larimalarimaR(-maieLüg) VigKadIis 1.ahnelt jooma või (vedelat toitu) sööma Küll sa sidä `piimä void larida; Laris mau täüs ja kadus koduntKuu; mis sa larid sest viest nii `paljuHlj; lari `viina kovaste VNg; kui pali te ikka larite, `viimast `lähte `lõhki Lüg; Larib `vasta üäd, siis `jällä `vuade ujub Jõh; Küll nied mehed `võivad seda õlut laridaIisR; midä senest `piimäst `ninda larid Vai; selle`aaga laris kõik selle kördi oma `nahka; siga laris süema kõik keresseKad; lari kõht täisIisVrdplarima 2.lobisema Ole vait, mis sa larid; larib elma `tühjä, egä sedä põle `tarbis meteVig