Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
Leitud 2 artiklit
laru1 laru Saa M(laŕu Hls)
1. hunnik, lasu Ku tuult es ole, `seisiva `üśke nädälte `kaupa riha all mahan larun Pst; üit́s laru kive olli `senna kokku veet; `pähkle koore laru, mis orave sarapid all är purusten; kanneti ütte `larru kokku kikk rügä - - laruse `panti `ru̬u̬du kess`paika `nurme Krk || hulk, jagu temal on aias `seoke laru maad käes; sääl oĺli suur laru jah neid maeasid Saa
2. vankri laiendusraam suurema koorma veol – Hls
laru2 laru latraja, lobasuu mõni om serände nigu laru,
mes suhu solgatap,
si̬i̬ `väĺlä väĺgätäb;
serätse larule ei või jo kõnelda,
ta `larrap kõ̭ik ilma `pääle Puh ||
temä‿m vana laia laru `suuga Puh Vrd larusk