[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 1 artikkel

lage n, g lage Lüg S Trv Krk, lageda R hv Muh Rei, L(n lake Vig Mih Saa) K I(n lake Iis) Ran Nõo, lageja Kuu; n, g lake M Puh Ote Rõn(n lakke) San, lageda T(n lakke Nõo); n, g lakõ Ote San V(g lagõhõ), lagõda Khn/n lagõ/ Nõo; n, g lakke Vai
1. lage koht, lagendik nüüd ku müristab - - ei tohi ka lagedal `olla VNg; `metsäs õli viel lund ja vett, a lageda pääl ei õld Lüg; sii lage pεεl tuul `tömbab aga nenda läbi Khk; Lagelt saime mütu `koormad `einu Kaa; natuke `pöösud veel, siis jövame lagele Vll; Lagel ometi vähe tuule `öhku Rei; too ein lagedale `kuima Mar; Lagõda piäl ikka tuulinõ Khn; lage paestab juba, mets lõpeb `otsa Tor; tuleb metsast `väla lagedale, kaua ta ikke `metses on Juu; kuhi sai lageda `piale `tehtud JMd; siin oli suur lage, kasvatas maasikaid JJn; sial (metsas) oli suur ma˛ilma lage, noh siis sial `mägisime ja `tatsisime VJg; lageda pial on suur tuul Iis; põld `püisid on vähä siin, lagedal Äks; nigagu `välä lageda `pääle saanu, siss karanu säläst maha Nõo; mine lageda `vi̬i̬rde, sääl om kikas`si̬i̬ni ja ärjä mokke Kam; Mi˽hainamaa om küll lakõ pääl, päiv `paistus ilustõ pääleʔ, hain kuius ruttu Urv; käve pääle `mõtsa `mü̬ü̬dä essüskellen, suurõ hädägaʔ `saie õdagut `vasta `ussõ lakõ pääle Har; egah paigah olõ õi˽lagõhõt, om paks mõts Vas; puu, mis kasuss lakõ pääl, tu̬u̬ om `ossõ täüs Räp || lage peal, lage peale jääma elukohata; eluaset kaotama neli viisteisent peret, kes lage `pεεle jäid Khk; siis jähi nõnna lageda `peale, maja põles ää Muh; nüid om lage pääl, `kuskil `kortelt ei oole Krk
2. avar, puudest vms vaba (ka tasane) lage `heinamaa Kuu; lage `peldu VNg; Mere `puole `menna ei õle `metsa, on lage maa Lüg; sääl on `pallo lakke `kohti Vai; mönes kohas niipailu lagesid maid, et pole puu`oksagid Jäm; me elame sii lage nuki pεεl Khk; Küla karjamaa oli enne üsna lage, niid oo tihe männi mets peel Kaa; mis sa loo üles vötad, paned kohe labuse, laged lasid otsiti metsast Pha; lagesi `kohti meite `ümbruses küll Vll; Lage pöld, mitte `öhte kivi nukki Pöi; ilus lage eenamaa Mär; `Küti, sorgiti arkadraga lagedamad kuhad läbi Hää; see moatükk on nii lage, põle seal puud ega põesast; see nihuke `mätlene moa, seda põle ea `niita `ühti, lage moa ikke param Juu; [hanipaju kasvab] `rohkem nisukese lageda `kohtade pääl Äks; eks karjamaad kah muist old lagedad Lai; siin on enamast lagedad põllud - - tasased Plt; põle iä elädä siukse lageda `kohtade piäl KJn; asunduskülas `antas tükk laget `põldu kätte Vil; puhass padrik, laget maad `põrmu ei oole; lage maa pat kive täis; iluse lage maa, ilma kivedede Krk; kos mul siin kaduda om, sim jo kõ̭ik lake maa; joovike su̬u̬ `olli, lage su̬u̬ Nõo; sääl `mõtsa ei ole, muku lake maa enne, mäe omma kah lake Ote; sia tulliva `varra `välä `laske, uputedi kas vai üle lumeange, kos lakke `oli Rõn; mi˽mõtsan palu lagõhõid kotussõid ei olõʔ Har || hõre, harv (metsast) Nüüd `oeti (võeti) omite see mets lagejammaks, `paistub kohe läbi Kuu; nüid on metsad laged, sene pärast äi ole `angid nii paljo mette Rei || lage ja kõle `talve aeg Trm || ma ole ütsinti lage ilma `pääle jäänu Krk
3. tühi; paljas, puhas; paljaks, puhtaks tehtud siis olivad `rahvas ka lagedad, et suppi `suola ka ei jäänd Hlj; `kõrve `männid `onvad alt lagedad Lüg; `Lehmad `süöned `karjama lagedast IisR; varastas maja lakkest, kaik tegi `tühjäst midä majas oli Vai; kenad laged männid Jäm; Ta oli ju nii lage, kui ta `siia tuli, et mitte midagi polnd, just tühad püksid oli `jalgas Pöi; kaks kord tegid [vargad] mu nii lagedaks Kul; tein kõik metsä lagedas; nüid oo Kiraste külä `jälle inimestest lage Tõs; elumaja lähäb ära pää päält, jääb puuks `palaks, luuks lagedaks Hää; sa sööd mo lagedaks Juu; `vargad tegid mehe lagedaks JMd; olen ammastest lage VMr; sõda läks ja tegi kõik lagedass; mua tuulega siis kihotab ranna lagedass Kod; kus ni̬i̬ vana põlitse mõtsa - - lüvväss lakess puha; `seante ere mõts alt lage Krk; lassi kandsud `välä `kisku, nüid om suu lage Ran; nii lage talu, et midägi es ole; kõ̭ik mu mõts om ärä `laastedu, lagedass tettu Nõo; no om sõa `aigu palu lagõhõid inemisi saanuʔ, mia sõda lagõhõss om tennüʔ; sääl Koiva veeren ol kõ̭i lagõhõss palutõt Har; kõ̭i teti ni lakõss, et mitte üs `rõivaarts ja üs vilä näputäüs es jääʔ Rõu; teiväʔ meid nii lakõst, midägi es jätäʔ Se || fig Sie mies on arust lage, ei tämal õle täit `tolko pääs Lüg; Niid ma ole rahast päris lage Kaa; sa oled ikke peast lage, ega sol ikke täit `oido ei ole Mar; päris piast lage; läks rahapungaga `linna, aga kui tagasi tuli, siis oli lage mies JMd; Kas sa pääst lagedass oled jäänu Nõo || tühi (kõhust) Tänä on `ninda keskpaik lage, et ei `tiie mes ärä söis Kuu; kere on täna puha lage JMd; keskpaik on puha lage Lai || kroogeteta kõhu iest `jääti üks niipalju lageks - - aga selja takka `pandi `kurdu Muh; laedoline undruk - - kõhu edess jäe `natke lagedamass et `jalgu ei käi; ei mina nisokeisi köŕsikid küll ei ti̬i̬, mina ti̬i̬n lageda Kod; kõdara olli serätse vastatside voldi, nii siiäpoole ja sinnapoole, siss `keskel `olli lake Puh || vedel, lahja (toidust) Äi sii (supis) pole `kuigid `palju `tangu ega paksemad midagid, see on puhas lage vesi Rei; Ei selle lageda supiga jaksa tööd teha Mar; lage leem Kse; lage jahu supp, `limpa ei ole, ilma `limpideta; lage piim, kui ta `liiga vesine on Var
4. lage vesi (rohkest, laus- või jäävabast veest) nii lage vesi oli üle põllu, et odra koared olid vee peal Pöi; näe sii `õues ukse all päris lage vesi kohe Vig; sinikael, suur jääpart, jää `järgi tulevad, kui lagedad vett juba `kukil näha Var; naa valuste saeab et, maa on kõik lagedad vett täis Mih; lage vesi oo maa pial, `karduli ei saa tänavu; järv oo mujane, et lagedat (selget) vett põlegi Aud; lage vesi oli ees, tie pial, ei soa läbi Nis || (sularasvast) lage rasv `tilkus `väla [ahjulihal] Var
5. lageda taeva all(a) 1. välja(s), peavarjuta Lageda `taiva all - - ei õle `kõhta ega `paika Lüg; Päeva läbi inimesed nõristavad (töötavad) lage `taeva all, kudas ep pea märjad olema Pöi; jäid lageda `taeva `alla, põle maja egä `kohta `ühti Tõs; villa rõugud on kõik mödä `põldu laiali lageda `taeva all Vän; ma jäin nüid nii lageda `taeva `alla, põle mul maja ega kedagi Juu; luomad jäid üösseks lageda `taeva `alla JMd; mes sä sääl tolgutat lageda `taiva all ku `vihma satap Nõo; ega siin üttegi oonet es ole, me tulime periss lake `taiva ala Ote; taa miiśs om uma varandusõ kõ̭gõ `umma `nahka `pandanuʔ, no om maja ka maha joonuʔ, noʔ om lakõ `taiva alh Har 2. terves maailmas ei olõ sääräst inemist küll lakõ `taiva alh ku˽saʔ olõt Har

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur