[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 1 artikkel

larpima `larpima, (ma) larbi(n) S L K, `larbin R; `laŕpima Han Saa Jür JõeK JMd Lai; `laŕp|ma Mih Tõs Khn Saa Kod Vil Trv T V, -me M San, (ma) laŕbi(n) (-r-)
1. vedelat toitu (ahnelt ja) häälekalt sööma; (ahnelt) jooma küll `larpis `meie liend VNg; nüüd `larpisin `oige `vatsa täüs Vai; larbib suppi Khk; `larpis kere täis ja läks asemele Mus; üks köik mis ta omale `sisse larbib Krj; larbib kui siga Phl; küll ta larbib, justkui põleks `toitu näind Mär; `tehti üks laram õlut, nüid mehed saavad `laŕpida Han; siga sööb `larpides Aud; tule tuppa `körti `larpima Juu; tule laŕbi `enne kere täis kui einamale lähäd JõeK; tugevad mehed laŕbivad pailu `sisse JMd; tule larbi oma nahk täis ja käi `karja (koerale) Sim; ära larbi nii paĺlu [teevett], `öösse kused `alla Lai; kasta leevatükk soola `sisse, larbi vett `piale Plt; Kass oli liuast ku̬u̬rt `larpin Trv; Mis sa sellest `paĺlest supileemest larbit, võta iki liha ja `leibä kah `kõrva Krk; aput `piimä `laŕpse `pääle, nüid kõtt om täis nigu `pautin Nõo; larbip `sü̬ü̬mist `luitsaga Kam; annab seda `lörpi nii `larpi, et sinitse juti mao pääl Ote; küĺl tä viil `laŕpse `körti Kan; `larpsõt nii et magu `lahkõss Urv; na muku larbõʔ ja lakõʔ tu̬u̬d `viina `sisse Rõu; laŕp uma iho täüs Vas; Kõtt sai paĺlo täüś laŕbituśs Räp Vrd lorpima, lörpima
2. hoogsalt sammuma; sumpama `larbib `ninda et `kannad `käiväd `kukla taha Jõh; sie `oige `larpis `kärmest `mennä Vai; ma `larpisi eige ulga maad läbi Emm; See oli igavene `larpimene `jalgsi siit pidule Han; nemäd on `irmsa maa maha `laŕpinu; laŕbib `mü̬ü̬dä `paska Saa; obune `larpis pika `sammudega kojup̀ole Kad; kas läbi lume või pori, ikke `laŕpis läbi Lai; Terve päev sai pori sehen larbit Trv; Kos sa onte larbid serätse irmsa ilmaga, lumi om sul kõtuni Nõo; [ma] `laŕpse `mü̬ü̬dä `mõtsa ilmatune aig Kam Vrd larpama
Vrd lartsima
3. peksma, lööma Õles mina su ema, küll ma õles su `larpind Jõh; ma toda kuradid `laŕpse Saa; aga ma `larpisin teisele müeda `siari Kad; oli suand teiste poiste käest `larpida Ksi; tõmmass anna (särgisaba) üle pää ja laŕp `perse kuumass Puh; nii `paĺlu kihulaisi `olli et, mia - - `võt́si lepä ossa kätte, tollega `laŕpse; Sa larbid last nigu vana kaskat Nõo; ma su kuŕavaimu naha laŕbi Kan || (niitmisest) Moned `kaste `korred on viel `püstü, ka nie `tahtub maha `larpida Kuu; niidad `praegu - - larbi edasi Plt Vrd larbutama
4. a. trallima, hullama, karglema ulk inimesi koos ja `larpis seal Kse; [poiss] `Larpis `tantsi et pia köis `rinki; Kui küll oli larbitud, siis `mindi koju Han; lähme pidule `larpima Var; poesid `larpivad küla kada, trallivad ja tansivad; `larpisid pühade aal Tõs b. taga rääkima, laitma `larpis teise nii maha et; kül ta aga oli mind `larpind tagaselja; käib müeda küla `teisi `larpimas Kad || lora ajama mes sa larbid, see põle jutt [ega] kedagi Tõs

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur