[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 1 artikkel

ladu1 ladu Pöi Muh LäLo Mih HMd Rap Jür Krk San Se, g ladu Jõe VNg Lüg Jäm Khk Vll Emm Mär Tõs Khn Tor TaPõ KJn Trv Hls Krl Har Plv, lao VNg Lüg Jõh Rei Phl Rid Mär Khn Ris Nis Juu JMd Tür Koe VMr Plt Hel TLä, lau spor R, Hi LäLõ Pär Tor KuuK JMd ViK Iis Trm, laju Vig(laeo) PJg; lado Lüg Jõh Vai Emm LNg Lih, g lao Mar Kul Mih, lajo Vig; n, g lao Aud KJn Puh TMr Võn Kam Plv Räp; g lao Rõu Lut
1. heinaküün (elumajast eraldi) nie `einad panemme `esteks ladu Jõe; meil ladu sääl (heinamaal) ei old, meil olid sääl `kuhjad keik, aga monel oli ikke laud ka VNg; laos on paremb `eini pida Jõh; `Kuivand luog `pandi lattu; Ladusi oli vähe, kes rikkamad, neil [oli] IisR; Metsa einamaadel aa laud Emm; `pandi ladu suust saadik `einu täis ja siis topidi suu `kinne; On tei einad juba laus; einad on laos tuliseks läind Rei; esimest niideti kohe lao `ümbert ehk lao lagedalt; akkavad lattu `anguma VMr; `enne olid mõisas laud ja `vieti `vihku ehk `einu `sinna, nüüd `paĺlu enamb ladudesse ei `panna, nüüd teha väĺlale suured rõugud Rak; laud on juo kõik `einu täis Iis
2. a. ruum rehealuse kõrval (hrl põhu jaoks); aganik ladu oli see, kus `kõlkad `aeti LNg; aganad saavad latto `pandod Mar; `mõisades ja talu`poegadel seda maja `põlndki, kus ladu ei olnd Mär; laeos olid põhod Vig; lado oo rihaluse `otsas Lih; rehalt läks uks `sisse ja sealt `aeti aganad `lause Kse; `kõlka ladu oli rehaaluse `kõrbas Mih; `kõlka lao oli rehe`altse pool Aud; laust said aganad `toodud Pär; Aganad olid lajus palavas läind PJg; kui `kõlkad olid `otsas, siis lao `põhja jäi nõnna paks kord ibikesi Juu; [õle] kubud panime lattu Amb; meil `suiti `lambad laus JMd; sügise tüdrukud poisid magasid laos siis nende kõlgaste ja `põhkude pial Tür; `kõlkad sai lattu `kantud Sim b. rehealuse lattlagi, laudi ladu `piale `pańdi `einu ja `põhku Trm; talade piäl oo rehalse ladu Kod; reiealuse ladu on ridvadest ladutud Pal; sääl on ladu auk olnd, kost `einu ülesse `aetasse Äks; põhk `aeti `laole KJn; satte laold maha, sestsandikelt ma‿i ole enämb `laole `lännu Puh; Ma lähä lao pääle ainu vasta võtma Nõo; lao oĺl nigu rihaalune Võn; vanast oĺl lao pääl mulk kõlgussõdõ Har; alomanõ lao, riihe lao, kos hainaʔ ja linakuuʔ pääl, tõinõ lao, tõinõ om `korgõmp, kõ̭gõ `korgõmpa `pańti rihe lao `pääle oleku̬u̬ʔ Räp
3. ait vm panipaik läksid söamoona ladu kustutama ning se `löhkes Jäm; `autuga saadetasse ladust kaup `maale käde Khk; ladust puid tuuase Tõs; mut́id (püünised) `seisväd ladus Khn; laos on üks suur kerst VMr; lambi eli one ladun Kod; ladude sehen om nüid kõegesugust `kraami; sa mine ladude, tu̬u̬ `mulle üits kot́t `suhkrut Puh; villä laduʔ omma `aitu sisen Krl
4. virn; laadung; hunnik laua ladu Khk; pane puud laduse Vll; puu laod Rid; ju näd (kihnlaste laevad) `seokse tugeva ehitusega olid, et kivi ladu `väĺla `kantsid Tõs; suured laod `vieti kokku, `tehti ärjäbädest ladu VMr; iga `lauba - - siis oli ma`ilma ladu [puunõusid küürida] Äks; ku mia `vaate raamatu `pääle, mia ei näe muud ku `papre ladu Trv; ao ladu San; küll om ladu `hainu maha˽lahut; teil om no teŕhveʔ ladu puid mahaʔ aet Har || viljalade rihe al põrmandu päl om ladu; latu sõkatass, sis pääle lüvväss `ku̬u̬tõgaʔ Se

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur