lahki`lahkiHelTV(-iʔVasSe) 1.pooleks, tükkideks; katki, lõhki jõi vi̬i̬l tõse sõõmu ja pahvatess `lahkiHel; ku naesel üttegi au`mäŕki ei ole, tanud ei ole, siss lännä maa `lahki; mõni kihulane om ahne, ludsip nii paĺlu verd et, lähäb `lahki Ran; ristikain `olli vi̬i̬l kõ̭ige ullemb eläjit `lahki `aama Puh; lehm ollu nii täis söönu, et `lahki minekil; praki tei `rätsep, praḱk `olli pooleni `perseni, praki and `olli `lahki; maa om selle `kange kuevaga - - kõ̭ik prigadi pragadi `lahki tõmmanu; moĺd om `väega `lahki, joosep vi̬i̬ mahaNõo; ma tõmmassi `amme säĺläst ärä, tõmmassi `amme `lahki ja purust `õkvaltVõn; ma ai jala `lahkiSan; vana räni tüḱk, ei lähä˽`lahkiUrv; ala joosku nii kõvastõ, satat mahaʔ, lü̬ü̬t kõtu `lahki Har; pät́s um `küĺgi päält `lahki˽küdsänüʔVas; rihe ahi oĺl tettü tarrõ, ahi oĺl säält `lahki, tuli lät́s saańa `küĺge - - kõ̭iḱ lät́s palama Räp; vii no seo kirvõss sepäle, `kirvõ silm om `lahkiʔ Se || fig ku sa tolle kiisa leemele vi̬i̬l muna ka panet, siss ta‿m nii ää et sü̬ü̬ vai `lahki ennast; `küindläpäeväl lüvväss küĺmä süd́ä `lahkiRan; si̬i̬ om nigu nisanõ laits, ku ta emäd näeb, siss ta röögip kas vai `lahki; küll nüid kimub, ärä `lahki lase `juvva [vasikal] Nõo; mul om ni˽suuŕ murõʔ et süä lätt elävält `lahki; mine meelüdä˽tu lat́s välläʔ, tu rü̬ü̬ḱ henne `lahkiHar; süä jo `lahki lätt otsaniSe || pakatanud, puhkenud keväjä kui ilma `lämmäss läävä, nakava urva `lahki minemaPuh; urva˽läävä˽`lahki minemä, nakkasõ˽muhetamaKan; nigu kõo urba˽`naksi˽`lahki minemä, siss `pańti pud́õlaheVas || (jänesemokast) `lahki uuĺ `süńdümisest saaniʔ, kasuss edesi iks `lahki uulõgaKrlVrdlahkiss 2.lahtiteräkene is olõ `tu̬u̬ga nõuhn, oĺl pahandus `lahki; ni‿ka (niikaua) [lapsed] `toukõli ku üt́s sattõ nõ̭na päle kivi päle mahaʔ, siss oĺl piĺl `lahkiHar 3.lahku, laiali pilveʔ lü̬ü̬ `lahkiVas; ka kas vanast läts mi̬i̬śs naasega `lahki Se