatasin targu järele, kuda sie asi üst oli Kad; kas sa ei sua vagasess `õlla; kuda vanass `testi ja `õlti Kod; sai sedaviisi `siia `tultud ja `oltud Äks; lapsed, olge vait KJn; mis käperdat kassipojast, lase olla; temä om rahu kigege Trv; ole no vahel kah, mis sa ütte`puhku iki `orjat; ku sa omag `vällä tulet, sõss võit periss rahulik olla Krk; maan `laske olla pikembide, las [heinad] saava kastet kah Ran; kihulase `kangede seivä, mia es saa paegal ka olla; tõene - - mekib ääd ja parembat, mia ole vakka ja loputa mokka Nõo; ei olõʔ silmä täüt suigatõ saanu, nii ma õks kapõrdõ ja olõ `pääle Krl; kiiḱ (kõik) om `vaiki ja vaganõ; ala ollu˽sa vakka, kõnõla ennede Har; inemisekese˽kõ̭nõlasõʔ, kuiss om tettü ja `oltu ja `vaiva nättü; eläjäkeseʔ oĺli˽tu̬u̬ olõpuruga˽periss rahulõ Rõu; suvõl piät kalloga `väega hoolõn olõma, `sülgäjä˽tulõva `pääle Räp; ol‿no rahutsõhe Se e. (mingis asendis või suunas) kus puol sie on Hlj; `Päivä on `kaunis madalal, et akkab `varsti `luaja menema Jõh; ma ole pire `pitkas maas Khk; obused olid üksteśe `ändas Kär; `meite `vankrid olid `kõrbu; väräb oo `kiibas Mar; ole seal upakille, kuku viel kummuli JJn; tema `olla ikka väga `küirus Tür; kaks nuort `kuuske - - `maani olivad oksad Kad; Uhekra õmad one `lõune pu̬u̬l; obene õld pitkäli Kod; ta om mahan ku üits kivi kunagi Krk; obese - - kõ̭iḱ olliva rongin (üksteise järel); säĺlä pääl `olli, es lase `endä liigutada mitte Nõo; Jäŕv om meist õdagu pu̬u̬l Rõn; ta‿i taha jo krõńgsin olla San; Tu̬u̬ pu̬u̬ĺ, mis pääl oĺl, tu̬u̬ pli̬i̬k pääväga˽`valgõss Urv; tuuĺ om `perrä Har; lappõtüḱüʔ oĺli aidatala küleh ribah (rippus) Vas; Pedäjä ladvaʔ oĺliva˽loogah Räp f. (kellegagi või millegagi koos; kellestki või millestki eraldi) ku `puutu `tuule kätte, siis oled kala `riistost `ilma Vai; koes kaks ninapidi koos, sεεl - - kolmandal pole sönna minna Jäm; me oleme muidu ühes küll, aga elame teine teises pooles Khk; Vanasti elati oldi suurte peredena koos Kaa; me oleme lahus Muh; ei tea, kas‿se poiss oo selle tüdrukuga olnd Mär; `niskesegä ma ei aka õlema; kas õled koon õllud temägä; puasmed one lahun, lõng juakseb ku vurab Kod; marja`pańgi ma maha es jätä kah, tu̬u̬ `oĺli kõ̭ik aig üten Ran; nüid ole mia lihatiinust ilma nigu peni `pehmest leeväst Nõo; tõõnõ veli oĺl ka ütehn Rõu; ar sa˽näidega inämb olguʔ Vas g. (mingil ajal) kanad on sügise tiivil Khk; `rätsepp oli `eile `juua täis olnd Käi; Märt `olle täna maasikul läin Han; me olime sügisi ja kebadi naa `kimpus (vett oli palju) Mih; `terve nädal ollakse eenamal Amb; kell kaheksa olime Vägeva `jaamas Pee; pühaba läks karjuss kodu, ma olin siis ise karjas Lai; memm oli minev`aasta minu juures Vil; ma olli poole talveni kotu Nõo; oenass `olli iks sügise jo tappa Rõn; kala - - `ü̬ü̬se om paigal Vas
