[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 24.—29. vihik (lõpetis—nälpsama)

Tööversioon


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 40 artiklit

karbus3 karbus g -e Jäm Khk suka- või sokilaba; lühike sokk karbused jalas `talve sukkade pεεl, natine üle luupeksi kondi; kui suka otsast ee leigatasse nee `katkised `pöised, siis nee `üitasse karbusteks Khk || lagunenud jalatsKhk Vrd karbuski
karu|lava karu varitsemiseks laudadest või okstest tehtud alus karulava `testi kua - - metsä `servä, kos karu käis `kaara. puud mes kaśvid, kos õlid ligiśsikku, `pańti lat́id `õkse `piäle `riśsi ja tõõsipidi `riśsi. mehed õlid piäl - - laśkid karu. muass ei tõhi karu `laska, tämä tuleb kallale, ku aad tämä vihale Kod || fig vana, lagunenud maja vana karulava om, või sii kelleki maea Krk Vrd karulaud
katki `kat́ki L K I, `katki R S(-e Käi Phl) Kul Vig Kir Var Tõs PJg (sag ühendverbi komponendina)
1. lõhki; tükkideks, puruks; lagunenud `ninda kõvad `õksad õlivad et [kirve] terä meni `katki Lüg; vörgud on nii `katki‿p‿saa änam püida Khk; Koapsus kasude `mihklipäe `laupa `ööse veel nii pailu, et kasude viltse löŋŋa `katki (kui see ümber kapsapea on) Pöi; soovesi - - sööb jalad `katki Tõs; Igaühel suu `riśti nina all, kis `rääkida tahab, see räägib, mind si̬i̬ `kat́ki ei ti̬i̬ Hää; koer`putke `tüikad söid jalad `kat́ki Ris; sie on nõnna visa [puu], ei lähe `kat́ki kudagi Amb; passel `kat́ki, siis piab talluka `alla panema Koe; `kiitsin teda kas kael `katki Trm; obene rumaluisi vedäb ennäss `kat́ki; tee `kärpsesi̬i̬n `kat́ki, `kärpsed süäväd ja surevad Kod || (osadeks jagamisest) Mis see poole tera asi on, `terve soak läheb `katki Pöi; siis minu emä võtnd nööri ja mõetnd rukkipõllu neĺjast `kat́ki Pal
2. teostamata; pooleli juttu `katki jättämä Kuu; tama jättigi sene nou `katki Vai; see asi jähi `nendel `katki Emm; jät́tis tüö `kat́ki VJg; verest lõi `väĺla, jät́tis kauba `kat́ki Sim
3. (atribuudina) katki tuhlid kartuliroog `katki `tuhli supp; keedame täna `katki `tuhlid Khk
Vrd kakki, katik1, katikus, katsik(e), katsiki, katski1, katti
katski1 `kat́s|ki Hel T V(-kiʔ Urv, -ke, keʔ Räp, `kat́ški Lei),`kats|ki Hel T Urv Se, -ke Se Lei, `katški Lei sag ühendverbi komponendina
1. katki a. tükkideks; puruks; lagunenud tõene suu kuru om `kat́ski, kas `küĺmä saanu vai Ran; kalmusse lehe lõegutas põrmandu pääle `katski, `kirpe peräst, et siss kirbu ei tule; tõnisspävän lääp talve säĺläluu `katski, siss om taĺv pooless Nõo; obene `oĺli kabla `katski kakanu, ärä lännü Kam; `eksliga ekseldatass `ainu `katski; aga tu̬u̬ kässiga sita`laotamine võt́t pikäpääle sõrme otsa `katski küll Ote; pöksi põlvõʔ joba hevvetäseʔ, `kat́ske minekel joʔ; nu̬u̬ŕ mehine lits nokigaʔ vahakõrrakõsõ `kat́skeʔ, tulõ niguʔ kanapoig `väĺlä Räp; sõrmõ läävä `kat́ski, siss `lahkõsõʔ tü̬ü̬t teteh Se; pada ä˽lät́s `kat́ski, pougah́ti innõ Lut b. fig `aigamüdä asja käevä, ripa-rapa rista `katski Nõo; keśkkotuss (kõht) om nii tühä ja nõrk `kat́skiminekil Krl; nüüd om perse˽`kat́ski (olen hädas, kimbus) Har; Tsirk `korgõh, muna `peŕseh, `maahha satas või `kat́ski minnäʔ (ebakindel asi) Vas; vai kaal `kat́ski, tä ei murõhtaʔ Se
2. teostamata, pooleli `juttu `katski `jätmä Puh; niikavva `tandse, ku käńgä kondsa alt ärä `tandse, siss `oĺli tands `kat́ski kah Nõo; etevõtõ jäi kat́ski Krl; hähäʔ jäi `kat́ski, `hähḱi saa ai; `kat́ski ti̬i̬, naka aiʔ (katkestan lepingu) Se
3. (intensiteediadverbina) väga, täiesti tä om `kat́ski `juugnu joʔ (purupurjus) Se
Vrd katki
kavak kava|k g -ku Hel Rõn Har(g -gu)
1. kõrts tu̬ käü egä päiv kavakun Har
2. laadaputka vanast `olli `laade kavaku. sääl `olli all kõ̭ik `müvvä. kaits kolm kavakut `olli tettu Rõn
3. vana lagunenud hoone si̬i̬ om ku kavak maha vajonu, kokku; lännu talu kavakuse `sisse `jutlust pidäme Hel
Vrd kabak
kode kode Khk Kaa Krj Vll Jaa
1. närune; lagunenud See regi oo juba nönda kode, äi seiksega saa linnareisi üht änam ede vetta; Juhan oo söhukse jöki kodega külasse läind, mis oo kaltsumehe jägu Kaa; püksikoded `anti ää; vana `riide kode Vll Vrd kodemed, kodi2
2. kasimatu, lohakas, kehvalt riides See igavene kode loivakas ineme Khk; üks va kode inimene, koristamata ja `kaltsus Krj; vanad `riided üll, igavene kode oma riietega Jaa Vrd kodem
kohmits2 kohmitsg -a Mär, g -e Hää Krklagunenud hoone; kuur seukest kohmitset nüid änam parandama, si̬i̬ ei tasu seda `vaevagi. kohmits ikki maha ja uus asemel Hää; temä eläp igävese vana kohmitsen. tuul lükäśs temä kohmitse ümmer Krk Vrd kohnits, koonits1|| varikate Autol `oĺli kohmits pääl, saime iluśti kohmitsa `alla Hää Vrd koomits
kohnits kohni|tsg -dsalagunenud hoone; kuur no˽mine no sinna kohnitsadõ `sisse; kohnits kohe kolitass kõ̭kkõ `kraami `sisse Har Vrd kohmits2, koomits, koonits1
kolk3 koĺkg kolg|i, -u(lagunenud) vana kraam Va lagunu ri̬i̬ kolk; Kik kotus `kolke täüs Hls; iki neid vana `koĺke kogude omal Krk
kong kongg kongi spor L, K spor I, `kongi R(n `kongi Vai; g `koŋŋi Lüg Vai), koŋŋi Sa Hi; końg g kongi Han Var Mih Tõs Khn Saa Trm Kod M T Räp, końgi Lei, koŋŋi Krj Muh, konge Var/-ń-/ Krk Räp/-õ/; kung, kong Plv
1. väike maja või ruuma. vilets ehitis, uberik; pugerik kong on üks pime ruum, `ninda et `akna ei õle ei kedägi Lüg; kis sihantses `kongis elab Khk; `vaene inimene pidi `vaatama, kus saab koŋŋi ehitada Vll; väiksed `ooned kui kongid Mär; See maja oo küll nagu `piśke pime koŋ́g. Ei sii `kongis põle kellegi elu Han; `Öeldaks korgits või kong (väike punker, sahver) Hää; üits tilluk końg om, egä ta kedägi maja ei ole Krk; końg(esik) Lei b. aresti-, vangikamber tama `istu nüid `vaŋŋi`kongis Vai; sie mies `pańdi `kongi(vangi) VJg; kong õli valla kartser; minä iśsin Palal kongin Kod
2. loomadele tehtud eluase a. väike laut, varjualune, puur vm `tehti `niisike kong `lauda `räista `alle, kus siga sai sies `õlla. `koŋŋile `tehti vili kattus `pääle kui `räistäs ei ulatand Lüg; siis `tehti kong ja `pańdi jänes `kongi Pil b. koerakuut pani koera `kongi `kinni Khk; Koer ond `kongis Khn; koeral on końg, kus magab Saa; pini lätt `końgi vai San c. kanatool; kanakuut kanad pannase `kongi `kińni Tor; kanad said `õhta `kongi `aetud Jür; kanade kong Ann; kana kong, `pulkadest `tehtud ja siis said [kanad] `üessest `sinna kongi `sisse `pandud VMr; `ennemast õlid kanad kongiga toas IisK; końg om puu `varbest tett, mõni pand `rõiva `pääle, mõnel om katuss pääl; vana kana pandass `kongi; poja tuleve `vällä, vana kana kurt kongin Krk d. pesakast Metstui pesitles ühekorra `kosla `kongis; `koslad munõvad sii `kongidesse Khn; mustad `reastad nemad lähvad puust `kongi Kos; puu otses räästästel[pesakast] kutsutasse kongis KJn; linnu kongi (kuldnokapuurid) om väĺlän puu otsan Krk e. taru (mesilassülemi püüdmiseks) viisin kongi `metsa puu `otsa, mesilased läksid `sisse Mär; si̬i̬ olli kate `kõrdse kuuse körrist tett, kuuse koorest, `säänte mesi końg, `püünmise końg, kos linnu tuleve `sisse Hls; kuńg oĺl kohegi `kuustõ üless viid Plv; vana `säädüse `peŕrä es tohiʔ `kiäke `kongõ `mõtsa˽viiäʔ; ku oĺl saiaʔ pähnäpuud, sõ̭ss tette końg pähnäst Räp|| siin `seinä `ääres on `kongid(tühjad tarud), kui[mesilased] sies on, siis on `linnubud Lüg; mõni maja[inimesi] täüs ku mesilise końg Krk
3. transpordivahend a. elussigade veokast või -puur Emmiste kuĺdi `juure `viemisel õli emmise kong või vanasiakong Trm; końg oo varvadess testod; kui `põrsid lähäd `müimä, teed kongi `vankri `piäle; siga ei taha minnä `kongi Kod b. veokorv õle vedo kong. vedäväd rükkid ja tõu`viĺjä˛aganid ja. edemält `konga ei õllud Kod
4.puukoorest tehtud ese a. (hrl kasetohust) marjatorbikS L kuida vaim nönda kong(väiksem marjuline saab väiksema torbiku) Jäm; Kongid `tehti nii et ihu pool oli ikka sihetse pool Krj; too moole säält kase koort, teeme maasika koŋŋi Pha; me köisime enne ikka `kongidega marjul Muh; Kongi kaks `külge `panda puutikkudega kogu, ka sang `pεεle Emm; kase küllest `võetasse koor, tehässe kong `valmis Mar; kongid tehasse lepa koorest või kasest marjade `korjamises Aud b. Koorest kong (vakk) Vll
