[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

lakk1 lakk g laka eP eL, lakka R(n lakka VNg Vai; g laga Kuu)
1. a. hobuse lakk `valge lakkaga obune, ise tämä on `raudis ja lakka on `valge VNg; `Kirjaja läks siis obuse `juure ja `tõmmas lakka `rangide alt `vällä Jõh; jähi kätega obuse lakka `kinni Jäm; oja lakkast `kinni, muidu kukud seljast maha Ans; möni `löikab oma obusel laka ää, pisike lühike muidu jääb Jaa; Seda ma ole ise näind, et obuse lakk on omiku palistud, aga kes teeb, äi tea Pöi; `valkjas lakk ja `valkjas saba Vig; obuse lakk oo ää vanun Tõs; Obosõ lakass kolõ paõlu `takja nuppa Khn; `kimlel oo `valge lakk ja änd Tor; võta lakast `kinni JMd; mõnel obusel on paremal, mõnel pahemal pual lakk VJg; edemält es lõegata obese lakku, mõnel õli pitk lakk `muani Kod; obesel üksi on lakk KJn; pöet lakage oben Krk; hobõsõ lakk um hüäl pu̬u̬l Rõu b. (pikad) juuksed Kui oma laga letti punud saad `suured ledid Kuu; Ei `viitsi sugeda, lakkad `kõrva taga sasis Lüg; pikka lakkaga, `juuksed pikkad Jõh; paksu lakaga tüdruk Ans; So va lakad on koa `jälle nii pitkad Pöi; Nüüd ju nuõrdõl miestel kua igävesed paksud lakad piäs Khn; pikka lakka, `laiska naene PJg; ta vahiss laka alt, va kavval inemine, ta `õkva `otsa ei kaeʔ Krl; lakkas (suurest kohevast lakast või juustest) suur lakkas loom; lakkas tukk, nagu obusel Muh
2. vähi tagakeha `tõises `õtsas on vähil lakk Lüg; Mis liha selle vähi sital on, laka sihes on natuke, `sõrgade sihes ka põrm Pöi; vähk on lakaga VJg; vähjä laka si̬i̬s on pehme liha Kod; vähk, temal sõrad ja lakk Äks; Emävähjäl on lakk laiem ku isävähjäl Vil; enne olli vähjä kaal, nüid `ütlev lakk. laka sehen o sita soolik Krk; säünäss liimiḱät ei˽võtaʔ, tu̬u̬ taht vähjä lakka Har; vähä sõraʔ ja lakk omava kõge paremba, magusa `väega Räp
3. silmalaug – V mõni käänd laka üles, võtt puru `vällä Krl; silmä laka pääle `naksi üt́s paisõ˽kasuma, silmä lakalõ `pańti rohe pääle Har; vanainemine ai keele silmä laka alaʔ, tõmmaśs `liplõ silmäst `vällä Rõu; kesvä uh́ak lät́s silmä laka ala Vas; ko `ku̬u̬ĺjal siĺmä˽vallalõ jäivä˽sis - - raha `pańte siĺmä laka pääle ja `vaotidi `käegaʔ, sis jäivä˽siĺmä˽kińniʔ Se; alt laka altkulmu mõni kaess alt laka Krl; taa vahiss nii alt laka üless kavalusi Har; vah́t alt laka Plv; Tuu tütärlat́s om alt laka kaeja, kaess alt laka Vas; alt laka kaess, kuŕastõ Se
4. a. (püksi-, tasku- jne) klapp `Lastele `tehti lakkaga `püksid IisR; kutsuti lakaga kiŋŋad Muh; `tasku oli lapidest `tehtud - - tagumine pooĺ ulatas esimesest sedasi üle, seda `üiti lakk Mih; püśsikot́i lakk ni‿sama suur ku kot́t Tor; mõnel oli kolmenurkane lakk ja mõnel oli nii sama natukese vähemp kui mäŕss ise Kad; jahikot́il käib lakk `peale Trm; lakaga püksid - - külje `piale käis `kinni, siis i̬i̬s `auku ei olnd Lai; Rabamise aeg `oĺlid vanad räbälad `riided seĺläs, särk `pükste piäl ja lakaga põll i̬i̬s KJn; kalsa olliva lakaga Ote; mul oĺli vanast lakaga alusspüksiʔ, `hü̬ü̬tsiḿmi manh oĺl üt́s pü̬ü̬r, `tsüśksi puupööra mulgust läbi ja oĺl timä kińniʔ, puusaluu kottal oĺl tõnõ pü̬ü̬r, tu̬u̬ `tsüśksi lakamulgust läbi, nii `oĺli püksi kińniʔ Har || kaas piäru koŕvid õlid, lakk piäl, koŕvi laka tõśsid ülesi ja panid `kińni Kodb. mütsisirm kat́imäŕdil (talvemüts) one lakk ja kõrvad Kod; nokatsiss kutsuva seda `mütsi, ku lakk i̬i̬n om Ote; mõnõl oĺl katõ kõrvagõ˽küpäŕ, mõnõl oĺl lakagõ˽küpäŕ San; tu˽mu lakaga küpäŕ siiäʔ, tu̬u̬l om lakk vallalõ, ma˽taha kińni ummõldaʔ Har c. püssi pära püssi lakkadega `ollid ooban, et `ollid Viirele soan (püssipäradega olid sõudnud) Muh
5. lippkaer lakaga kaer, see o Venemaalt `toodud, kaer kasub ühe küĺle peal Lih; ahukas, mis on ümmer `ringi ivad, aga lakaga kaer, sel on ühel puol HljK; lakaga kaerad on suured, suurte ivadega Sim; lät́i kaer ehk lakaga kaer, ühel puol `ripsmed IisK; türgi kaar olli üte lakage Krk Vrd lakakaer
6. nahavolt lehma kaela all kellel si̬i̬ lakk `äste suur ja paks om, si̬i̬ om hää lehm Krk

lakk2 lakk g laka u Khk Muh, Var Mih Tõs Hää K I spor T V, lakka R(n lakka VNg Vai; g laga Kuu Vai)
1. laepealne; katusealune `riiala lakkas magatasse, ehk `aida lakkas Lüg; No kui nüüd õlivad `leivad `jahtuned, siis `viedi `leivad lakka Jõh; laga `luuki, kust lakka `männä Vai; `mindi `ulkuma tüdrekude `juure laudile ja lakka, kus tüdrekud magasid Mih; toa lakk siin ei `öölda. `ööldakse toa `pialne. lauda ja aida ja taĺli `pialne `üitakse lakk Nis; mees oli vali `anguma, `angus einad lakka HJn; tua laka otsel `seisis ärja ike Amb; `kõikide lakkade pial on meil linaluud JMd; [kõlkad] sai `suurde rõialuse lakka taśsitud Pee; siin lakas on ema `riide kerst, nikerdustega `tehtud VMr; einad tahavad lakka ajada VJg; `puisted `pańdi lakale ja `kuuri Sim; taĺli lakan one eenäd, laada lakan põhk, maja lakan kiärpuud; es sua `koski rahu - - [kodukäija] käis ja kolissas mü̬ü̬dä kodo lakku Kod; `einu olnd lakk täis Äks; läks lakka magama KJn; lakk, tu̬u̬ om `hu̬u̬nõ pääliss Har; `touka aganaʔ laka ala Se || fig nüid on lugu lakas (asi halb) JMd; ku ta kuŕjast läks ja `riidlema akas, üteĺdi juba tuli lakas Pal || tuuleveski liikuv ülaosa – Kod
2. parred reheahju esise kohal ku üle jäi [vilja], sõ̭ss `pańti lakk ka täüs Krl; laka `pääle `pańti `pirdõ ja puid `kuivamõ Har
3. ahju kumm ahol om lakk. kui ahi küttu, tuĺ sau tu laka `sisse, säält lät́s lakast `vällä; aho lakk aho suu kottal. suust tulõ `vällä, lätt laka `sisse, laka seeh kattõ tuli arʔ; laka päält `oĺgi `koŕssna tett Se

lakk3 lakk VNg, g laka spor L Ha, Pee Pal Lai KJn Hls suka või soki kand `kanna lakk tuli kovemast teha VNg; lakk kojutse, tehasse kokku ja siis akatse `pöida kudoma Mih; suka lakk, edasi tagasi tehakse PJg; Lakk oli pooled silmad kanna laiusest Kei; `eśti `tehti lakk ülesse, pärast tuli kokku võtta Pee; Minä sokkidelle lakka ei kudund - - ma tegin sokid ilma lakata, tegin lät́i kanna KJn

lakk4 lakk g laka M Kam Ote San Kan Plv Räp rõukpakk edimäne lakk ja tagumane lakk ja rõugu omma laka küĺlen Trv; lakk om `vankril telle pääl, see kos rõugas pääl, `rõuka om laka sehen Hls; aŕkpuu käüs laka vahele Krk; land aŕk olli üte otsaga edimeste rataste laka küĺlen Ote Vrd lakati, lakuss

lakk5 lakk g laka Sa Tõs Khn liiga õhukeseks käiatud, kahekorra pöördunud vikati või noa tera lakk, mis juba [kahekorra] pöörab, mis ülearu `sönna [tera] ede tuleb; see oo `pehme raud, vötab laka ede Khk; Vikatil oo lakk ees, sellepärast ta esimise korra äi veta rohtu Kaa Vt lakal(e)

lakk6 lakk g laka Krk Hel Kam Ote San V noor kaun, lest mis sa lakkest võtat Krk; ua `alla lakan vi̬i̬l Hel; lakk om õhukene, kõder om jäḿme Kam; paĺlu lakku om küllen, erne saa kõdranõ; `erne laka, ei ole vi̬i̬l täis kasunu Ote; ku herneʔ om ärʔ häidsänüʔ, sõ̭ss tu̬u̬ mis `õkva˽luvvass, tu̬u̬ om lakk Urv; latseʔ armastasõ süvvä `herne lakko Räp; pääle häitsemeist ummaʔ lakaʔ kooni olõ‿i terä täus Lut Vrd lõkk

lakk7 lakk g laki S
1. müts, (vilt-, õlg)kübar lakid olid sedised ölgkübara `moodi `järsku äärega, iilatavad kövad, pesa `järsku kut kapa pöhi Jäm; nii `uhked olid oma lakkidega Khk; Sui einamaal `käidi ikka lakid olid inimestel peas. `rohkem `naiste asjad ikka Krj; vahel `preestril on koa sõhuke suur lakk peas, vildi `muodi, sis nõnda ääred olid jälle `iemal, mis es lase `vihma kaela vahele mette Pöi; see rehetegu lakk‿o `puldani `riidest `tehtud; vanadel mestel `ollid `kõrged lakid, suur ümmargune lagi`pealne `olli; must lakk `olli ja `valge lina üle, siis `olli noorik ojo all Muh; tεε kus mu lakk on jään Phl
2. a. seenekübar lakid, mis pεεl laiakad. all on seeni varss Jäm b. korstna laiem ülaosa `viimaks lakk `pεεle. `korssna lakk, ääred on libamisi et annab tuulel ülespidi Vll c. lambikuppel ma pane [lambile] uie laki `peale Muh

lakk8 lakk g laki eP(excl Hi; plakk Khk Vig Hää), lakki R(n lakki VNg Vai); laḱk g laki M San V(laak g laaka Se) vedelik pindade kaitsmiseks, kaunistamiseks või isoleerimiseks lakki tekkö puu `läükümä Vai; plakiga plakitase `poodlid Khk; pühade aal värvitakse lakiga mune Vll; pane [kausil] lakiga pagu `kinni Muh; Lakiga tihatse puust tubased aśsad ilusas Han; lakiga värmitse, tõmmatse üle, lansib `iäste Tõs; Viina pudõli koŕk pannassõ lakiga `kindi, muõdu `engäb ää Khn; vanadel miestel oli viis rubla sie lakitud vokk ja kolm rubla oli `ilma lakita, laada pial KuuK; lakiga lakitasse kummutid ja kappa, `kõike `mu̬u̬du karvaga one lakki Kod; lakige lakits kummutisid Hls; lakige pannass pud́el `kinni kõvast, laḱk om pääl Krk; ma˽lasi henele `vahtsõ sängü tetäʔ tislaril, tu `väŕme sängü kõllatsõss, om lakiga ka üle `laskunu Har; laakaga lask üle Se

*lakk g laku, p lakku joom – Jäm Muh pidi `taale natuse lakku `viima Jäm; külap ikka laku (viina) nälg oo; kui emal põle `piima, siis andasse tallele lakku Muh; lakku täis purjus – Hlj IisR spor eP Lakku täis mehed tulivad tuppa, ma tulin `iestki ära IisR; mette ep saa `valged `pεεva nägema, alati lakku täis; limalakku täis (purujoobnud) Khk; läks tene natukse aa eest siit lakkutäis `peaga töllerdes kojo Muh; Tuli `meile, lakku täis kui krants Rei; kas oo `vaene või lakku täis, või mes `seltsi see mees oo Mih; Mehed olid lakku täüde ning akkasid karupidi `kjõsma Khn; mis sa tahad ulluga teha, lakku täis VMr; iga päev lakku täis ja siis oĺli `sõitnd - - ees olnd `kutsar ja sis temä, ond sis seĺläd `vastamesi KJn

-lakk Ls likk-lakk