3. iseloomustab subjekti omadust, olemust, tunnust jne a. klassifitseerib, identifitseerib või defineerib subjekti mina olin kaheksama `aestane, kui hakkasin `käümä `lambass Kuu; vend oli `matrukseks Hlj; mei külä `ongi `leski `naisi külä Vai; [ta] oli ristiinimene; nee‿o oma`kaitse mehed, nee pole `sakslased mette Khk; kapukad oo suured `räimed Mus; vähiksed sönnid - - olid ula mullikad Vll; Nasin või näsin, kump selle õige nimi on Pöi; kakskümmend kopik oli nael [tubakat]; need `olle sõled olnd, mis `sõnna kurgo `alla `pandud Mar; kui ta oo `aastane, siis oo juba säĺg Kul; vaśkuśs pidada olema selle nimi Mär; siis oli pruut, ku kirikust tuli Kei; sie oli minu lapsepõlve asi HJn; sie on tomat, mis mul `taskus oli JJn; põkked on kõlud, kus põle enamb `õiget `tuume sies Sim; egä sa vaim et õle, ike iholik inimene õled Kod; `eestlased ollid, kes `kõŕtsa pidasid, `sakslast ei olnd Vil; miu esät emät olliv talu `ti̬i̬ńdre Krk; Viĺlandi ti̬i̬ om kuuskümmend `versta piḱk Hel; mia `küśse sedä`viisi, et mes inimese te olete Puh; si̬i̬ märä om kolme poja emä; `ankru `olli serände nigu õlle vaat Nõo; ma oĺlin siss siakarjuss joba TMr; must muld `ommegi tu periss muld Kam; nu̬u̬ om jaaniussi Ote; udrass ollõv vi̬i̬ elläi Kan; sa‿lt võõrass Rõu; sa‿lõdõ mul sugulanõ; no kas ti˽sõ̭ss koiraʔ olõdõʔ Vas; tõrõlõmine `ommõgi `hamba `heitmine Se b. iseloomustab subjekti laadi, omadust, seisundit jms `lained on `korged, `suured ja `korged Jõe; pisukane paat, no ega sie suur saand olema Kuu; [hülge] nena ja `korvad `onvatta `külmad ja `märjad VNg; miu kukko oli paremb kui siu oma Vai; kirikuub oli üsna nii `kurdus Jäm; inimesed on ullud küll, üksteist `riisuma Khk; olg mette nii naĺjakas `eese jutuga Vll; poiss‿o pitk küll Muh; ärgo `keegi nii rumal olgo, et tä teisele kõik ää räägib; ta oo‿tale `koormaks; juused olid aga `kruusis Mar; vesi juba tunnukse `leige olevad Mär; Ma ole vana, kui ma noor oli, siis põln masinud `kuskil Han; `pumplene lõng ei põle libe Var; `saarma nahk `olle kallis Tõs; Olga‿mtõ nda `uhkõ Khn; oinik talled oo suuremad Tor; `võt́sin omal uue naise, si̬i̬ on tüḱkis ilusam ku vana `oĺli; `uhtin `oĺli i̬i̬st `lahti, laste leit Saa; oled na lõnges, ei põle tugeb `ühti Nis; rammu poolest on koa teene teesest üle Juu; karu suitsu sink old `äśti ia HJn; metsa kits `olla väga arg Ann; ma olen nii väsind VMr; tõene laps one tõesess tõene, tõene ajab `jońni, tõene one põhjatu üvä; mõned pingid one raud`jalgega Kod; silmad ei õle nutused õllud Pal; isane sammaspool