[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 1 artikkel

lahmima `lahmima, (ma) lahmin Jäm Pha L Juu JMd Koe VJg Sim Trm Pil KJn, `lahmin R; `lahmma, (ma) lahmi M(-me) Vas Räp
1. midagi hoogsalt tegema küll `lahmib teha - - on `kange `kiire `tüöle Jõe; `lahmisin tüöd teha, nii et särk `tilkus Hlj; `Lahmis `sauna laval `ninda‿t vihast jäi töng järele IisR; `lahmis põlle täis ja läks Saa; meie poiss lahmib ikki tüed teha ja on va tubli mies kohe Sim; Temä lah́ms `ulka `teibit `valmis Krk
2. ahnelt sööma Omale kalu sise `lahmiess unest [hüljes] vie `pääle `tousemise ärä Kuu; sie on `süölas siga, `lahmib `süüa VNg; ää kõik supi `lahmin, seni‿gu ma ää oli Aud; lahmib kahe `käega `sisse Juu; küll ta `lahmis aga `süia alles Sim; `lahmis kõhu täis Trm; siga lahmib iäste `söömist KJn; ku näläne pini kipi mano sai koh vasika süüḱ seeh oĺl, küĺl timä sõss viil `süümist lahmsõ Räp
3. lööma, peksma Muud ku lahmib `vasta pääd Hää; `looma võib ka `lahmi, kui ta ei `kulle Saa; ta oli väga kare, teenekord `lahmis ka inimeisi Pil; Ah, temä sattuś `ungu ja es tää esigi, kedä lah́ms Krk; Nakkass poissi püksirihmaga lahmma Vas || kloppima lahmitasse tekka Pil

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur