[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 24.—29. vihik (lõpetis—nälpsama)

Tööversioon


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 4 artiklit

kablune kablune San; pl kablotsõʔ Plv Räpnöörist mõni oĺl kablune lõig, mõni ketine lõig San; hobõsõ riistaʔ oĺli˽kablotsõʔ Plv Vrd kablane
kohus1 koh|us(s) ‑os(s) üld (‑ss V; ku- Vig Mih; n `kohtu Iis); g `kohtu, -o /`kosto Kod/
1. kohtuasutus; kohtuhoone; kohtunikud ühest `kohtost tuleb, `teise lähäb; oma süü peräst `kohto ust ei õle `lahti tehnd; kohos ei õle kenelegi võid`leibä `andand Lüg; `Kohtu `uksi on `kerge `lahti teha aga `raske `kinni `panna Jõh; kohus `muistas sene elosa kugo `kolmest `sutkast `puuri Vai; no vana `kaibas kohtu, `kaibas `kohtuse poisi Ans; see Aadu oli ise `kange mees, ega kohus es aka ta `päälegid mette‿nd; pole see `kohtu minemine nii `kerge `ühtid; `kerged on `kohtu uksed `lahti vötta, äga pole nad nii `kerged `kinni `panna Khk; musta korbil `olle `valge sulg olnd, sellega `olle `kohtu `kirju kirjutud Vll; Siis peab `kohtu käsk olema kui täna peab `välja minema Pöi; iga koolimaja sees oli `enni kohos Mar; läksid `kohtu `õiguse ede Tõs; kohos mõist kolm tuhat `trahvi Kei; selle mehega käisin kõik linna `kohtud läbi Jür; si̬i̬ käib õmad pääväd `mü̬ü̬dä `kostoid; `kohtokasak õli, kes `õikas tuńnistajaid `sisse; mõned vanass `pelgäsid `irmsass kohot, ei suanud kedägi kõnelda `kohto eden Kod; kohos suńnib `lepmä KJn; `kohtu ehen piat sa `õigust tunnisteme Krk; elu aig pid́äs sedä näpu ametit ‑ ‑ kes temägä tolleperäst `kohtude läits Ran; kohuss `küśse et, kas sa tapat inimese ärä, ku peremiss käseb Puh; külländ lätsivä pereme karjustega `kohtude, et om nii `ulka `kurja lasnu tetä ja Nõo; mu veli oĺl siihn `kuhtuja˛o (kohturingkonna) pääl, ma oĺli jälle tõsõ̭n `kuhtuja˛on; anna mullõ kätte tu̬u̬ asi, siss ma ei lähäki `kuhtullõ Har; sa˽kaibanu˽`kohtohe, ma˽`masnu˽su kah́o kõ̭gõ `vällä Vas; ta maśs är `kohtolõ, tä ost́ är `kohto; lät́s sinnäʔ kohtu pääle Se; kohut käima kohtu teel õigust nõudma, protsessima Akka niid suga (sinuga) kohut keima (vaidluse lõpetuseks) Kaa; Kaiba, kaiba kaśsile, koeraga käi kohut (kaebajale lapsele) Hää; kesse `nuabriga akkab kohut `käima Juu; ni tark poiss oĺl et, käve vi̬i̬l herräga kohut kah Vas; kõvaga `maelda (maadelda) om `hiitra, ni rikkaga kohut `kävvüʔ Se|| fig jo `viimpse pääva `kohtu ees aru saab Khk; Kärts ja põmm nagu Rakvere kohus (äkiline inimene) Han; siis aga tulid `kohtud, akati `kohtuse vädama (pulmanali) Aud; Lähmä kohto pääle (sauna) Räp
2. kohtuprotsess; õigusemõistmine eks sie `maksa `maksud kie `langeb `kohtoga Lüg; juba se kohus tulegi käde Vai; nüid on kohus üle keind, jo nüid jäävad rahule Khk; Vanasti oli `randas `öigus ja oma kohus; Seiu `paergus alles `kohtu all; Kohus `jääje äe, poisid leppind äe Pöi; parun ja ärrad, nee olid nee `kohtud Käi; ega ta muidu maksnd, `kohtuga `pańdi `maksma; vale tuńnistajate kohos oo pooleli Mär; kaks tükki `olla `kohto kõrvast kuulajaid (kaasistujaid) Juu; mõessab `kohto ärä et kaks nädäläd; kohos tuleb ette, ommen lähmä `kosto Kod; Ja kohust ei ole `täämbe pääväni tullu Hel; siss `tuĺl tolle kuld uuri pääle kohuss, `varguse kohuss Nõo; tetäss `kuhtulõ otsuss pääle Har; ku teol `käüdi, egass siss `kohtit es olõki, siss egä herr mõiśt uma vallalõ `kohtu Se|| süüdistus, hagi nimä `oĺli henne vahel kokku leppünü, mi vana oĺl `kuhtu tagasi võttunu; küll mõistõtass se kuhuss töhjäss, ku˽tuńnistaja ette tulõvaʔ Har; kohut mõistma vaidlust või tüli lahendama; otsust tegema; karistust määrama kohus `möistmata veel, tεεb mis sält kuuleb; mis sa tuled meitele kohut `möistma, me `saame ise `korda Khk; vanemad tulid laste vahele kohut pidama Mär; eks ma jälle porguga `mõistsin ta [= ussi] `kohtu ära ja lind sai oma pojad ilusti kätte Amb; naesed mõessavad kõhe `kohto ärä. ku ülesi tõesevad [vestlemast], kõhe õtsus käen Kod; odo·t konnakõnõ, küll pardsipoja `sullõ `varsti kohut mõestava Nõo; jätämi kuhuss jumalõ `mõistaʔ Har; ja sääl sõss olõvat kahrulõ kohuss äräʔ mõistõtu. kahr tapõti sääl äräʔ Räp; c. aru, mõõt Ega selle üle kohut ei õle, kas see labida varss tsipa pikkem on vai Trm; mess ammaste taga, si̬i̬ om oma selle üle kohut ei ole Ran 3. naturaalmaks mõisale või kirikule siis oli `kohtu `vilja `maksa veel sügisel, neli vakka rugid ja kaks külmedud; oh mina `vaene vakulammas, Kuresaare linna `kohtuoinas rhvl Jäm; `mõisa `viidi ikke koa kohot, kukkesi ja kanu, linu ja; `kohtu `oinad `viidi, puhastati ja ariti ää, siis `viidi `mõisa, see pidi `kohtu eest olema Juu; peremel oli `õigus `viia `kohtu lammas ja `kohtu kott JõeK; `Kohtulõngad kedräti mõisale nigu üks kiu, ega jämedad ei `võetud `vastagi; Kui talud said ära `osta ‑ ‑ siis kadus `kohtu`lõngade `viimine kah ärä ja `kohtulammast kah enäm ei `viidud KJn; `kohtulammass suidsutõdi `mõisahn ärʔ ja magasiaidah́n vilä seehn hoieti alalõ Rõu; [vanasti oli] `kohtu lõig `kohtu lammass, `kohtu kana Plv
4. õigus kille kukur senne kohus, kenne vägi senne vöimus Emm; Teeb mis ise tahab, ei kohut kuskil Han; `õsnud tälle kapp: si̬i̬ one `õigus ja kohos Kod; `antke sandil mis sandi kohuss Krk; kel kot́t, sel kohuss Nõo; õiguss nigu tetäss, kohuss nigu mõistõtass Vas; imäl om kohuśs mullõ lüvväʔ; imäl om kohuśs minno tõrõldaʔ Se

lõõg1 lõõg g lõa Lüg(g `lõõga) Jõh IisR Muh L(g lõja Hää) hajusalt K, Kod MMg Lai Äks Ksi M TLä; lõeg g lõja VlPõ

1. loomakütke Lõõg õli `niinest punutu, üks pikk aar läks kahe `aaralisest, ühe `aara `õtsas `silmuss, `tõises puust pugal Lüg; Nüüd on lõõg `kaelas, enamb paha tegema ei `pääse Jõh; võta lehmad lõast `lahti Kul; mehed tein `veise `lõõgid Lih; pane lehm `lõõga ja laada uksed `kińni Vän; Takulońdist keerutadi ka `lõõgasi, ku niind ei olnu Hää; vasikud `pańti lońdiga `lõõga, siss on `pehme kaalale Saa; pane lõõg `sarvi Jür; räbalamad linad said kõik `lõõgade jaoks `oitud Pai; kui ta (härg) akkas tõiss uassat `suama, siis - - `panti sarvedess `kaala si lõõg Kod; Muĺlikatel põlndki `lõega kaelas, ni̬i̬d `oĺlid keset `lauta `lahti KJn; lõõg puruss kist Trv; lõa tetti kanebest, kaaluss tetti enne `valmis, siss akati `ändä tegeme Krk
2. piltl Tragi `naine võttas mehe lõa `otsa IisR; Tüdrik oli poisi lõõga tõmman Han; mina `vaene `lõõgas `jälle (hädast, kimbatusest) Pai; oiavad last `kangesti kodu lõa `otsas Pee || lehm olli lõa `pääle lännu, är koolu Krk; lõõg täis himu otsas; mõõt täis Sai `suured kasud, nüüd on lõõg täis ehk ühä`korra Jõh; Las tõmmab, küll varsti oo lõõg täis (vallatust lapsest); Ei tia millal sel mehel viinast lõõg täis saab Han; Ku mõni varastab või muud `sohki teeb ja sis kätte saadase, sis üeldase, et lõõg sai täis Tor; Kelmil lõõg täis saanu - - küllalt kurja teinu, nüid kinni minnu Trv
Vrd lõig

ohi|lõõg ohi- Hel Se, ohe- Trv Krk ohelik võta obene ohe`lõõga pidi `perrä Trv; ohilõõg om `valla lännu, pane `kinni Hel Vrd ohi|liig, ohi|lõig

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur