Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 8 artiklit
hirre|mulk =
hirreauk irre mulk `raoti piḱemb, irt es saa paenutada - - irre mulgust `aeti iŕs jää `alla Ran
järgi1 `järgi Jõe hv Kuu,
Jõh Mus Pha Emm Phl L spor Ha,
Amb JMd JJn Tür VMr VJg spor TaPõ VlPõ,
eL;
`jäŕgi Tor Vil spor T V järel, järele, järge1I. adv (koos pöördsõnaga moodustab hrl ühendverbi) 1. (ruumiliselt) taga, tagapool; tagant(järele); kannul(e); kaasa(s), ühes jne; ka fig Mõõk puust lai ja ümmargune pea ka `järgi Tõs;
ja siss nad `juussid parsil üless, ja mina `järgi Hää;
vahest `toodi kottu sis `lõuneks `meile kedagi `järgi, ükskõik mis `aśsa, `sooja `süia Tür;
käsi tüḱk ette, si̬i̬ tule kudamise aal `järgi kasvate tõeselt pu̬u̬ld Trv;
aga ku [päikesel] `järgi om `seante saṕp, sadu om `mü̬ü̬dä joba;
tuul `perrä van ~
tuul `järgi u;
ma lää ehen `lõune ärä, lõuna tuvvass `järgi mudiki Krk;
niidäb ilusa kaari, meie ei saa `järgigi Ran;
niida sa ka mullõ `jäŕgi, kas sa ei joua vai;
latsõlõ piät häste süüäʔ `andma, konas ta kasumisega tõistõlõ `jäŕgi saa Har;
joosõ ruttu `jäŕgi tu pakõ i̬i̬h Se2. (ajaliselt) a. taga, maas, mahajäänud miul om veeränd `ütsme pääl, om jären, ma jätä [kella] viis minutit `järgi Hls;
kell om `järgi jäänu Hel b. tagantjärele, hiljem ta ei lase meelest äräki tedä minnä, temä ikk tedä `järgi Trv;
saat `täämpese jao ka `järgi, mis `täempe ilma jäät Krk;
nüit om pottsepp `surnu ja puu`meister, aga ma `ütle `järgi, et na olli tubli mihe Hel c. (välj teatud aja lähenemist, saabumist) mis sa sii `aega vötad, `öhtu varub `järgi Pha3. alles, üle, alal(e), maha; paigale; säilinud, olemas nii`palju on siis `sellest `Järve külast viel `järgi vanu majasi Jõh;
mi̬i̬s jäen `järgi kahe lapsega Tõs;
jäi naapaelu `järgi, et sai pad́ja pöörid teha veel sest `jälle `riidest Aud;
nüid ei ole `rohkem `järgi jäänu kui mina üksipäeni Äks;
no siss `jätseve `järgi koha `pääle, es ajave tedä ärä Hel;
kui `mõtsa maha võtad, jääb kannistik `järgi Ran;
`järgi jäänu sü̬ü̬p kaśs, `perrä jäänu sü̬ü̬p peni Nõo;
jäness `hülpäss, jälekeseʔ jääväʔ `järgi Se4. (ühendverbi komponendina verbi tähendust modifitseerivalt ja süvendavalt) a. arst `kuulas toroga `järgi Vig;
Katsutaks `järgi, kudas leib on;
siss nad rehkendanu asja `järgi, ku põle muud kedagi, ku uńdid aanu karu taga Hää;
om vaja `järgi `ru̬u̬vi;
`kaeti `järgi ka lugede mõistad Hls;
akasi `järgi `arvame, olli viiśkümment kopikut `puuduss;
me lastel vaadets kõvast `järgi, ei lasta minnä uĺakut tegeme Krk;
ajate `järgi, mis vanast olli Hel b. (koos verbidega jätma, jääma välj lõppemist, lakkamist, poolelijätmist; loobumist, hülgamist jne) siis jäeb `jälle see asi (valu) `järgi Aud;
Mis sa nõndapailu krimad, jäta järgi ka vahel Hää; [kana] akkab `krääksuma ja kluksub, jätab munemise `järgi HMd;
Mäŕt ei jätä `jäŕgi ja `ütleb, sa pead `täädma Vil;
vihm `vaibub, jätäb saost `jäŕgi Ran c. (välj jäljendamist, kordamist, eeskuju järgimist, heakskiitmist, nõustumist jne) Üks võetud sõna, `kiigi on kord i̬i̬s `ütlenu ja teised akkasid `järgi `ütlema Hää;
mis‿sa ees teed, teeb kihelkond `järgi Ksi;
õpitemine om, `ümmer kõne ku, tõist järgi augutetse Pst;
aevas kitab `järgi, si̬i̬ mis‿sa `mõtlit om tõsi Hls;
ta ahvip `järgi puha mis ta näep või kuulep Krk d. (välj möönduste tegemist, vastupanust loobumist, nõrgenemist, lõdvemaks laskmist või muutumist jne) siis nad `andsite `nüörist `järgi ja pärast `temmasite `jälle tagasi Jõe;
Tend klani änam ku änam, tema `järgi ei `nõrku Hää;
ree jalas ei `painu `järgi Hls;
si̬i̬ om `seante, ei nõrgu mitti. viimäte nõŕks iki `järgi (andis järele); villan kangass veńuss `järgi, ku kammer lämi oo Krk;
ta om rahulik, lepib `jäŕgi, ei `vaidle `vasta Ran;
ku `ommegi `ütlemist, tõene jätäp `järgi, ei `vaidle enämb;
jäĺe suur valu `olli, võti `rohtu, vaśt nakap `järgi `anma Nõo;
nõrgup `järgi Rõn e. tea mis äkilene asi see on, et `miule põllu `piale `järgi `tuĺlid VänII. postp (genitiiviga) 1. (ruumiliselt) taga, taha; kannul vedasime oma `järgi Äks;
niit́ oli nõela `järgi Plt;
obused `pańti [rehepeksu ajal vilja] `piale sõkkuma üheteise `järgi SJn ||
jooseb raha `järgi kas vai käpakil maas Hää;
temä ju̬u̬sk tüdruku `järgi Hel2. (ajaliselt) a. millelegi järgnev päeva `kaova üits üte `jäŕgi Nõo;
no˽tulõ kolm `päivä pühä üt́stõsõ `jäŕgi Har ||
(välj korduvust) pillub nigu `varblasi rüḱkä, pit́s pitsi `järgi (viina juues) Ran b. hiljem, pärast kui maru ehk toŕm akkab kõue `järgi, siis kestab kolm `päeva Rid;
`ternes piim oo värske poegimese `järgi keedetud piim Aud;
mõne `aiguse `järgi nahk akab `kestama PJg;
`ahvenate `järgi akkab tindi püik Trm;
raudratta tulliv puurataste `järgi Krk;
`rüätuse tuleva mõne söögi `järgi, mes ei ole ää Ran;
vana elumaja rappu selle `piḱne käräku `järgi Kam3. a. vastavalt, kohaselt, (millestki) lähtudes kuus külimittu oli vakkas vana`seäduse `järgi, uie `järgi oli viis külimittu Mus;
sai silma näu `järgi jäud `valmis `tehtud, siis sai liisutud [noodapüügil kala] Pha;
ise`meelne inimene, teeb kõik oma `tahtmese `järgi Tõs;
`ü̬ü̬si arvati `aega kuke laulu `järgi, talve arvati omikust `aega koidu `aokese `järgi;
`Kärnama, si̬i̬ on vana `rahva `järgi sõna Hää;
`päikese `järgi `vaatasivad et kui võru oli `ümber `päikese et nüid tuleb `vihma ja tuult Amb;
ennitse `amme es ole küll midägi asja, `nüidese amete `järgi (uuemaaegsete naistesärkidega võrreldes) Trv;
`koeti esi oma pää `järgi või tõise kirjä `järgi;
kuulu `järgi nõnda om, ma `õigest ei tää;
lääbägu jala `järgi ärä `painunu Krk;
timmandiga lõegati `akna ruudid mõõdu `järgi `väĺlä;
tu̬u̬ (peamalk) annab ennäst siss paenutada kuhja pää `järgi Ran;
sa‿lõt iks pää peremi̬i̬ss, mi˽pia iks su˽`jäŕgi olõmõ San;
näo `jäŕgi ei tunnõʔ Krl;
sualaat́ `säetäs sua suuruse `järgi Räp b. sobiv, kohane; (millegagi) kooskõlas kuub oo keha `järgi `tehtud Tõs;
Elan, kudas `tasku lubab, `tasku `järgi Hää;
kaboti kuuel olid `krooked, kroogetega tõmmatakse riie piha `järgi Hag;
rüi si̬i̬ oĺli kaala `jäŕgi sedäsi ärä lõegatud Vil;
ku vähe `tahtmise `järgi ei ole, siis om täis ku püssipauk;
mea säe ta oma käe `järgi ärä;
ää tehe soolane sü̬ü̬ḱ olli, ninda `süäme `järgi;
si̬i̬ seemeĺ om selle maa `järgi, kasvass `äśte Krk;
küll om jala `järgi `saabass Nõo4. (midagi) tooma ta vaja surma `järgi `saata (laisast) Hel5. (välj administratiivset alluvust või kuuluvust) `Kople küla on ta ise `eesest (küla ametlik nimetus on Kopli), aga `Kärbla küla ta on ikka mõisa `järgi (kuulus Kärbla mõisale) LNg;
Meeri vald om Nõo kihelkonna `järgi Nõo 6. (välj suhtumist kellessegi, millessegi, vahekorda kellegagi, millegagi) a. iketi `surnu `järgi, omakse `iksive;
ei oole üttegi ken miu `järgi ikk Krk;
ta igatsess kodu `järgi;
temä imu käi selle tüdruku `järgi Hel b. mea pia kodu `järgi `vaateme KrkIII. partikkel a. (millest) peale, alates ne asjad jäid pöllale sügisest `järgi Emm b. (ajaliselt) poole, -poolne, -poolik, (teat) ajal omingust `järgi JMd;
ma tule ommen ommukust `järgi kohe tagasi;
ku ommukut `järgi ütelts, si̬i̬ om enne ruu`kosti (enne kella 8 hommikul) Krk;
välu `oĺli iki sügise `järgi, kui jäŕv es ole vi̬i̬l üleni `kinni küĺmänu Ran Vrd järge1
kange `kangeüld,
`kangõ Khn V;
`kaŋŋe Lüg1. kõva, jäik; tuim, paindumatu; kangestunud `tärgelduss tieb pesu `kangest VNg;
`surnu on `kange juo Lüg;
Ei sie `parkida `mõista, jättab nahad `kangest IisR;
`selgä jääb `aigest ja `kangest Vai;
`käised - - ära tärgeldud, mida änam `kanged, seda `uhkem Jäm;
`kangete `jalgadega obu;
külm vesi vöttis kääd `kangeks Khk;
Ju see va jooksva on, vahest `tömmab käe päris `kangeks;
Alatsepidi ripub, öletsepidi kipub, sile ja pehme, kõva ja `kange = pähkel Pöi;
nõges `tõmmab naha `kange ja teeb punaseks Muh;
pia valutab, kaela sooned oo `kanged Mar;
küĺm võt́tis mu kohe `kangeks Mär;
jalg oo ää `kangen, `kanges jään Tõs;
uus särk on ju köva ja `kange;
ma ehmatasin ennast `kangeks et́i Ris;
kui mõni sureb krambi `aigusesse, siis lähäb `kangeks ja kõbaks Juu;
minul on käsi `kange ei `painu enam Iis;
jalad `kanged all, kui palju `kõńdind Trm;
vahel mõni kes vihassab, `tõmbab `kangess ku pulk; `
kange ku uńt Kod;
sügise esimise külmaga, kui rohu `kangeks tegi, siis oli juba aĺl maas Lai;
kael lähäb `kanges, kaela rahud aeavad ülesse SJn;
süä lei üsnä `kangess selle irmuge Trv;
miul om kondi `kange ku vana undil Krk;
küĺm kohmitab käed ärä, võtab nigu `kangess Ran;
susi olna `kange, ta ei saana käändä `endä;
kui surnu nõrk om, siss lääp `varsti mõni `perrä, ku surnu ruttu `kangess `tõmbab, siss ei koole nii pia Nõo;
jala om nii `kange, valiste `kõndi ei saa;
tolle `kuŕkaga siss `koĺkset linast `pehmembäss, kivi pääl, muedu aa nigu puu `säĺgä, linane `oĺli paks ja `kange Rõn;
üldäss et `kangõ nigu susi, susi ei saa `ümbre käändäʔ Har;
Kangõ ku soeluu kõtuh Räp ||
raskesti käsitsetav, liigutatav `kange lukk, minu käsi ei `kierä `lahti Lüg;
see on `kange nuga, `kange vedruga nuga Juu;
`kange nuga, `kange vedrudega, ei saa `lahti ega `kińni VJg ||
pingul `vankri `juhkmed pole `öiged, teine `löölas, teine `kange Jäm; [kootaval kangal] teinep̀ool `kangem, teinep̀ool lõtv, siis jääb ribaduse koht `sisse Sim;
`tõmba ohja˽`kangõmbass, siss ta (hobune) ei˽lähä nii kõvastõ Har ||
jäätunud Tänav`aasta põle vist meri `kange `olngi;
`Külma põln, mis mere `kanges teeb Han ||
kalgendunud, kallerdunud leva tainas oĺli mõhe vahelt `väĺla joosnud ja `kanges kujunud Saa;
`hapnõlõ koorõlõ klopiti munna `sisse. paraśs arv pidi ahjoh olema, ku `kangess jäi, sõ̭ss olli paĺlo lännü Räp;
kange keel 1. kõnedefekt, -takistus kie `külmetab, on kiel `kange Lüg;
keel on nii `kange, ei soa reagitud `ühti Juu;
ki̬i̬l õli suun `kange, ei suand kõnelda Kod;
`enne on `riakind, aga jäi `aigest, siis ei saand kõnelda, keel oli `kange Lai;
lat́s kõnõlõss pudistõ, täl om `kangõ kiiĺ Krl;
`kangõ keelega kõ̭nõlõss, ei saa `arvu Se 2. võõrapärane aktsent see `kange keelega, kes öpet keelt räägib - - ei saa `keiki sönu kenast itelda Jäm;
venelased on nii `kange keelega Khk;
Pole eesti keelt kenasti `möistand, `rääkind nönda `kange keelega Kaa;
`kanget keelt räägib võeras inime Tor;
räägib `kanged kielt, `kangeste nagu `sakslane VJg;
kes iast keelt ei `oska, see riagib `kange keelega Lai;
`kange keelege, kes eesti ki̬i̬lt puŕss Krk2. kangekaelne, jonnakas; järeleandmatu, visa tui`vańka `öella `kange inimise `kohta VNg;
`Ninda `kange, et kedagi appi ei mend `kutsuma;
Lähäb `ninda `kangest kätte Jõh;
`Ninda `kanged last on `raske `kasvatata IisR;
see on `kange, `kuskil äb anna teiste ala;
kukkus `kangeks (hakkas vastu) Khk;
Maksa teise `vastu nii `kange `öhti `olla Pöi;
Sa äi tohi nii `kange `olla Rei;
Ta oli nii kange, et raiu või tükkides, tükid kargavad ka vastu silmi PJg;
kõva ku raud - - inimene väga `kange Hää;
laps oli juba pisikeselt `kange Ris;
küll ta on aga `kange, ei lase ennast paenutada Juu;
`kange inimene oma `võitu ei anna MMg;
`kange naine, kes oma sõnast tagasi ei anna Lai;
Voĺdu `olli `kange, temä miu es `palle Nõo;
tu̬u̬ om väega `kangõ inemine, tu̬u̬ ei anna sukugi tu aśaga `perrä Har;
kange kaelaga järeleandmatu taalõ anna vi̬i̬l `vitsu, mõ̭ni lat́s om `väega `kangõ kaalaga;
mi vana hopõń om nii `kangõ kaalaga, ta ei käänäʔ, `kaksa vai ohjaharu `kat́ski Har;
kange peaga 1. sõnakuulmatu `Kange `peaga [hobune] Rei;
`kange `piaga obu Mar;
see on `kange`peaga poiss Mär;
kis seokse `kange `peäga, pane rauad suhu, sis jõuad kinni pidädä Vig;
`kange `piaga obusel on kang `vaĺlaid vaja Juu;
`kange `päägä obene Puh;
2. õppimisvõimetu tuim ja `kange `pääge Krk;
poiss om `kangõ `päägõ, täl ei nakkaʔ midägi pähäʔ Krl;
kange süda(mega) järeleandmatu, jonnakas `kaŋŋe südamega, `kaŋŋe südä sies Lüg;
üks va `kange südämega inimene Mar;
`Süakas on `kange südamega Hää;
Kai on südamest `kange, ajab oma `õigust VJg;
`kange südä siden, ei si̬i̬ järele ei anna Kod;
`kange süä sehen `justku sia `tapjel Krk;
ta om nii `kange `süämega, `kossegi ei anna `perrä, rao vai tüḱk küĺlest Ran;
`kangõ süämegaʔ Se 3. kõva,
tugev; suur, äge `kange maru Kuu;
`kange külm ja pakkane;
`kange tuul;
`kange valu õli Lüg;
üks mies oli `kange `kaardi `mängijä;
`kange lume `pöllü Vai;
Maru on köige `kangem kut kaksteist `palli on;
Äi sääl tεε midagist, kes see `kangem pool on Jäm;
poud on nii `kange olnd Ans;
ilm leheb `kangeks tuuleks;
keige `kangem kaert oo rumbi tuus Khk;
kisub tuule `kangeks Mus;
Ah sul oo siis päris kaŋŋe tahtmine linna elama minna Kaa;
ajab oksendama, teeb `kanged valu `sisse Krj;
nii `kange vaev oli südame all Jaa;
Ma tegi sii veel - - omale kange paadi, `puhta tamme puust Pöi;
`kange igi `laskis peast maha, ühna sorises;
ehk lapsed kasuvad `kangemaks Muh;
`kange `töstmesest saab seda vega Käi;
neil mõlemil oo `kange jõud Mar;
`kange tuulega puu ladvad üsna `loogos Kul;
mul on `kange jänu Mär;
Liha oo kõrven panni pial, `kange tuli oli all Han;
akkasid obustega aeama - - et kumma obused oo `kangemad Mih;
`kange näĺg - - kõht oo tühe Tõs;
Nigul oli malõs kõege `kangõm Khn;
suust aeavad `väĺla `kanged kõrvetsed Vän;
ärg on lehmast ikki paĺlu `kangem Saa;
` mul on ise ka iad nõdrad prillid, peaks `kangemad olema Ris;
vie juoks - - se tuleb `kange tuuldest HMd;
moa `ohra tehti koa ikka sügavama moa sisse. ta on `kange `kuiva `kartma Kei;
norm pannakse `jälle `kangemaks;
minul põle nii `kanget näĺga old Juu;
`kange uuviga läksime [pulma] - - nuored inimesed, `kange luśt `minna Jür;
oli tene `kange koloo·si korra `vaendlane Tür;
tuule iil on nii `kange, et tõstab `õhku, viib ära Trm;
ja siis akas `kange piavalu ja palavik `piale selle Ksi;
neil (jõemüntidel) on väga `kange lõhn Lai;
tuli `u̬u̬gas, - - `kange `jõuge palas, ku müüri `puhtes pühit Hls;
lõhup `kanget valu, nõnda et ei jõvva mitte kannate ka ärä Krk;
sarra tetti. üits `kange kuurma iki sard Ran;
`tulli `kange müristämine ja välk Puh;
vanast `olli nii `kange küĺm `talve, et varess satte lennust maha ja `olli valmiss Nõo;
tiigi pääl oĺl nii `kangõ iä Urv;
täl kangõ nohu, silmist pand vett maha Krl;
tu om `kangõ `kuhtu`käüjä miiśs Har;
nii `kangõ külm, mia `maahha t́silgahti, tu̬u̬ `külmi Vas;
`kangõ põud, kõva, oĺl hää `hainu `pandaʔ Se4. tubli, hakkaja; jõuline, mõjuv `enne oli nii `kangei inimisi old, et pand kohe nii `kange sanadega kohe `kinni selle `pulmahobuse - - jalad Kuu;
sie on nii `kange `tüöle, ei sie pia üöd ei `päiva Hlj;
`kuerust tegema `kange VNg;
on `kange `tõisi `lüömä, suur `riiu karu Lüg;
Mies õli kole `kange `juama, et `irmus Jõh;
`Katsu sa, kust sa nii `kanget `poissi `leiad IisR;
nee olid `kanged ölut `kihmama Khk;
`vöttas teise mehel seitse `looma `surnuks, nii `kange mees oli völuma Mus;
ma ole nii `kange unutama Vll;
`lulli `lööma on nad `kanged küll Pöi;
`kartis et mees `kangem nöi (nõid) kut tema Emm;
ma pisiksest peast olin `kange puu `otsa ronima Mär;
Neid `kangid mehi oo `niitma taris Han;
minu ema oli `kange `sundima Mih;
poesid oo `kanged `ratsa `sõitma Tõs;
Mõni [hobune] `oĺli `kange, `pańni päris laiast liidust (jääpraost) üle Hää;
minu isa oli `enne `kange kiba ja `kända kangutama Juu;
tiumies - - oli `kange lugema Kos;
kaań on `kange pugema HJn;
`ämblikud on sui `kanged `võrkusi tegema Ann;
lepad on `kanged võsuma Koe;
`kange lubama, aga kohut ei täida VJg;
kaŕjus õlema `irmus `kange `taĺtaja Kod;
ta oli `kange mi̬i̬s olnd nisukese `tõstmese `piale Pal;
ja tüir inimene on `kange oma `poole `oidja, ei taha kellegile kedagi `anda Plt;
lapsed on kõik `kanged tü̬ü̬tegijäd KJn;
`lamma rasv `kange kohe `anguma SJn;
si̬i̬ om ike üit́s `kange sõami̬i̬s Trv;
vana Riimik olli `kange `puskma Hel;
südidä olekiga, `kange egäle asjale Ran;
kes `kangemb `põimja `olli, läits ette, jät́t teese maha Nõo;
ega ma es `peĺgä midägi, ma oĺli `kangõ verega mi̬i̬ss `täämbädseni Võn;
`kangõ mi̬i̬ss, ei annaʔ tõõsõl hinnäst `võitaʔ Se5. a. ebasoodus, halb, raske küll se oli `kange aeg üle aeda;
Saksamaa aavad on `kanged `luhkuda Jäm;
`söuksed suured jämed tamsalöŋŋad, nee on nii `kanged `kiskuda;
see [vatuka tallutamine] oli `kange töö Ans;
elu on nii `kange;
saaks see `kange aja üle, saab see `kange aeg üle läind, jo siis jälle - - elada saab;
jooma jänu on `kange kannata;
külab nee kiudud kuued `kanged kududa on Khk;
Noh oli ikka kaŋŋe töö küll, aga nääd sa, ära tegime Kaa; `
orjus oli `kange Pha;
põua `aegas o `kange (visa) vihm tulema Muh ||
tige, kuri mees mees irm `kange kui joob Khk b. (ilmastikunähtustest) `kange sää oli rikkund `ketjud `katki ja `laiva tuli `randa Vai;
linnuraja pεεlt `vaatvad targad mihed kut tulab `kange tali;
`kange ilm oli `väĺjas Jäm;
nii `kange ilm oli, aga me saime ikka `öhta tagasi nink Ans;
kui koue `ilma on, müristab ning eidab, siis on `kange ilm;
mehed kobisid küll `luupi, aga nii `kange meri oli, `täitas luubi εε Khk;
kuu oli `söuke seliti, siis pidi `kange kuu tulema Pha;
ku meri `kange on, siis aeab üle `parda `sisse ku `tuiskab Hää6. tugevatoimeline, kontsentreeritud, ant lahja se oli nii `kange nagu `margur, pani `inge `kinni Jõe;
leheline õli `ninda `kange et muna `sõisas lehelise pääl Lüg;
`Kange kui `piiritus IisR;
küll sie on `kange `karsi·tsa Vai;
see oo nii `kange, et se vötab iŋŋe sehest ää Khk;
Ta joob nii `kanged teed, et ajab suu `lahti Pöi;
õlot käärib `kangeks Kul;
`rohkem põletada saab, siis oo `kangem lubi Var;
see tuvakas oo `kange. tä oo nii `kange, et tahagi tät änam Mih;
kis naa `kangega pesu pesta võis, käsi ei pann ju `vasta sellele Tõs;
Inimese kusi ju kipitab ka aava pääl, aga neil ta on vi̬i̬l `kangem, va kusirautsikatel;
sügismere räimel on `sõuke `kange rasu, ku maha `kallad, põleb ku tuli maas Hää;
si̬i̬ ät́ik on liiga `kange Saa;
`kange värv, süöb löngad ää Ris;
aga see on `kange viin, `tõmmab mokad `krämpsu Juu;
Paĺlu ei või `panna, `kange on, söeb ää Amb;
`kange kohv on kõhe viha Iis;
mõni õlu on `kangem, mõni lahjem Lai;
küll om kõva ja `kange [viin], mea tat võtta ei või Krk;
seebi `ki̬i̬tä pidi olema nii `kange lippe nigu kana muna `kandu pääl Puh;
aga mugõl `olli nii `kange, et võt́t käe `katski Nõo; [arst] kirot́ `kangõ roho Räp ||
alkoholist Eile sai poistega seda kanget katsutud Pha;
7. väga, kangesti on `kange `kiire `tüöle Jõe;
minevaasta oli `kange ea pöllu kasu Krj;
`kange paks mets Phl;
`laudeks tamme puu pidi `kange elos olema;
`kanged magusad õunad Mar;
raudsipelgad need olid `kanged kibedad ammustama Mär;
olid `kanged `valged kaltsod ümmer säärte Lih;
`kange ilus `vaikne ilm oli Kse;
Nii `kange soolane, jusku kõrvetab keele pääl Hää;
ta oli nihuke `kange pikaldase käimaga ka;
`kange visa `niita Ris;
`kanged iad küpse leebad olid Nis;
ärjaga oli `kange ia `künda Hag;
nüid on `kange `raske aeg Juu;
`köster `kange tige mies Jür;
Seelikud `tehti `kanged laiad Amb;
`kanged rammusad kuerad, `jäksavad ammustada küll JJn;
tuba `kange `sumbund, soa jo akent `lahti teha Tür;
minu isa oli `kange maias õlle ja viina `piale Pal;
`kange kivine maa, paĺlu kive Krk;
`kange kuum päiv, ta kõrvetab ku tuli jälle;
temä om nii `kange ihne Nõo;
`kangõ vihmanõ suvi oĺl, es `saava `aina tetä es midägi Urv;
tuu om `kangõ tubli tüü miiśs Har Vrd kanke1,
kanks
lahk1 lahk Mus Muh Ran Puh, g lahu IisR Rei spor L,
HaLä JMd Koe Trm Äks Ksi Lai KJn SJn Vil M San Krl Har Rõu,
laho Mar Ris; n, g lahu Pal,
`lahku VNg1. juukselahk `juuste `lahku VNg;
`Juuksi `kannab `viltu lahuga IisR;
aea pää `lahku Hää;
kas mu lahk on kohe Ris;
suges `juuksid ja ajas lahu `otsa Kei ||
lahk sai läbi,
siis `pańdi kõrvale ja `võeti uus [lamba pügamisel] Kul Vrd laik12. metsasiht; lage koht metsas metsa lahk,
pole `metsa pεεl Mus;
metsä lahes niidetse `einä,
mede metsäs on niisugusi `lahkusi pailu Saa;
kui vee sooń madalast läbi,
mulla alt läbi lähäb,
`sinna `kohta ei kasva puud,
lahk metsal sees Nis;
mõtsa lahk om üits lake koht mõtsan Pst;
mõts om sinnä `lahku `aetut,
mõtsa lahk Har3. kangavahelik niied tegevad lahod. see oo see lahk,
kust süstipoel läbi vesatasse,
tallatasse `jälle ja,
`jälle vesatasse poel läbi Mar;
`Kanga lõngad tõmmatse `äśti `vinna,
siss on lahk `seĺge Saa;
`kangal tuleb ea lahk,
ega muidu saa kududa kui ead `lahku pöle;
lahost visat kutspool läbi Ris;
kui on neli niit pial,
siis tuleb neli `lahku ka Kei;
piat esi aviteme,
`nitsist `säädme,
et lahk suuress lää;
kangass ei anna sugugi ääd `lahku Trv;
`laśse lahu `väĺlä,
nakassi sõrmega `korjama `lahku `sisse Hel4. vahe; lõhe, pragu kus [kuhjal] vel nõgud sees olid või `niskest lahud,
sealt sai rihaga sis ilusaks riisutud Nis;
nu̬u̬ [vankri juhid] olliva kõevatsed ehk toomitset,
taheti `tu̬u̬mi,
nu̬u̬ olliva `pehmed paenutada. `peitlega `lü̬ü̬di juht `lahki,
lahk `sisse Ran Vrd lahe45. vahk, hoog, sööst lahk kεis läbi,
`tömmas suu `kiiva. `aige jäi keeletumaks Mus
lainetama lainetama Sa JMd Tür VMr VJg Trm Lai Plt M(-
eme),
`laine- spor R(-
mma Lüg),
laene- Muh Rei/-
dama/
L Ha JMd Kad Iis Kod KJn T,
laane- Rid Mar Ris Juu;
lainõtam(
m)
a spor V(
laańõ- Lut), -
õmme Krl 1. lainetena liikuma, laineis olema a. (veekogust) meri `lainetab Kuu;
vesi `laineta kovast Vai;
püsut lainetav ilm oli (meri lainetas tuulega) Pha;
Pili tuli järsku öles,
tuul `välja,
meri kukkus nõnda lainetama Pöi;
tuul ajab suuremad veekogud laenetama Vän;
jõhi ette laenetas Tor;
meri laanetab täna `körgest Ris;
vesi laanetab üsna `kruavis,
mis siis meres piab olema Juu;
suure toŕmiga lainetavad kõik järved ja jõed,
mere vesi lainetab alati JMd;
tuult one `tõsnud,
`jäŕvgi juba laenetab Kod;
`vahtsime sedä `järve,
si̬i̬ laenet ja peegeld Ran;
meri laenetab,
suure `laine nigu mäe jälle Nõo;
jäŕv `naḱsi lainõtõmõ Krl b. vett täis, veega üleujutatud Kevade sügise kõik kohad lainetasid Pöi;
meie õue laanetab na `kangesti Mar;
sadas `vihma,
`õhta laenetas,
omikuks ta oli kadund,
tahe Mär;
üks sui oli niipaĺlu vett,
et keik laanetas Ris;
nüid jälle laut laenetab JMd;
vesi mutku lainetas küögi põrandal muas VMr;
siit nied einamad kõik vett täis et laenetab Kad;
teinekord `keerab `pilved kokku,
siis tuleb [vihma] nii et lainetab,
jookseb möda `kartuli vao vahet Lai;
vesi lainetap niidu pääl Trv;
taludel `olli sügise nii suur pori,
et tanumi puha laenetiva poriga Nõo;
aańamaa laenet́ nigu suuŕ ilma luht Võn c. fig salved `vilja täis nat laenetavad JMd;
südä laenetab nõnnagu vede siden,
üks mure lõpeb,
tõene `algab Kod;
süĺg tulep suust `vällä ku lainetap,
ei ole sõna egä oobi vahet änäp Krk;
`täämbä oĺl mi opõtaja kerikun üt́s täüs tubli miiśs,
pedi `säärtse jutusõ et naasõʔ iḱki nigu lainõti Har;
jalaʔ ai ma `ahjo,
pää `vällä,
higi lainõt́ vi̬i̬ `mu̬u̬du `alla Rõu;
taĺlih pesseti nii,
et veri lainõt́ Räp Vrd lainõllõma2. voogama, õõtsuma rugid lainetavad `pöldu `koutu Jäm;
ruki ühna laenetab Muh;
vilja põllud laenetavad Tõs;
ilus suur vili,
luhab ja laenetab nii tuule käe Juu;
vili laenetab ku tuul tõiseb;
tuli `lemles ahjun,
alate liigub ja tuleb `väĺjä,
laenetab üles ja `alla;
tuul laenetab `kaaru Kod;
nüid om ää `äitsnemise aig,
rügä lainets Krk;
tuulega tolm laenet Kam;
hüäʔ rüäʔ,
tuulõkõnõ lätt,
rüäʔ laańõtaseki Lut ||
`piäskesed `lendäväd mua ligidel,
laenetavad aga `mü̬ü̬dä muad Kod Vrd lainendama3. a. raiskama, priiskama küll laenetas selle rahaga Mär;
naene oo turul raha ää laenetand Kir;
laenetab kõik enese varanduse ää. ei tule kõrsust koeo,
laenetab sial Nis;
raha kääs laenetada JMd;
mi̬i̬s õli luadal,
laenetas ja jõi `viina Kod b. kiitlema, hooplema mes sa `tühja laanetad,
tee õieti see töö ää,
mes sa platerdad Mar;
ta laenetab mud́u `tühja,
ega see nii põle Nis;
üks `kerge inimene,
ei õle `õtsa ei perä jutul,
muku laenetab aga Kod c. tuikuma mees laenedab,
kut ta on abrami näinund Rei;
`ju̬u̬nud inimene ull laenetab tõesess tee serväss `tõisi Kod
paine1 paine Käi Trm, g `paine Jäm Vll Muh Phl Mar PJg Plt Ote; paene LNg Mar, g `paene Ris, `paine Tõs Aud KJn Trv Ran Nõo Rõn; n, g paine Emm, paene Hää Puh; n paańe Võn; g `paine Vän painik akatse looga puud `paine peal vεdama Muh; looga paine on ja ree jälaste paine Emm; puu `veeti `paine `ümber Phl; need teised jalased, neid `paine pial koolutasse, aga juuritud jalased ise kasuvad `metsas Mar; paene oo seena `külges `pulkega `kinni; saadeti [laps] vorstipaenet `tooma, et voŕst naa`moodi kõveras paenutada nalj Tõs; lu̬u̬k `pantass paene pääl Hää; luoga paene, millega `luokasi kuolotakse Ris; kõik, mis tulevad paenutada, pannasse `paine `piäle KJn; kuumalt tõmmati jalass `paine `pääle; egäl talul es ole ri̬i̬jalasse paenet, `tu̬u̬di tõeselt taluld Nõo Vrd pain1
paine|pakk paindepakk `painepakku pial `painudetti rie jalast ja `luoka ka Lüg; Look on `painepaku pεεl `kooldumas Jäm; `paine paku peal `väetse ree jalassid Muh; riejalaksed tuleb paenutada `painepaku pial, jalas soab soojaks `tehtud ja `painepaku `piale `pandud Kos; Mine tuo suitsu `võrku ja vorsti `painepakku nalj Koe; mis `järskum, oli `jälle luoga painepakk VMr; Paenepakk on jalase kõverduse `järgi `tehtud, `sinna tõmmatasse `pehmes keedetud jalasepuud `peale ja lastas kuivada `enne kui `lahti `võetasse SJn Vrd paina|pakk, paini|pakk, painu|pakk
painutama painut|ama SaLä Krj Vll Pöi Emm Lih Kse Hää Saa JõeK Amb VMr Kad VJg Iis Lai Plt Ote V(-mma), -eme Pst Hls Krk, -õmmõ Krl; `painuta|ma Kuu VNg Lüg(`paino-) Jõh, -mma Vai(`paenu-); paenu|tama Mar Mär Mih Tõs Khn Aud Tor Nis Juu Kos JMd Koe VMr Kad hajusalt TaPõ, KJn Vil Trv TLä Rõn, paeno- Ris Juu Kod, paańu- Võn(paańo-) Rõu Räp Se Lut kõverdama, koolutama; painduma panema jalassed `painutatti ikke ise Lüg; mie `painudan sene puu kovera Vai; tuul painudab puud Khk; Jahu matid - - olid painutatud kerega, laud põhi all Pöi; looga `kalle pial akatasse paenutama tätta Mar; `tahtis `liikmid paenutada Tõs; `painel paenutse `lookasi Aud; lumi oĺli keik oksad `alla painutand Saa; paenutas tuas kannu `vitsu Juu; riejalaksed tuleb paenutada `painepaku pial, jalas soab soojaks `tehtud ja `painepaku `piale `pandud Kos; pihlakast painutatakse `luokasid, tema on `sitke puu, annab painutata Amb; okaspuu on rabe, sie ei and painutada VMr; lühi `ambad paenutati teras traadist, paenutati `väĺla, `lü̬ü̬di lühile `siśse Trm; uuded `suapad kua paenutatse paanike piäl kõverduse kõhass, mes paenutet `piädegä tehässe; paenotet lavvad `vennel Kod; pihid olid rauast paenutatud Ksi; paelu lähväd kat́ti sihuksed paenutamese aśsad KJn; eeńämal sis `võeti üks sehake aesa jämedus kaśk, mis kasus, sellele paenuti ladu kõverasse ja `seoti äĺl `otsa Vil; kas sa `ende ri̬i̬ jalase ärä painudit Krk; paenuta siss `vitsa, kui vits paenub, anna `õigel aal latsele valu, siss ei lää tä sul ülekäte Nõo; siss nakat [venele] `laudõ `külge paańutama, kaariʔ omaki tu̬u̬ jaost, `minka `perrä paańutõdass Võn; vanast painutõdi painatusõ otsaʔ `ümbre˽kõdara otsa Kan; mul jäi säĺg nii armõdu `haigõss - - siss `naksi painutamma, painudi ütsilde ja tõisildõ, nikagu lät́s üle `haiguss; latsõl omma nõrga `luukõsõʔ, na `võidava hennest painuta nii nigu na `tahtavaʔ Har; kuiss saa‿s tu̬u̬d painutat, mis um jakust `valla tulnuʔ Plv; vikahti jaluss oĺl toomõst vai paiost painutõt, nööriga˽tõmmati kińniʔ Vas; kõost painutõdass jalassit Se || küll miä ükskerd sinu `paenudan (annan peksa) Vai