5. kumer katea. (kalessi, tõlla vm) varikate, kumm vihmase ilmaga tõmmetasse tagand kong üles kalessil Khk; Nendel[autol] on kong peal, sellega ea `minna Pöi; `Sakste tõlla kongid olid nahast, mis `läiksid Han; tõllal oli suur kong pial; `autul oli kong pial Tõs|| reisitõld antvärgid `sõitsid `eńni kongidega Ris b. teokarpVll Jaa sia tigu käib kong `selgas; nilvakad ilma koŋŋita, teisel maja `selgas Vll|| sea teu koŋŋid (makaronisort: teokarbid) Vll c. õiekellukas sinised lilled ja suured kongid alatsipidi Lih
6.herilasepesaSa Mar Kse Mih Tõs Trv kui örilase kong maast `körgel on, siis piab süva tali tulema; nönda‿t örilase kong puriseb inimistega (rahvarohkest ruumist) Khk; erilane teeb koŋŋi puu `otsa Kaa; Küüni arja all oli erilase kong või erilase kot́t Krj; `vaaplased on suuremad kut erilased - - nendel pole `kongisi mette Jaa; erilase końg, puu `külgis, ümmärgune, palli `moodi. aĺl. all auk Tõs; `vaablaste końg Trv
7. kumerus, küür; looge teised kassid `kiskvad, nönda [meie kasski] `tömbab koŋŋi `selga Vll; [laulatuspäeva] `õhtu `valge roosiline riie `olli arjutanu koŋŋi (pappaluse) `ümber, teese omingu punane Muh; ninäl końg piäl Khn; jõel one si mu̬u̬d et kõverass kõhass alati sü̬ü̬b kõveramass ja kongi `sisse paneb alati `juure; Õmedo küläalune koŋg(teekäänak) Kod|| pilve `kuklad, koŋŋid akkavad aeama - - üksigud pilve tükid Khk Vrd kongal
8. pej a. (halva iseloomuga inimesest; kasimata või haigest olendist) sa kuradi `kiustu kong Lüg; Mene `viimast viel täid täis nagu kong Jõh; ta muidu üks kidev kong, kiub ja vaagub `aiguse ja surmaga Krj; oh sa nälja końg Muh; laste pead `kärnas ja kat́ti, just nagu kärnakong Mar; tema koer on üks kirbu końg - - kirbu kongist saab `lahti, kui petroo·li koeral `seĺga `kallab Saa; oled üks va täikong ~ `täitand kong Juu; mea ole vana rumal inimese końg; si̬i̬ üit́s tige końg. kade inimene Krk; mia latsen olli `nõskmit täis nigu końg jälle; temä(tekk) `tuĺli nii `kangede `kirpe täis, nigu üits igävene kirbu końg Nõo b. vana kõlbmatu ese; lagunenud hoone va laiva kong (vana paat), mis ep sünni änam merele `minna änd Khk; vana mõisa kong (varemed) on `paergust alles, põle `uksi ega `aknuid LNg; tääl üks kong oo koa, üks vana lootsiko kong Mar; vana saana kong jäänd `sõnna ripakile Juu; üit́s lagunu maja końg om, `kaala tulemen Krk
koobits2 koobitsg -a vana lagunenud hoone, hurtsik Kobiśt ka uma kraami kõ̭iḱ sinnä˽koobitsahe kokko ku är˽lät́s minemä Rõu
koomits koomi|ts Var Hls Har Räp, g -tsa Ksi Lai spor M T, Kan -dsa, -tsa Urv Plv Vas, -tse KJn Krk Hel spor T, -tsõ Urv(-dsõ) Krl Plv; `kuomits Vai, g -a Jõh IisR; n, g koomitse Krk
1.varju-, ulualune (hrl taluhoone seina ääres) koomits, kus `vankrid ja reed `alla läävad, kel põle `kuurisi Var; keda ta (loom) sial koomitsas kasvab, küĺm Ksi; koomitsasse `pańti mõni lu̬u̬m, katuss aeda katusse nõjal Trv; koomits sulase põhu `pantav, lauda kõrvale kus tetti Hel; koomitse teid niisama ärä, silmnäo `järgi, es olõ üttegi `mõõtu; koomitsede `panti `turbit, palutusõ agu; meil `oĺli põhu koomits, ta‿ĺ̀li nii sama tettu agadest serände õre, õlekatuss `oĺli pääl Ran; karjalatse om [heintest ja hagudest] koomitse all Puh; mõnel `olli koomits tettü paĺgest, mõnel peenikestest latidest, katuss `pääle katetu. koomitsel lake es ole Kam; koomitse `sisse läits vaśt `ku̬u̬rma `põhku, mõni olli suuremb, mõni vähemb; rehetare otsan i̬i̬n`kamrin `elli kõrvuline ja suvel koomitsan Ote; koomitsan oĺli˽vanast `lamba hainaʔ Kan; solaseʔ eläseʔ koomitsõl Krl; `lü̬ü̬ssi noist paĺgest õigõ˽vahtväŕgi üless ja saasi˽koomits Räp|| väike panipaik isal olid kõik kohad koomitsaid täis, plita kumm, ja kaśt kus riistad sees. pisikesed panipaigad olid koomitsad Lai
2.vilets ehitis või olend a. vana lagunenud hoone, hurtsik on üks `kuomits, vana majatükk. `sellel `kuomitsal ei õlegi kattust pääl Jõh; elab teine ühes viletsas koomitsas, `vaata, et `kaela ei `lange Ksi; vana maja koomits, ärä vajunud, lagunud Hls; tema taht, et selle koomitsa aken ka `valla om Ote Vrd kohmits2, koonits1 b. (vanast loomast) olli üits vana koomitse(lehm), ei saa põhust jagu egä Krk
koonits1 kooni|ts Vig, g -tse Tõs, -tsa Tõs Hää Rõu Vas, -dsa Urv, -dsõ Har Rõu(-tsõ)
1.varjualune; väike (kõrval)ruum koonitsallõ pandass nii`saatõ ütte-tõist `kraami Urv; suvõl magasi kõ̭iḱ väĺlän `kambrõin - - egaüt́s oĺl uman koonitsõn. saina õ̭ks `vaihhõlõ tettüʔ Har; koonits `väikene mataĺ `hu̬u̬nõkõnõ - - kribukrabu `kraami `viskaʔ sinna koonitsahe Rõu; Kana käu koonitsahe munnõ luuma, selleperäst es lasõʔ ma koonitsat ärä lahku Vas Vrd koomits
2.vilets või vana lagunenud hoone, hurtsik; onn vana maja nagu koonits; vana saun. `viltu vaon ja lagun. `öetse koonits. eläb siäl koonitses; Vanaisal oli metsas karjamaal koonits, seinad olid tehtud nagu püstaed ja esimene külg oli ka laialt lahti Tõs; Näe, `lambad sii koonitsa all. Koonits - - `aadest ja mätastest kokku `lautu Hää; Nika ti̬˽käüt tan koonitsõn mürräten ku t́ä teile `kaala satass Rõu Vrd kohnits, koomits
korjus4 korju|s Khk Hää Kos HJn KuuK JJn Ann Kad MMg, g -se Mus Var Saa JMd, -kse Sim; korjuss Krk, g -e Hää Trm Ksi Lai KJn/-o-/ Trv Hel Ran Nõo Kam, Urv; `korju|s Ksi Plt(ls), -ss Võn Ote; koŕu|ss San Urv(-o|śs) Plv Räp/-śs/, g - Har Rõu
1. alaväärtuslik asi või olenda.  vana lagunenud hoone, lobudik; kõlbmatu asi vana `veske korjus oli, `veske all elasid Var; vana lagund lauda `kohta ütelti korjus Saa; minu emal oli vana silmapesu kauss, selle korjus (jäänus) on vel `praega siin JJn; üits vana korjuss om sääl vi̬i̬l ülevel Trv; meil jäi `jummaltenu si̬i̬ korjuss alali, es tule `kuuli `küĺge, es paluta tuli Nõo; Taa hoonõʔ om jo igävene vana koŕuśs Räp || tu̬u̬ (rehepeksumasina vedamine) olõ õs muud ku˽hobõsõ `tapmine, iǵävene rassõ koŕośs oĺl Urv b.  vana või vilets olend (hrl loom) vana obuse korjuss, mis `siuksest pidada Hää; `miagi ei ole muud kui vana korjuss, vai mul muud om, nahk ja luu; mõni vana vai kõhn lu̬u̬m, nigu vana korjuss Ran; nigu vana korjuss kõhnass jäänu üteldäss - - vana lehmä `kraika kottale Kam c.  (aeglasest olendist) si̬i̬ om üits korjuss, pikälise mooduge Trv; igävene vana suuŕ inemise koŕuss, liiguss nigu tigu edesi Har
Vrd kori4, korusk
2. surnukeha, laip looma korjus, looma risu Var; `umbliku `surma inimesi `üeldi korjuseks JMd; luoma `laipa või korjust kas kuer `puutub või JJn; minu korjus viiasse Tudu`linna Sim; vana korjuss sääl maan Ran
3. sõim raisk ah sina korjus küll oma tegudega et; va korjus, kasi `välja Kad; kuradi vana koŕuss, mis‿sa `mürrät tan ütte `puhku San
korv2 koŕv g korvi Krk, koŕvi Kod Vas Se; korv g `korvi Lüg vana lahja lehm; lagunenud hoone vanada `korvi nüüd `piima pärast `oiab. vana korv lehm Lüg; lehmä koŕv tükib `võssu. suured vanad eläjäd, näĺjäsed ku koŕvid; si̬i̬ võsu õli `surnud eläjä `koŕva täis Kod; vana `u̬u̬ne koŕv Krk; eläjä koŕv, sääne suurõ kõtuga vana lehm Se Vrd korm5, korul
korvi|rääts vana lagunenud korv See korvirääts ei pia `tuhlid `kinni Han
krove krovevana, lagunenud asiHlj
kõsu1 kõsu Muh LNg Vig(-o) Hää Saa Plt(-ś-) eL(-ś- Ran, -ss- Rõu), kösu Jäm(-o) Kaa Ris(-o) kõlu, tühi kest; ärakuivanud taim, (vilja)praht kõsud `lähtvad `eemale tuulates Muh; linnassed oo va kuebad kõsod Vig; ilus aĺlas (puhas, prahita) vili, pole `ühtegi kõsu seas; kui iired oad `erned ära söövad, sis on kaunad `paĺlad kõsud Saa; vilja sies on palju kösusi Ris; viĺlä kõsu, paĺla `sõkla, ei oole ivagi sehen Krk; `korgilõ mäkile küll om `vihma vaja, põllu˽jääväve˽kõsuss muidu San; kaar um hõel kui kõssu Rõu; mõtsa alonõ um kõ̭ik kõssu täüs Plv; ta nu mõ̭ni vili, um kui kõsu(pudenevast viljast) Vas; tühi vili om kõsu Räp|| vana, kõhetu olend; lagunenud hoone vm [ta] Seike igavene rakkel poiss, äi mina vana kösu jöva ta änna tolkis olla Kaa; vana kõśu, see on - - ära `kuivand, teine jalg auas Plt; kuju ku va kõsu, ku nahk paĺt om Krk; tost vanast kõsust ei ole enämb `käijät, vana muld tõene Ran; [tuul] `tõukap vai maja `ümbre, mes `sände vana kõsu om Nõo; to‿ĺl kõhna- - õkka˽kui üit́s inemise kõsu jäänüʔ San Vrd kosu1, kõsled
lagovalla lagovalla Plv Vas a. laiali, korratuses aśaʔ ummaʔ lagovalla, kodo um vaja minnä Plv; kraaḿ kõ̭iḱ lagovallaʔ Vas Vrd laguvelb. lagunenud Laisal peremehel omma kõik huunõ lagovalla Vas
lagunus lagunus lagunenud mes sa ańnid, ni̬i̬d lagunused majad; pliita jäe lagunuse kõha `piäle Kod
lauss3 lauss g lausa lagunenud hoone vanna hoonõht üteldäss lausass Plv
laust3 laust g lausta (lagunenud) vana maja üks vana maja laust; vanad majad lagun nagu va laustad Aud Vrd laustik2
laustik2 lausti|k g -ku PJg Kad lagunenud hoone kõik `ooned nagu laustikud PJg; üks igavene vana lagund laustik, kes sial viel elada tahab; on üks igavene laustik sie saun küll Kad Vrd laust3
lobudik lobudi|k Hlj Pha Jür, g -ku VNg IisR Mar Saa Juu JMd Pee Koe VJg SJn Hls Hel, -gu Kuu Puh Rõu; lobodi|k Jõh, g -ku Juu Kod KJn
1. (suur) lagunenud või inetu hoone Ega sidä suurd lobudikku saa küttäjessigi `suojaks Kuu; Mis sest vanast lobudikust enamb maja `kirja `panna IisR; Kaua sa pead seda lobudikku, et sa teda maha ei lõhu Mar; sellest lobudikust ei saa muud kui tule `rooga Saa; kaua ne loomad siäl lobudikus võivad `olla Juu; ehitakse teene kui üks lobudik JMd; tal on mitu lobudikku Koe; si̬i̬ ka mõne uane, üks vana lobodik Kod; ilmatu lobodik teine KJn; Ellive vanan sanna lobudikun Hls || (lohmakast rõivast) rätsep rikkus `riide ää, `jusku va lobodik `seĺgäs Juu Vrd lobonik, lobu2, lobumik, lobundik, lobusk(i)2, lobustik, lobutka1, lobutnik, lobutus
2. suur hulk, kogum Siin on veel - - `terve lobodik maju Jõh || kobaras koos kõik majad one siäl ühen lobodikun Kod
Vrd lobuti
lobuti n, g lobu|ti VNg, -di Kse Kad Trm; lobu|t g -di Kuu Hlj; lobu| IisR/-t/ Sim Iis Plt Hel, lobo|t Jõh Lüg Plt, g -ti
1. (suur) lagunenud või inetu hoone suur maja lobuti VNg; `Kesse seda vana lobuti `osta tahab IisR; seal oo üks va suur maja lobudi Kse; vana maja lobut́ ja tahab viel seda raha Sim; suur maja nagu lobudi Trm
2. suur hulk, kogum suur lobot oli inimesi siin Jõh; `ostis ma‿`ilmama lobudi `metsa ja ainamad Kad || kobaras koos `tõine kõrd on `terve külä kari ühes lobotis; sie külä õli kõik lobotis siin iesküläs Lüg; ühes lobutis Plt
Vrd lobudik
loderik loderi|k g -ku Mär KuuK ViK Iis Lai, -kku Hlj RId, -gu Kuu; loderi|kku g -gu VNg Vai/-kko g -go/
1. looder, lohakas, laisk (inimene) Küll `rahvas panid hajuks, ku sie va loderik `tütrik mihele sai Kuu; on üks loderik inimine, `kõnnib pää sarikas ja `silmad pesematta; mina sain `viksi `naise, `teie `saite loderikku Lüg; `Käia ka‿i `viitsi, igavene loderik IisR; va loderik, ega see siis kedagi teha viitsi Mär; laisk, venib nagu villane lõng, loderik KuuK; eks ta üks loderik ole ja muud kedagi, kõik tüed lorakille Kad; kes seda loderikku `tüöle võtab Sim Vrd loderlik, looderik
2. lagunenud (ese) vana loderikko regi Vai; vana ree loderik VJg
logask(i) logask g -i Mih PJg Saa Lai; logaśk Hls Ote Urv, g -i Plt KJn; n, g loga|ski Mar Mär Kse Tõs Hää Hag JMd, -ki Aud Hää Plt
1. logard poisi logaski Kse; `meitid oli jo paelu `tütrid, ega võind naa logaski `mu̬u̬di `olla, põlass jo saand mehele mette Mih; üks logaki oo tene, ei muud `ühti Aud; ma ei või seda logaskid `salida JMd; nisuke logask, ei viisi tööd teha Lai; logak, `katsus kuidas pääva `mööda sai, tal põld oolt ega muret Plt; igäven rumal logak, temä ei mõista `ende ette oolitse Hls
2. vilets, lagunenud (asi) vanad `oone logaskid Mär; `istme logaski Kse; sie on na logaski ratas Hag; vana `u̬u̬ne logak om sääl Ote
Vrd lodask
loge2 loge Jäm Khk Kaa Muh Plv vilets, lagunenud (asi), logu vana loge - - enamasti puu aja `pihta [öeldakse] - - logeks kulund Jäm; sealaut oo loge, ep pea tuult Khk; nee `vankrid o juba loged Muh; `viska˽taa korviloge kõrvalõ ärʔ Plv || Sääl peres oo küll see perekonna elu nii loge, et äi sünni mette rääkida Kaa Vrd loga1
logune logu|ne, logo- g -se Lüg; logo|g -tsõ Plv, -dsõ Vas lagunenud, katkine logune `kartuli korv; nied [võrgud] on vanad purused ja logosed, egä nied enämb kala `kinni ei pia Lüg; elomaja oĺl sääne logonõ Plv; `vankriʔ ummaʔ logodsõʔ Vas
logusk loguśk g -i lagunenud hoone“Krk Vrd lodask, logudi2
loovits loovits g -e lagunenud hoone kas meie maja siss säräne loovits oless ollu, ku temä siin oless ollu; mes maja tu̬u̬ vi̬i̬l om, nigu vana loovits Puh
loru loru Kuu Hlj VNg Jäm Khk Pha Muh Rei Phl L hv Kei, JMd Koe VJg Iis Lai spor eL(--), loro Lüg Mar Kul Kod Rõu Vas, loŕo KJn Võn Urv Krl
1. rumal, saamatu, laisk, hooletu (inimene) mes sa niisuguse lorule [teed], niisugune tämä oli kogu aja old Kuu; `tõine inimine on kõhe loro, ei saa aru Lüg; oo üks va joodiku mehe loro Mar; oled ikke üks loru, ei soa nüid `sohkest tööd `tehtud Tõs; [temast] ei ole kellegi tegejad, on üks loru mees Saa; ta loru ei tuld ennemalt kojo Koe; loro one pitkälise vaemoga Kod; loru ikke veel on, loĺlikene (lapsest) Lai; tast lorust ei saa ju midägi; õige loru (halba) tü̬ü̬d ti̬i̬b Hls; kõńd `juśtku loru kunagi, püksi lokateve mahan, üle `kintse Krk; mõni om serände loru, et kroonu kah ei ti̬i̬ temäst mi̬i̬st; joba näost nätä serände loru - - `rõivagi kakenu säĺlän Ran; Egas temäl loŕul mõistust ei ole pään Nõo; vana loŕo ei ti̬i̬ midägi Võn; Iǵävene loru mehe rõibõʔ, sääne vil millestki aru saa Urv; tamt́s va loŕu inemine Krl; kes maal oĺl sääne hoi vai siidividäjä, tu̬u̬d maa`poiśsi kutsuti loro, liinapoiss oĺl vuŕle Vas Vrd lolu, lorup, luru
2. loba, plära, tühi jutt neid on `palju, kes `tühja loru ajavad VNg; aab `tühja loru Khk; mis sa muedu teeste loru kuulad, mene magama Muh; ega see tösi pöle, see vana`rahva loru Phl; mis sa aad loru otsast `väĺla Kse
3. loba ajaja, lobamokk mis oli loru, sie loras `palju `tühja juttu Hlj; oled üks loru mees, aad loru suust `väĺja Muh; mõned oo seuksed jutu lorud Kse; loru loriseb aga Tor; [ta] on seakse loru `suuga Saa; oh sa vana loru oma jutuga VJg; igävene loru, lõvvakse `vartave pähän paĺt Krk; loŕu, kes lorisõss Krl Vrd laru2
Vrd lori1
4. (vanast lagunenud asjast) vana kengä loru, ärä kõveress sõkut; vana `saapa loru, vana loḱs Krk || koer jäänd kõhnaks nagu loru JMd
Vrd lora, löru
losa1 losa VNg Muh Plt lagunenud asi, logu nagu va juudi küibik, `sõuke `vanker, üks losa Muh; üks vana reelosa Plt Vrd loska2, losu1, lusa1
loska2 lośka VJg; ĺoska Plv
1. lagunenud asi, logu vana rielośka; vana rattalośka; vana märsilośka VJg Vrd losa1, loss4, lossakas, losu1
2. lohakas ta ku vana ĺoska inne Plv Vrd löskä
losmakas losmakas pej (lagunenud asjast) maja oli vana ja lagond nagu losmakas Mar
losu1 losu Krj Muh Mär Krk, lośu Kse Äks Hel Rõu, loso Mar Khn Plv/--/
1. lobudik; lagunenud ese, logu va mütsi losu, ma `viska selle tükkis ää Muh; üks va maja loso; üks sauna loso Mar; maja oli `mõisa `aegne - - igavene vana lośu oli. mõni kümme `riista oli all, kui `vihma sadas Äks; nurme sehen om üt́s `väike lośu Hel; vana rehe lośo um tah, kokko sadakil Plv Vrd losa1, loss4, lösu
2. saamatu, lõtv, laisavõitu see `nöuke losu, et sest äp saa midagid `asja Krj; väga tasane losu, laisk Mär; üit́s losu iki om, ega ta ei ole kedägi asi inimen Krk; Taa hopõń um sääne lośu Rõu
Vrd loska2
lusa1 lusa Jäm Kaa Muh
1. vana, lagunenud asi, logu Nönde elud-majad olid päris lusaks ära lagund Jäm; Kingadest pole änam muud kut paljast va koonu lusad järges Kaa; see oo muedu üks lusa veel Muh Vrd losa1
2. (inimesest) a. lühike olend `olli pisike luttis tüdrik, pisike lusa Muh b. pikaldane lusa, sedasi pitkale kεib Jäm c. lohakas lusa inimene Muh d. kergemeelne Eks ta elupäävad ole üks va lusa olnd küll Kaa

läsu läsu VNg Vll Rei Mär Saa JMd Kad Pil Hls Krk lasu, madal hunnik pühi `putru läsu ehk lasu maast älä VNg; saun nagu läsu - - uksed madalad Vll; Sepik jähi ilmalt maalt nägu üks läsu Rei; aun kui läsu Mär; lehmä läsud on maas Saa; kui uńnik vajub laiali, siis on `üsku läsu, sõnniku läsu Kad; mua läsu olli põrmatu pääl Hls; tilluk ja lai ku läsu Krk || lagunenud ese või ehitis minul vanad läsud `jalgas, konsad ja tallad `lahti Pil; va lagunu `u̬u̬ne läsu, mis joba maha om vajonu Krk Vrd lösu

maan1 maan Kod/-ua-/ T Urv Krl Räp, maah(n) VId, mahan M

1. maapinnal vm aluspinnal kas sul metsä eenämud one muan (maha niidetud) Kod; `ulka süse om mahan Trv; egal olli oma küĺlealune kot́t ja mahan magasime (leeriajal) Pst; ommuku om all mahan Hls; puid olli mahan ku saat (nagu sadanud); sadul seĺläge (nõgusselgne) obene - - kõtt mahan `kinni Krk; ku varesse mahan, siss lää sulale Hel; süd́ä läits nõrgass, `oĺli piḱäli maan; vanast obestega `aeti nii, et vatutüki nigu seebitüki olliva ti̬i̬`vi̬i̬ri `mü̬ü̬dä maan Ran; vihmapiĺv om ülevän, ain om maan, ma pia ruttu minemä; periss `pimme `olli, kui siin `lumme maan es ole Puh; pańd jala tõesele `taade ja tõene `olligi träntst maan; eelä satte räeset, nüid om mu kesi ja kaar kõ̭ik maan (lamandunud); ku vihmasadu üle om, siss vihma `maokese vingerdava maan Nõo; minev`aasta rebäne `lahkse üte kana muru pääl ärä, `paĺla sule olliva muru pääl maan Ote; ma‿ĺli säĺlili säńgün maan, ma‿s saa kohegi minnä San; ku hain um maahn ja vihm tulõkil, siss võtat nii et higi `lindass Rõu; tuĺl suuŕ tuulõ vuhhahuss, uśs `päśsi käest ärʔ, nii maah oĺligiʔ Vas; `tossass pääle maah, kui `lõpnu lehmä mago aidveereh (magab palju) Se; rõevass üle `olge maah Lut || haigena pikali ta olli nüid ulga `aiga mahan - - ei liigude kätt egä `jalga, ei võta iva kah Krk; nädäle `päive olli mä ka maah Räp
2. maha tehtud, kasvamas meie pidimä eloaeg kańepid muan Kod; `pääle pööri`päeva pidi põld mahan oleme Trv; olli lina mahan ja sedä ma müüsi Pst; kańepit `olli siss maan egäl talul enämbide Ran; kõrvulisel `oĺli talu man kaits vakka rüḱki ja kaits `keśvi ja vakk `kartuld maan Rõn; olõ õi linna maahn `hindäl Plv || söötis ulk maid olli mahan, ei tää, mikebest na neid mahan oiav Krk
3. langetatud, allapoole suunatud mina oesin piä `äste muan, et suan vi̬i̬l elol ärä Kod; kõnnip pähl, pää `jalge vahel mahan Krk; tol pää maan, tu̬u̬ ei näe midägi Ran; alasi täl pää maan, maha vahis ütte `puhku Krl
4. katki, lõhki; lagunenud obese kaal one muan, ei sua `range `kaala `panna; aiad one muan kõik Kod; ni̬i̬ om ärä mädänu, kõtu mahan (kaladest) Krk
5. egä `enne `linna ehitämä ei akata ku sõda muan (lõppenud) Kod
Vrd maas

maas maas R/-ss Kuu/ eP(-oa-, -ua-)

1. a. maapinnal vm aluspinnal oli old hirm `jalgu `pingild maass pidädä, siis olid `panned jalad `perse ala Kuu; Oli `juua täis, pikkali maas nigu silk IisR; köle aeg, lund pole ka maas Khk; mis sa‿säl kikerdad maas Krj; Loomal on oort nii `kange valu, ta `aelab kohe sõnniku päel moas Pöi; [jõulude ajal] põhud `ollid moas, ega es ole sehuke puhas põrand mette Muh; mene `voodi ja seisa (leba) riiete sees maas Rei; juba `aetasse loomad `vällä, mis näd änäm kodo tegevad, rohi jo maas (kasvamas); pool vesi oo maas ja pool vesi on alles nõo sees Mar; ei saa peast ega jalust edassi, rukis nii `kangeste maas (lamandunud) Mär; tuli `vihma, üsna loemud maas Tõs; täna on ilm kahu, väike alla maas Aud; `erned olid keik kuker`paĺli maas (maha vajunud) HMd; Kell kolm sai ülesse `tõustud, kella kuue `seitsmeks oli ahe moas Kei; kui nii otseti moas olen ja tõusen, siis võtab aga `tuikuma Juu; niipaĺlu ma olen põdra nähnd, küĺleli muas rie pial KuuK; `üösse nad (püüd) lommutavad kõik maas Amb; pesen `riistu istukile maas JJn; kolm `pääva änamiste ikke oli ein maas Tür; vesi mutku lainetas küögi põrandal muas VMr; `kangad olivad maas sial rohu pial Trm; kui kivi ehk kand, kedagi jala ette jääb, oled kuhe maas Pal; siis `seisis mõni nädäl `aega või `rohkem, üle aia lumi maas KJn; maas istuma sügavalt vees olema `laiva `istu `kümme `jalga maas VNg; Suur laev istub sügavas maas, see `siia sadamatesse `sisse äi saa Pöi; laev istub seitse `jalga maas. mitu `jalga laadungiga istub Hää b. haigena pikali rubi`aigus - - ma oli mütu kuud `aega maas Kär; poeg `terve `aasta oln maas, ja surn Phl; palavikkus muas teene Juu; kuus `vuastad oli alvatud muas VMr; läksin arsti `juure, kolm nädalid olin seliti sial (haiglas) maas Plt
Vrd maal2
2. maha tehtud, kasvamas kui se tegu tuli, siis pidi ka taga panema nii et - - kahe `päävaga olivad rukkid maas VNg; Sel ajal `peäti kõhe kole vähe neid `kartuli maas Lüg; Meil jo `kapsad maas IisR; meitel sii `mitmel `aastal es olegid rugisid maas Khk; suur ulk ube maas Käi; kardolid ja seeme on maas Kul; `Teitel juba vili muas Khn; `läät́sid `pieti ka maas, nied on koa nihuksed `erne `taulised KuuK; nii paelu on kardulid moas, et oma jaoks soab Tür; meil oli ükskord - - sada `tündrid - - maas kardulid Kad; mõni seetse vakka õli linu maas, terve väli Trm
3. a. langetatud, allapoole suunatud Käib pia maas, eks tal õle äbi Jõh; mis ülal `pεεga on, `eetase söidu obu olad, maas `pεεga, see äi söida mette Khk; maas teraga‿p saa pöllu pεεl midagid teha, see on `varsti `vastu kivisid ää peksetud (vikatist) Kär; Vaada, koer tunneb äbi, silmad maas Rei; Käib nina maas, näe `ühtegi, mis ülevel on Hää; Käib ühtelugu pea muas Trm b. alla lastud `veske pais - - maas, `veske seesäb Tõs; suvel jo piab tamme all pidama, muidu ei saa `eina teha, kõik vett täis. kui tamm on maas, siis ülevalt‿polt `tamme on kõik kuiv Kad; Einaaeg pidi [veski] tamm kolm nädalat muas õlema - - et jõeäärsed einamuad kuivast tõmbas ja rohi kasma akkas Trm c. (mõõnast) sui läbi nii maas mered olnd. maas merega saab `jalksi läbi Mus; Nii kauva kut mered moas on, pole meil vihma `lootust `öhti Pöi; `meitel oli meri nii maas, paĺlas see kivi rink. ma pole nii maas merd näinud Kse; meri oo maas, vesi oo üsna madalas läin. see oo ikke tuulest Tõs
4. katki, lõhki; lagunenud; pealt või küljest ära `temband [noa] terägä `kurgu ald läbi, siis old ka kori maass Kuu; nüüd - - on [kalkunil] suled maas ja, ei ole enamb kohevil Hlj; `ahju suu on maas; siga on puht, karv `seljäst maas Lüg; `Enne õli `kuraasi täis, aga nüüd on nagu munad maas Jõh; kalad nönda ää `piikund, köhud puhas moas Jaa; Kolm juppi on [palgi] otsast moas Pöi; Poisil mulk maas (piimahambad ära tulnud) Emm; kala kõhod oo maas, kui soe oo; `varva kurgoalosed oo maas Mar; takused püksid olid mool `jalges ja põlve otsad olid kõik maas; aja mulk oo maas, tarvis täna ülesse teha Mär; kui linalind `väljas on, siis ühüssa pääva pärast on `Pärnu jõgi maas (jääst vabanenud) Tõs; Kengä vanudus muas Khn; need talud oo maas (hävinenud) Aud; kaks `poari sokkisi, kannad olid takka moas (ära kulunud) Juu; Obeste kaelad puha maas, vanad rangiräbälad, ni̬i̬d `võt́sid kaelad purus KJn
5. a. ära, otsas, läbi tämä au on - - maas, `ilma `auta eläb; karu äget ei õle, sie on maas (tarvituselt kadunud); nüüd on vist sadu maas Lüg; Sügise tuli jua ja kõik lõbud õlivad maas Jõh; see pruuk oo nüid maas, seda `pruuki ei ole nüid Mär; nagu `enne oli, kopikased ja kahesed rahad, `pańdi pruudi `põlle, see mood́ on nüid moas Amb; `veartusest moas (lugupidamise kaotanud) Trm b. (haigustest) `rinnad on `aiged, on maas Lüg; Ristluist maas - - `miski luu `katki mend Jõh; seĺg maas (ära tõstetud) PJg; kui lammas käib `ümber, siis on neerud maas Lai
6. valmis kootud, kangaspuudelt maas `Kaŋŋas maass Kuu; kangas on juba maas Rid; kui sa linnast tagasi saad, siis mul on kangas maas JJn; kui enamb - - surnukas `sisse ei läind, no siis oligi lõpp - - s‿oli tema (kanga) kõri muas VMr
7. mokk maas; mokka maas pidama ~ hoidma vait; suud pidama, vait olema `Lõugas mis `lõugas omal ajal, a nüüd on nii vagane ja mokk maas IisR; Pea va läri lõug oma mokk vahest moas Pöi; Oja param oma mokk maas Emm; Kui teised räägivad ja sina ka räägid `senna vahel, `öeldaks: pane mokk `varba `alla, oia mokk maas Hää
Vrd maan1

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur