[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 24.—29. vihik (lõpetis—nälpsama)

Tööversioon


Päring: osas

Leitud 2 artiklit

lüdima1 lüdima S PäPõ Jür, -mä Tõs Khn, -me Hel

1. pähkleid, tõrusid puhastama; seemneid välja poetama nosib ube lüdida Jäm; `pähked lüdidasse kölude sihest εε; tammetürusid lüditi ka Khk; äi saa vel lüdida, `pähked pole lüdist `lahti Mus; tömmeti näpuga `pähke otsast `kinni ning muljuti siku sihest `välja, ilma lüdimata nad (pähklid) es `aita Kaa; lüditakse, et tumme käde sai Pha; Lüdis terve õhta pähkeid, sai külemitu tääve; Lüdisi käbisi, võttis sõrmed tuliseks Pöi; `pähkled lüdidakse, kui koju tuuakse; ma ole küll `pähked lüdin Phl; lüdi pähäs kihnu seest `välla Rid; nüid on `pähkläd lüditud Mar; akka `pähklid lüdima, lüdi kõlust ää; lüdidega ei müi `keegi, ika lüditse ää Kse; Miol tänäve ette paõlu lüditüd `pähkli Khn; Lüdi `pähklad `karjas ää, mis sa neist lülidega koju taśsid Jür || piltl närima lüditud puud, üks va aabiko isänd `jälle sii lüdind [koort] Mar; iired lüdivad `kaeru Tor Vt kõluma
Vrd lüdistama1, lüditama, lükkima
2. välja pudenema, maha varisema vilja pεεd lüdivad ära Jäm; Pähked pöösa pεεl oo juba nenda valmis, et akkavad ise ää lüdima Kaa; üks selts odre on, lüdivad ennast, lasevad ogad εε; Pähkes aa siis valmis, kut ta kruba seest ise välja lüdib Emm; umalad on ennast ää lüdind (libled on maha pudenenud); puu lüdib ennast ära, kui koord ära `viskab Rei; `pähkled, mis `lahti lüdivad, oo `koltsed ja täis `tuuma; `pähklid lüdind ää, tulnd tupest `vällä Tõs; `Pähkläd üsä `vaĺmis, lüdiväd juba Khn
Vrd lülima1

lüdima2 lüdima Jõe VNg Jäm Khk Kaa Muh Emm Käi Mih Nis KJn Trv, -mä Kuu Kod Võn Rõu Räp, -me Pst Hls Krk; lüdümä, da-inf lütüʔ Kan jooksma, liduma küll aga lüdib `kiiresti Jõe; Pani lüdimä Kuu; Poisid nägid, et vanamees tuleb, panid metsa poole lüdima Kaa; katsu et sa lüdima soad; tüdrik `panni lüdides kojo Muh; Poisid läkst ouna varga, pererahvas tuli pεεle, nee aga panid lüdima Emm; mõni aab taga, [siis] ermuga lüdib eest Nis; inimesed lähväd edesi, küll lüdiväd `minnä Kod; küll lüdib joosta tulist KJn; las ta lüdide; küll mia lüdisi, es saa `järgi Hls; ma lüdisi kõvast, enne ku ma siiä sai Krk; `vihma nakaśs sadama ku ua varrõst ja maŕaliseʔ lüdüsiväʔ kodo poolõ Kan; `poiskõnõ lüde ruttu kodo ja üteĺ et üt́s lammass ollõv lina lekko sadanuʔ Räp || vudima Poisu tuleb tare mant lüdiden tua manu Pst; võtat latse käe `kõrva, läät temäge, [ütled] lüdi nüid, lüdi edesi Krk Vrd ludima1, lülima2

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur