larmama`larma|maHljVaiKaaReisporL, HagJuuAmbJMdKoeTrm(-ŕ-) MMgPltTrvTLäRõuPlvVas, -mma HarRäp, -meHlsSan, -mõSanKrl; da-inf `larmaVai, larma|taMarKseTorHääHagJMdKoeTLäUrv, -teHlsSan, -daʔHarVId, -dõKrl; ipf (ta) larmaśsSelärmama, käratsema mis sa `larmad Hlj; lapsed `larmavad nii samati koa, karivad ja `lõugavad `pealeMar; `larmab nagu ull Kse; ah ni̬i̬ monopuuli (viinapoe) ukse i̬i̬s `larmavadHää; Pidas ennast ülevel nagu alati ristiinime ikkegi, larmas ja lõmpsis MMg; kas siul vaja `olli larmate Hls; krähväk inimene `olli - - ta larmass ja sõemass miu; latse `larmava, ei lase mul magada Nõo; meil om alasi `taaga laŕm, timäga ei saa elläʔ, timä taht tülütä ega tuńn ja larmadaʔHar; siss `talgoliseʔ `mutku järveh ojodi üt́stõist ja `larmśsiʔVas; Mi̬i̬s nakaśs `larmamma ja hobõst tagase `nõudmaRäp || kuulujutte levitama; loba ajama kis sedasi `larmab pahasi juttusi, siis `üeldakse et on na lõuapuolik; `larmab aga niisukest löru, mis põlemidagid veartHag; `larmab, teeb paĺlu `tühje juttePltVrdlarmima, lärmama, plarmama