[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 24.—29. vihik (lõpetis—nälpsama)

Tööversioon


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 1 artikkel

loputama loput|ama eP(-dama Rei; lopo- spor L, Ris VMr Kod Pil KJn) Trv T(lopo- KodT) Urv, -amma Har Rõu Plv, -em(e) Hls Krk San, -õmmõ Krl; lopputama Kuu VNg Jõh, lobu- Kuu VNg Vai/-mma/; loppotamma, lobo- Lüg; nud-part loputanuʔ Vas
1. (pesemise järel) uhtma; (kergelt) pesema `naised peseväd `põuku, siis lobotavad vies `vällä; loppotin käsi Lüg; `enne `pesti, siis lobudetti Vai; loputa natuke läbi külma vee Khk; piima kihad loputakse ää Vll; Sai täna mõne ilbu ää loputa Pöi; ma köesi jões ikka loputamas ennast, aga nad loputast toas soja `veega Muh; mõni lopotab `saunas külmä `veega. vesi lopotab ise, `mustus lähäb kos sedä ja teist Mar; `esti pestasse mustast `puhtass, pärast loputatse ää Kse; käed seebitsed, loputa üle Tõs; Tänä tieme `sauna, rihe tolm taris naha piält maha lopota Khn; läksin lüpsikut loputama Juu; Iad loputamist `tahtsid [lõngad] `suada Amb; `ankrud tahvad loputada JMd; kui riistad olid küüritud, siis said kohe loputatud Kad; loputan kausi `puhtast Iis; lopotama ja `ustlema one üks tü̬ü̬ Kod; meil vanamis teeb tikud `vaĺmis, muudku mina akkan `vorsti lopotama Pil; kui oĺl eä tüdrek, si̬i̬ loputas laua ärä KJn; `rõõva loputets jõõ veeren är Hls; mis liud lusik ta miul lopute om Krk; vorstisooliku `mõsti pääld ja sehest `puhtass, edimäld oheti `mitma `vi̬i̬ga tu̬u̬ suur sitt maha, siss `leige `vi̬i̬ga `leotedi ja loputedi Puh; peräst tõlvaga `plaańmist ma loputi noid `kartuli kot́te lombin suure vi̬i̬ seen Ote; lopuda no üle sukaʔ, suka vaia `puhtass loputaʔ Har Vrd lopah(h)utma
2. (alkoholi joomisest) meni `kõrtsi kõri lobotamma Lüg; `Nähti seal poe `otsas ennast loputavad Pöi; loputa `kurku koa (öeldi õlut pakkudes) Muh; või temä muud tegegi, muudku loputs viinage `kurku Krk; Mõ̭ni mi̬i̬ss loputass `viina alla ku˽vett Rõu
3. loksutama a. lõngutama, kõigutama ku tikku tahat maa si̬i̬st `vällä kista - - lopute tat katsipidi, siss tule üless; ärä lopute [lootsikut], sedäviisi tulep vett `sisse `rohkep Krk; Peni loputap kõrvu, kärbläse tükivä kõrva mant purgma Nõo b. maha loksutama temä iki loputs maha [vett], lää lordsat lordsat Krk; vanal inimesel käsi värisep, `kuiva `sü̬ü̬ki vi̬i̬l saap süvvä, aga vedelä loputap kõ̭iḱ maha Nõo; [kui] tönniga [oli veevedu], siss loputass maha kõik Ote; ärä lopute vett maha San c. kergelt õõtsuma loputap nüid tasakesi edasi [paadiga], ku puhang tulep, siss `tõmbap kala `sisse `mõrda Ran d. lainetama panema ega tuul suur ei oole, vähä iki loputs vett, lü̬ü̬ laineteme Krk
4. kiiresti, lohakalt midagi tegema vanast kokku loputedu [rõivas], tai saesa, ei püsi, läbi nigu lõhn jälle Nõo; Ei tiiä, kes selle maja om üles loputanu San; taa ahu loput́ ka kokku, õdagu ku kütät, sõ̭ss om nii kuum, et ei˽saa˽sisen ollaʔ, a ummugu `külmät ärʔ Urv; ma ei˽saa taad küll nii ruttu `vaĺmiss tetäʔ, ma˽loputa ei˽tahaʔ; kas taa mõ̭ni maja om, taa om kokku loputõt enne Har Vrd lobutama
5. lobisema, latrama, keelt peksma Mis sa `pääle loputad oma `suuga Rei; üks naene liiass lopotas, kõneles kõik mes kuuld Kod; Mes tä kuuleb, toda ta loputap Nõo Vrd lopatama, löputama
Vrd loperdama
6. fig a. peksma Lopputan sene samaga su `kõrvad tulisest Jõh; lääme loputame [ta] läbi Ran Vrd lobuteme b. petta, tüssata saama `senga ma sain loppotada Lüg c. millestki ilma jääma pruut läits ärä tõesele mehele ja sina loputa mokke; tõene võtap `saaki, mekib ääd ja parembat, mia ole vakka ja loputa mokka Nõo d. keetma loputame `täämba õdaguss vedelät `putru kesvä jahust Rõn

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur