[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

latakas1 lata|kas Jõe S/-gas g -ga Khk; g -ga Hi) Mär Kse Hää Saa spor K, -kass San Vas, latta|kas Lüg IisR, g -ka; n, g lattaka VNg; lata|k g -ka Räp, -ga Jäm Khk Rei, -ku Kod KJn M TLä Krl Plv, -gu Jäm Krk Urv Rõu
1. a, s lapik, lai ja lame (ese või olend), sag halv Ah mis prośs sie, üks lattakas IisR; massak mees on `mihklipäini, parm latakas laratse päini Khk; Lestad kui latagad Rei; va kingä latakas `nurkas; mis see va latakas on Juu; panime kupale [seened], siis panime ühe kot́ikese `sisse kahe laua vahele, siis olid laiad kui latakad VMr; kinnas oo lai nõnna‿gu latak Kod; loomal on südame kõrvad, `veiksed latakad, need visatasse minema Lai; `kapsalehed on laiad nigu latakud KJn; `pastla laja ku lataku Trv; Nii latiku om eige lataku, `säätse lataku elave `rohkep sügäven vi̬i̬n Krk; Täl om kõik korvi, mes ta kuab nigu üte lataku, väega laia ja madala Nõo; ma‿i taha naid karaski latakid Urv
2. (suur) tükk lamedakujulisest objektist a. tükk õhukest või lapikut materjali Paelatagud vedelevad siin maas; Suur latakas plekki Jäm; Mool üks riidelatak oo, äga mis sest teha saab Khk; löö vahest varvas ää, siis kohe latakad `lahti Vll; suur latakas [nahka] `tulli käe pealt maha Muh; nad (klubirahad) ei old pikemad kui sõrme pikkused olid, nisuksed papi latakad olid HJn; sain suure lataka `nahka puest; kimmid on nagu laua latakad Kad b. maalahmakas suure tüki `kohta `üelda latakas, ea latakas maad Jõe; Sii oo üsna latakas maad, see annab vikatiga üle aeda Kaa; käisin täna ia lataka muad ää Kad; ää lataku maad sai kätte Pst
3. a. a, s paks, kogukas (olend või asi) sa ka lai nagu va latakas Kse; oled üks va latakas inime Ris; on mul päris latakas emmis jo JMd; aga naaris - - aeab juure mua `sisse, kasvab kole ilus, mõned kõhe `toĺli viis kuus suured nigu latakad Trm; `Sääte koeralatak ei jõvvagi `ju̬u̬ske Krk; Si̬i̬ om nii lataka maoga lehm, lataku lehmä om väega laesa kõńma ehk ju̬u̬skma Nõo; Mõ̭ni - - `ku̬u̬rsõ paksu˽koorõ˽ku igävedse lataguʔ Urv; Taa lammas um sul ku˽vana latak, taa tu̬u̬ kül˽kolm `poiga Rõu; immiss ku vana latak, ta ku vana latak kõńd Plv b. suur kogus; kamakas; hulk `Traktori päält oĺl suuŕ latak `põhku maha˽sadanu; sai piimä i̬i̬st uma latagu raha Rõu; pinil oll liha latak kaeh ja `muutku sei urisõdõh Räp c. püdela aine kogum; lärakas, loik sönnigu latak; tinalatak Jäm; lume lobjakas sajab suured latakad maha Mus; lehmasita latagad maas Rei; toond `jalgega suure lataka pori parandale; eena latakas Mär; karja`õues on paelu mudalatakaid JMd; lasi tat́ti põrandale ku lörtsti, suure lataka kohe Sim; üits latak mahan, ka ta mua latak om või porilatak Hls; ei sata vi̬i̬l, ütsikid `kiude tuleb, suured kiud nigu latakud Ran; `suuri latakit satass, rätsäkut satass Urv
4. villatort latagad on vella`kraasemese juures, latagad kutsuda suured kraasitäued Emm; esiteks kraasidakse üles, kutsudakse latagaks, pärast tehakse kraasitääved Phl
5. pej (lodevast või lohakast inimesest) mõni tüdrik on ku va lattakas `poiste jalus, kie `ennast ei `korja Lüg; tüdruku latakas Krj; Ise noor inimene ja missugune latakas Mar; `tüt́rigulatak om tü̬ü̬ poolele `jätnu Rõn
6. (hellitavalt väikesest lapsest või loomast) talu pääl om `lamba tillikse ku lataku Hel; väikene latak Puh; paŕdsi pojaʔ omma pehmekõsõ ku latakuʔ Krl