olema kuiv; mis si kuvve `aastane siis ära on Äks; jaaniliĺled oleva kirjud Ksi; pahase pale oleva punane KJn; Käsk olema vanem kui käsu`ańdja SJn; temä om kurb oma oleki sihen Trv; `olden sea targep (sa oleksid pidanud targem olema), ku tõine rumal olli Krk; vene kirvestega `paĺki lüvvä ei saa, na om õhukse Ran; ta‿`lli vähälik obene, aga jala - - käesivä juśtkui kerilavva all; `taivati̬i̬ üteldäss kitsass oleva, `põrguti̬i̬ üteldäss laǵa oleva Puh; sa‿led ää ollu, aga nüid sa olet kuri; ega neist äbärikest kana`poigest midägi `asja ei ole; temä‿m rammun nigu paku ots Nõo; ma‿lin ike `väikene ja oĺlin serände eläv TMr; tu̬u̬ vesine söögikene es ole jo midägi väärd Ote; to‿ĺl must niu kahru sitt San; vana olt, a `surma `peĺgät Urv; ega ta maailm nii kuri is ollu is; kirsimarja omma hää marja Har; olõsi˽kül˽hüä, ku˽ti˽võtasi˽`käśkä˽`sanna küttäʔ Vas; är `olkoʔ nii hońo, olõʔ tragimb Räp; ta om nigu siuǵ kavvaĺ Se; reheriha um `harvu `hambidiga Lut c. osutab päritolule kust sa kodusi oled; ei old `randlane, oli Vihasuost Kuu; üks üts Iiumaalt - - olevad Var; täma elab seal, kust ma kodo olen Mih; mede `preester `öeldas Petserist oleva Hää; setud, ni̬i̬d õlema Setumualt Kod; kost ta üteĺ `endä peri ollev Trv; `võ̭õ̭ra inimese om, mia ei tiiä, kost na om; miu emä `oĺli Pullikse talult peri Nõo; kes `kaugõpast oĺliva, es `saavagi˽kodu minnäʔ Urv; ta - - `oĺgina säält `Peipse veerest Har; timä om Hüŕsi küläst Vas d. osutab materjalile, ainele viepidavad `suśsid, vasiganahast oli `sääred Hlj; `sõrmuss on `kullast Lüg; Rihaalune on küll kivist, aga elumaja on ikka puust Pöi; `vankrid olid puust ja `vankri rattad - - olid koa puust Mar; nüid oo `juhtmed rauast, enne oli tammeväädist Mih; [ree] tallad olid saarest, `põlle `raudi all `olngi Aud; vana õnnistegija rist oleva kadaka puust olnu Hää; klubid, need vist olidki nahast Juu; vanast puukoorõst oĺliva pasuna, a nüüd omma vasitsõ pipari Võn; `rahkõ ommaʔ vägi `parkõ nahast Kan
4. liitaegu märkivalt a. isikulise tegumoe täisminevikus `Olsin `täüdünd `kohtusse `menna Kuu; sie (vanaisa) õleses `tiedänd neid vanu `asju Lüg; Ta `polla (polevat) noorelt `viina `maitsnud ka Pöi; ma põlegid lüpsn see sui Muh; üks mees on pöllu seest rahapoti löidn Phl; ta `olle lugend `piibli otsast otsani läbi LNg; ta põlla kartnd `ühti Mär; põle müün ega annud Kse; `peksa `olle saan iga tüha aśja pärast Aud; Unt oleja (olevat) terve päeva metsas suurt oinast `paśsinu, aga põle kätte saanu Hää; mina ei ole saanud `õunu nii pailu `koorida Ann; ühe `lamma `olla nad murd Tür; meie põlema täda kutsnd matusselle Trm; paĺju `kaśki ja `kuuśki õlema si̬i̬ rajo maha `murnud; ma‿p õlesi lähnud, tämä suńd minuda Kod; tuba - - oless võinud ka põlema minna Äks; kes seda küll oles aemand KJn; koht olema menule tagasi `antud SJn; ma‿less pidänu parembide elämä Puh; uńdid omava `kõńnuva sääl `ümbre aia TMr; ma‿lõ laudan `sündenü San; `Hammõ kaaltagunõ om `kat́ski lännüʔ Urv; timä ollõv `perseni `sisse satt; ma‿lõ nii `kuuldanu Har; kas tä ei olõss võinu˽`tsoĺki rattakõisiga tuuaʔ Vas; ar oma `häönü nu̬u̬ kelläʔ Se b. umbisikulise tegumoe täisminevikus sie oleva `löüetüd mere`rannalt Kuu; Looma`lautadele olla `tehtud ristid ukse `pεεle, siis polla undid `looma ära `murdand Mus; juba `olle lahutet koa Var; Kalad `ollõ `ljõnna `viidud Khn; agu ei saa muidu vidada, kui olgu `siutud Ann; sealt Vissuvere järvest `olla isegi vahel `augisi `soadud Tür; ega siis ole (ei olevat) tuulatud aganaid õiete `väĺla sialt rukkist VMr; seda põle täidetud Rak; õlgu mintud jalamaid Kod; oleva räägitud, et neil on vaĺss rahad ligi KJn; karu äkkega olna aenamaad `äestedu Ran; ta ollu muudetu soest Võn; `lamba rahuʔ ommaʔ mahaʔ `lü̬ü̬düʔ Urv; sinnä ollõv sõ̭ss vanaajonõ kuld pant Vas; `olkuʔ ti̬i̬ säet Se c. isikulise tegumoe enneminevikus `naised olite `kilkaned ja kisendanned Jõe; kured oli nokkind küll jalad purust (pakatanud nahast) Vai; mu emagi olli urjutand `uńti Mär; tä põln veel `tervese soan Tõs; `kuskil puol ma neid ei old näind VMr; olnu lapse `rinde `pääle `võtnu Äks; teene mi̬i̬s `oĺli siss saand `sinna appi Vil; siss `olli tullu üits jalgratta mi̬i̬s Nõo; like tõuvili oĺl kokku vajonu Ote; ńä‿`lli `raaskõsõ saanu iks aru kah San d. umbisikulise tegumoe enneminevikus oss (oleks) sann kütet ollu Krk; siss `oĺli laud ärä katetu TMr; muidõ perremihel oĺl raha varastõt Har; `lü̬ü̬mise jaost oĺli˽tettü niisugutsõ kovalka Räp
5. püsiühendites, mis väljendavad a. möönmist, nõusolekut, kinnitust `õlgu `ninda Lüg; olga siis nönda, kut me `rääkisime Khk; Olgu mis on Kaa; olga `peale, jäägu `oomseks Vll; vεhest lapsed moo eest ikka `armpsad, kas olgu vöi keige suurema vihamihe lapsed Käi; olga sedäsi Khn; olgo muud mis on, kui kääd jalad `terved on Ris; noor puaŕ pidand kua `laudil magama, olgu kui küĺm `tahtes Rap; tuleva nädala viel ei akata `leikama, olgu siis üle tuleva VMr; kui ta tõi, siis õlgu Trm; õlgu `meske tä one - - muko ti̬i̬n Kod; olgu sõ̭ss pääle, ma tule Krk; temä `äädust ma‿i tiiä, `olli mes tä `olli Nõo; ku˽timä mullõ häste üteĺ, et timä mullõ hobõst ei annaʔ, `olku˽siss Har; `olkõ noʔ, teḱe no mia taht Vas; vabõrnaʔ pandass kõ̭gõ tävvega tsäist, `olkõʔ varrõʔ, leheʔ vai `häelmoʔ Räp; `olkõ miä ollõh (olgu mis on) Se; las(e) (aga) olla (kinnitav, rõhutav väljend) Üks va libe mees, vastu nii εε, et lase olla, aga tagaselja sossib sulle ora perse Kaa; Sellel nii `kerge kuulmine veel, et lase `olla Pöi; Poeg oli niisugune karmantsikas, et lase aga olla Mar; Teevad nii ilusaid sõnu, nii et las aga `olla Jür; nõnna oma `jõmmi täis, et lase aga `olla Kad; `Seande vimm om sehen, et lase olla Trv b. tõrjumist, halvakspanu, pahandamist kas ole pagana `poiga - - tegi `uvved `saapad mutta Vai; Mis see nüid olga, ei saa änam magama Han; mis `töinamene see olgu, ruttu `karja Aud; kõik torikad ka siin jalus olgu, kuku kas `otsa Kad; mis `naaklemene‿se olgu ühte `puhku Plt c. suhtlusvormelites palvet, tänu vm soovimist Ole mehest, et appi tulid IisR; Ole sa - - tuhandest tänatud Kaa; ole sina `terveks seda ää toomast Vll; Ole miheks, `aita vigadid käiata Rei; ole ea, anna `moole sedä Mar; õle‿nd nõnna kaĺlis, õõru - - mino piha ja kaala `su̬u̬ni Kod; ole sa mehess, et sa ärä tõid Vil; ole nüid terven, et sa tullit Krk; olga terve esi kah Nõo

hommuk ommu|k g -ku Saa Trm MMg Äks Ksi Lai KJn SJn Vil M T Har(h-), -gu hajusalt T(`omgu), Krl Har(h-); ommo|k g -ku Äks Võn(-gu), -go Kod; hommug g -u Har; n, g ommuku Trm VlPõ(-ko KJn; omuku) Trv Krk; (h)ummu|k Urv Krl Lut, hummo|k, -o|g g -gu VId(-u|g Rõu); oomu|k, uomu|k g -ku, -gu Lei

1. hommik kella `kümneni `loetse ommukus Saa; nõnna ilusast põles see uńnik ära, teisel ommukul põld `ühte puud ega mätast Trm; suab ommogoni lehemi `lüpsä Kod; ommukust akati `piale, kas linu `ropsima ehk Lai; ommuku ja `lõune vahel on keskommuku SJn; ma oian pühäbä ommukus vi̬i̬ĺ sedä ääd `leibä Vil; ärä jätä ommukuse Trv; joba om ommuku kähen; neid ommukit‿o küll, et kari peris ruukostini laudan‿o Krk; `mõisan kikass joba `kiŕgnu, siss tullu ommuk ka; poesi lätsivä ärä joba ommukust jagu (hommikupoolel) Ran; ommukuss `olli veri `kinni jäänu; ommen `omguss om meil seene Nõo; mõnikõrd ooda und ommoguni Võn; kell üits `ü̬ü̬se, siss olliva kõ̭iḱ rehe man, muidu es jõvvava ommuguss ärä `pessä Ote; `sääntside ilusidõ hummukidõga om egäl ütel rõ̭õ̭m ja hää tü̬ü̬d tetäʔ Urv; õdak tulõ õnnõgõ, hommuk tulõ hoolõgõ Krl; ma olõ paĺlu hommukuid `u̬u̬tanuʔ, ega˽ma˽telle `perrä ei˽lähäʔ Har; ta ka muidugu `kaṕjass hummogust õdaguniʔ Vas; `täämba uomukust sattõ vihm Lei || hommikusöök Hummok `sü̬ü̬d́e kellä `katsa `paiko Räp
2. ida tuul on `pü̬ü̬rnud ommogo Kod; täna on tuul - - ommukust Lai; jäŕv olli põhja ja ommuku pu̬u̬l Trv; tuul om ommukust är käänden Krk; `väega suur must piĺv õdagust `tuĺle ja lät́s ommogule Võn; päiv nõsõss hommugu pu̬u̬lt Har; vari kääńüss jo hummogohe Se

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur