Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 9 artiklit
lamm1 lamm g lammi S(
laḿm Muh; g -u Kär) meremuda sedist lima [on] mere `ääres `loukas,
mida lammiks `üütaste; [ta] töi oma pojale `jooksja `aiguse `vastu `lammi Jäm;
istuti ikka lahe `ääres,
jalad olid lammi sihes;
Angerjad pugevad lammi alla talveks Khk;
vöttand `lammi merest,
`söuke suur `vänge ais taga Mus;
`Aigele `tehti lammi patti Kaa; `
lained aavad `lammi `rohkem `moale Muh Vrd lamu1
lamm2 laḿm g lammi Ran TMr Võn Plv Räp(
kl-);
lamm g `lamm|
e Kuu VNg, -
i Kuu; n, g `lamm|
i, -e VNg veelomp; madal laht, järve- või jõesopp; soine koht `niisuke `lamme,
ei `pääse `paadiga [läbi] VNg;
laḿm om `umbne,
otsad ku̬u̬n `rohkemb;
`mõnda vana kraavi kotust kah üteldäss lammiss,
kui ta om laiemb Ran;
Lammi päält aas võrgu `sisse TMr;
laḿm,
sääl ei˽kasu˽hain Plv;
keväde tulõp särg kuttu `vällä,
sõ̭ss lammist püvvetäs;
lammi pääl om periss matal,
sääl om matal põhi,
`valgõ liiv põh́an Räp Vrd lammik(as)2
lamm3 lamm g lammi Krj, `lamme Lüg; klaḿm g klaḿmi Räp suur tükk; hulk Seaste on `söuke lamm `vilja, teab kus see köik panna tuleb Krj; üt́s tüḱk vai klaḿm - - `mõtsa; meil üt́s klaḿm haańamaad tetä vi̬i̬l Räp
lamm4 lamm g lammi hunnik, lasu lähed `kuskist mööda,
üks oo settund tee `ääre suure lammi Mar Vrd lammik(as)1, lamu2
lammi lambakarja läks `lammi Ris Vrd lammise
lammu1 `lammu Sa(
lammu Jäm)
Muh Emm/-
o/ katki, puruks käsi on lammu;
elud puhas `lammu;
piigistab `lammu Jäm;
ma löi `varba `vastu kivi `lammu;
kihal kukuvad vitsad pεεlt ää,
siis läheb ka `lammu (laguneb koost) Khk;
`tömbasid `looma ni‿t kääd olid `lammu Mus;
ta oli nii `lammu peksetud,
püksid olid keik verised Kaa;
aid `lammu,
kivid puhas maha varisend Krj;
katus läks `lammu,
tuul lammutab tüki ää Pha;
`Eesel säär kõik `lammu,
kus sa lihad Pöi;
taśs läks käest ühna `lammu Muh ||
luhta seda kord see asi läks `lammu neil Vll Vrd lammuks