[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 24.—29. vihik (lõpetis—nälpsama)

Tööversioon


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 3 artiklit

läsu läsu VNg Vll Rei Mär Saa JMd Kad Pil Hls Krk lasu, madal hunnik pühi `putru läsu ehk lasu maast älä VNg; saun nagu läsu - - uksed madalad Vll; Sepik jähi ilmalt maalt nägu üks läsu Rei; aun kui läsu Mär; lehmä läsud on maas Saa; kui uńnik vajub laiali, siis on `üsku läsu, sõnniku läsu Kad; mua läsu olli põrmatu pääl Hls; tilluk ja lai ku läsu Krk || lagunenud ese või ehitis minul vanad läsud `jalgas, konsad ja tallad `lahti Pil; va lagunu `u̬u̬ne läsu, mis joba maha om vajonu Krk Vrd lösu

maan1 maan Kod/-ua-/ T Urv Krl Räp, maah(n) VId, mahan M

1. maapinnal vm aluspinnal kas sul metsä eenämud one muan (maha niidetud) Kod; `ulka süse om mahan Trv; egal olli oma küĺlealune kot́t ja mahan magasime (leeriajal) Pst; ommuku om all mahan Hls; puid olli mahan ku saat (nagu sadanud); sadul seĺläge (nõgusselgne) obene - - kõtt mahan `kinni Krk; ku varesse mahan, siss lää sulale Hel; süd́ä läits nõrgass, `oĺli piḱäli maan; vanast obestega `aeti nii, et vatutüki nigu seebitüki olliva ti̬i̬`vi̬i̬ri `mü̬ü̬dä maan Ran; vihmapiĺv om ülevän, ain om maan, ma pia ruttu minemä; periss `pimme `olli, kui siin `lumme maan es ole Puh; pańd jala tõesele `taade ja tõene `olligi träntst maan; eelä satte räeset, nüid om mu kesi ja kaar kõ̭ik maan (lamandunud); ku vihmasadu üle om, siss vihma `maokese vingerdava maan Nõo; minev`aasta rebäne `lahkse üte kana muru pääl ärä, `paĺla sule olliva muru pääl maan Ote; ma‿ĺli säĺlili säńgün maan, ma‿s saa kohegi minnä San; ku hain um maahn ja vihm tulõkil, siss võtat nii et higi `lindass Rõu; tuĺl suuŕ tuulõ vuhhahuss, uśs `päśsi käest ärʔ, nii maah oĺligiʔ Vas; `tossass pääle maah, kui `lõpnu lehmä mago aidveereh (magab palju) Se; rõevass üle `olge maah Lut || haigena pikali ta olli nüid ulga `aiga mahan - - ei liigude kätt egä `jalga, ei võta iva kah Krk; nädäle `päive olli mä ka maah Räp
2. maha tehtud, kasvamas meie pidimä eloaeg kańepid muan Kod; `pääle pööri`päeva pidi põld mahan oleme Trv; olli lina mahan ja sedä ma müüsi Pst; kańepit `olli siss maan egäl talul enämbide Ran; kõrvulisel `oĺli talu man kaits vakka rüḱki ja kaits `keśvi ja vakk `kartuld maan Rõn; olõ õi linna maahn `hindäl Plv || söötis ulk maid olli mahan, ei tää, mikebest na neid mahan oiav Krk
3. langetatud, allapoole suunatud mina oesin piä `äste muan, et suan vi̬i̬l elol ärä Kod; kõnnip pähl, pää `jalge vahel mahan Krk; tol pää maan, tu̬u̬ ei näe midägi Ran; alasi täl pää maan, maha vahis ütte `puhku Krl
4. katki, lõhki; lagunenud obese kaal one muan, ei sua `range `kaala `panna; aiad one muan kõik Kod; ni̬i̬ om ärä mädänu, kõtu mahan (kaladest) Krk
5. egä `enne `linna ehitämä ei akata ku sõda muan (lõppenud) Kod
Vrd maas

maas maas R/-ss Kuu/ eP(-oa-, -ua-)

1. a. maapinnal vm aluspinnal oli old hirm `jalgu `pingild maass pidädä, siis olid `panned jalad `perse ala Kuu; Oli `juua täis, pikkali maas nigu silk IisR; köle aeg, lund pole ka maas Khk; mis sa‿säl kikerdad maas Krj; Loomal on oort nii `kange valu, ta `aelab kohe sõnniku päel moas Pöi; [jõulude ajal] põhud `ollid moas, ega es ole sehuke puhas põrand mette Muh; mene `voodi ja seisa (leba) riiete sees maas Rei; juba `aetasse loomad `vällä, mis näd änäm kodo tegevad, rohi jo maas (kasvamas); pool vesi oo maas ja pool vesi on alles nõo sees Mar; ei saa peast ega jalust edassi, rukis nii `kangeste maas (lamandunud) Mär; tuli `vihma, üsna loemud maas Tõs; täna on ilm kahu, väike alla maas Aud; `erned olid keik kuker`paĺli maas (maha vajunud) HMd; Kell kolm sai ülesse `tõustud, kella kuue `seitsmeks oli ahe moas Kei; kui nii otseti moas olen ja tõusen, siis võtab aga `tuikuma Juu; niipaĺlu ma olen põdra nähnd, küĺleli muas rie pial KuuK; `üösse nad (püüd) lommutavad kõik maas Amb; pesen `riistu istukile maas JJn; kolm `pääva änamiste ikke oli ein maas Tür; vesi mutku lainetas küögi põrandal muas VMr; `kangad olivad maas sial rohu pial Trm; kui kivi ehk kand, kedagi jala ette jääb, oled kuhe maas Pal; siis `seisis mõni nädäl `aega või `rohkem, üle aia lumi maas KJn; maas istuma sügavalt vees olema `laiva `istu `kümme `jalga maas VNg; Suur laev istub sügavas maas, see `siia sadamatesse `sisse äi saa Pöi; laev istub seitse `jalga maas. mitu `jalga laadungiga istub Hää b. haigena pikali rubi`aigus - - ma oli mütu kuud `aega maas Kär; poeg `terve `aasta oln maas, ja surn Phl; palavikkus muas teene Juu; kuus `vuastad oli alvatud muas VMr; läksin arsti `juure, kolm nädalid olin seliti sial (haiglas) maas Plt
Vrd maal2
2. maha tehtud, kasvamas kui se tegu tuli, siis pidi ka taga panema nii et - - kahe `päävaga olivad rukkid maas VNg; Sel ajal `peäti kõhe kole vähe neid `kartuli maas Lüg; Meil jo `kapsad maas IisR; meitel sii `mitmel `aastal es olegid rugisid maas Khk; suur ulk ube maas Käi; kardolid ja seeme on maas Kul; `Teitel juba vili muas Khn; `läät́sid `pieti ka maas, nied on koa nihuksed `erne `taulised KuuK; nii paelu on kardulid moas, et oma jaoks soab Tür; meil oli ükskord - - sada `tündrid - - maas kardulid Kad; mõni seetse vakka õli linu maas, terve väli Trm
3. a. langetatud, allapoole suunatud Käib pia maas, eks tal õle äbi Jõh; mis ülal `pεεga on, `eetase söidu obu olad, maas `pεεga, see äi söida mette Khk; maas teraga‿p saa pöllu pεεl midagid teha, see on `varsti `vastu kivisid ää peksetud (vikatist) Kär; Vaada, koer tunneb äbi, silmad maas Rei; Käib nina maas, näe `ühtegi, mis ülevel on Hää; Käib ühtelugu pea muas Trm b. alla lastud `veske pais - - maas, `veske seesäb Tõs; suvel jo piab tamme all pidama, muidu ei saa `eina teha, kõik vett täis. kui tamm on maas, siis ülevalt‿polt `tamme on kõik kuiv Kad; Einaaeg pidi [veski] tamm kolm nädalat muas õlema - - et jõeäärsed einamuad kuivast tõmbas ja rohi kasma akkas Trm c. (mõõnast) sui läbi nii maas mered olnd. maas merega saab `jalksi läbi Mus; Nii kauva kut mered moas on, pole meil vihma `lootust `öhti Pöi; `meitel oli meri nii maas, paĺlas see kivi rink. ma pole nii maas merd näinud Kse; meri oo maas, vesi oo üsna madalas läin. see oo ikke tuulest Tõs
4. katki, lõhki; lagunenud; pealt või küljest ära `temband [noa] terägä `kurgu ald läbi, siis old ka kori maass Kuu; nüüd - - on [kalkunil] suled maas ja, ei ole enamb kohevil Hlj; `ahju suu on maas; siga on puht, karv `seljäst maas Lüg; `Enne õli `kuraasi täis, aga nüüd on nagu munad maas Jõh; kalad nönda ää `piikund, köhud puhas moas Jaa; Kolm juppi on [palgi] otsast moas Pöi; Poisil mulk maas (piimahambad ära tulnud) Emm; kala kõhod oo maas, kui soe oo; `varva kurgoalosed oo maas Mar; takused püksid olid mool `jalges ja põlve otsad olid kõik maas; aja mulk oo maas, tarvis täna ülesse teha Mär; kui linalind `väljas on, siis ühüssa pääva pärast on `Pärnu jõgi maas (jääst vabanenud) Tõs; Kengä vanudus muas Khn; need talud oo maas (hävinenud) Aud; kaks `poari sokkisi, kannad olid takka moas (ära kulunud) Juu; Obeste kaelad puha maas, vanad rangiräbälad, ni̬i̬d `võt́sid kaelad purus KJn
5. a. ära, otsas, läbi tämä au on - - maas, `ilma `auta eläb; karu äget ei õle, sie on maas (tarvituselt kadunud); nüüd on vist sadu maas Lüg; Sügise tuli jua ja kõik lõbud õlivad maas Jõh; see pruuk oo nüid maas, seda `pruuki ei ole nüid Mär; nagu `enne oli, kopikased ja kahesed rahad, `pańdi pruudi `põlle, see mood́ on nüid moas Amb; `veartusest moas (lugupidamise kaotanud) Trm b. (haigustest) `rinnad on `aiged, on maas Lüg; Ristluist maas - - `miski luu `katki mend Jõh; seĺg maas (ära tõstetud) PJg; kui lammas käib `ümber, siis on neerud maas Lai
6. valmis kootud, kangaspuudelt maas `Kaŋŋas maass Kuu; kangas on juba maas Rid; kui sa linnast tagasi saad, siis mul on kangas maas JJn; kui enamb - - surnukas `sisse ei läind, no siis oligi lõpp - - s‿oli tema (kanga) kõri muas VMr
7. mokk maas; mokka maas pidama ~ hoidma vait; suud pidama, vait olema `Lõugas mis `lõugas omal ajal, a nüüd on nii vagane ja mokk maas IisR; Pea va läri lõug oma mokk vahest moas Pöi; Oja param oma mokk maas Emm; Kui teised räägivad ja sina ka räägid `senna vahel, `öeldaks: pane mokk `varba `alla, oia mokk maas Hää
Vrd maan1

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur