[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 24.—29. vihik (lõpetis—nälpsama)

Tööversioon


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 5 artiklit

jark2 jark g jargu Kan hv Se, g jargo Plv Räp
1. suhteliselt suure läbimõõduga, paks õigõ jämme ja jark lang Räp
2. suhteliselt suure läbimõõduga osakestest koosnev a.  (jahu) jark ja jämme ja sorrõ [jahu]; jargoʔ jaahuʔ Räp b.  (riie, kude jms) jark rõivaśs om sääne jämme `üĺdäskeʔ õt śoo ni jark kui räbigo rõivaśs Se
Vrd järk3
jäme jäme g -da (-) R(`jämme Vai, g -jä Kuu) L(jämme Rid, `jämme, pl `jämmed Saa) K(? n jämme Kad, ? g jämmeda VMr, `jämme Kõp Vil, jämme, pl jämed Vil) I Trv TLä TMr; n, g jäme S(? n jämme Ans) HMd; jämme g jämedä T (komp jäm[m]emb Puh, jäḿmemb Ran; n `jämme van TLä, Ote Rõn; jäḿme Kam; pl jämme, komp jämemp Ote; pl `jämme Ran Puh Võn Kam; p `jämmet Rõn; transl jämmes Puh); n, g jämme M(jäme g `jämme; el jämebest Trv; n `jämme Krk; komp jämem Pst; p jämet Trv Pst Hel) Võn San(komp jämembest) V(g jämehe Vas; pl jämeheʔ Plv, el jämehest Rõu; komp jäme[h]e- V; jämme g jämeh[h]ä Lut; el pl jäme˛ist Kan Plv, jämist Se); jämme g `jämme M Rõn San Plv; d́ämme g `d́ämme Lei
1. suhteliselt suure ümber- või läbimõõduga, paks, kehakas jne Jäme nagu laeva köis (lõngast) VNg; Jäme nagu tünn ~ aam; `Suure `piaga, seda `kutsuti jämepää Jõh; jumsakas tüdruk – jäme `persega Khk; riis o jämest nöörist, arva silmaga vörk Mus; Jäme ku tarna labu Pöi; see vesi aid oo õte jäme kalasiga kojotud Muh; siäl oo jämedi ja peenikesi `naasklesi Tõs; Keskelt jäme kui võll (rasedast) Vän; Jäme nagu paku ots HMd; Jäme kui juurikas Kei; jäme jüst nagu õlekubu Juu; ku jäme lina, kiud one kore ja jäme; vaja kahed `vardad `õssa, tõesed jämedämäd, tõesed piänemäd; siga jäme nõnnagu parkalai Kod; jäme kael nigu võĺv Lai; jäme nõel Plt; Jäme kui ratta rumm Pil; Jäme ku ahi ~ uhmer ~ härg (mehest); `mitmat `mu̬u̬du `lõnga kedräti, jämet ja peenikest ja Trv; `jämmid sooliksid tetti `voŕstess Pst; suur jämme jurak mi̬i̬st; jämme ku tõrrike Hls; jämme ku üit́s vurak (lõngast); kabel lää kana`seĺgä, ku tõine ki̬i̬ĺ peenep, tõine jämmep Krk; jäḿedä seere marja nigu paku; jäḿe kui jõrak Ran; mõni om `jämme ku paĺk; nii suur ku‿tu paańatuse mulk `olli, nii jämedäss tetti kõdara pää Nõo; na palgi omma jämedä nigu orja Ote; `värdli pääle `panmise jaoss niit́ piät olõma kõ̭gõ jämehemp Kan; pudsajaʔ ommaʔ jämehembäʔ kui udsusulõʔ; jämme niu vana mühüss Urv; sa nakat ka jo jämehess minemä, mia vanõmbass, tu̬u̬ jämehepäss Har; Jämehebä˽kabla˽ja nööri˽tet́ti jäl˽kańõpist vai linust Rõu; Jämme nigu lihonik Räp; muni inemine lätt jämehest ku taro pakk Se; `ümbre kaala um hiireliha ni `ümbre suolikidi jämehhidi ka um Lut || rase kui Liisu jäme oli olnd Khk; ta kehast üsna jäme inimene, ta kukub `varssi `nurka Mar; näikse juba jämedaks akkavad minema Ris || fig (ahnest inimesest) Läks suurt `saama ja jämejä jäsimä Kuu; Suurt `saama ja jämedad jägama Han; lähäb jämedad jägama Sim; lähäb suurt `suama ja jämedäd järämä Kod; läksin suurt `saama jämedäd jõrama, ei saand pikkä peenikestki KJn; mine nüt suurd `saama ja jämmet järämä, `kaotat käest `sellegi, mes sul om Ran; jäme ots võim Ära sa jämeda `otsa oma käest `anna; Minia võttas jämeda otsa oma kätte IisR; Aaras varsti jäme otsa oma käde Emm; Jäme ots naese peos Mär; Jäme ots on ikka alles mino peos Tõs || parem pitk ja pienike nälg kui jäme ja lühike Kod; piḱk peenik näĺg o iki parep ku lühik jämme näĺg Krk
2. suhteliselt suure läbimõõduga osadest koosnev siin oli suur jäme leppik, ajalat́ti jämedused olid küll [lepad] Hlj; suur jäme paĺgimets Tor; Ku jämme mõts oĺl, sõ̭ss kangutõdi kannu˽ka˽`vällä Rõu a. (vihmast, jahust, liivast jne) ei ole jäme vihm, udu sadab Lüg; jäme liiv on, mis vöib saue sega panna, selle järel tuleb sömer liiv Khk; jämed purud jäid sarja `sisse Vll; jäme `suhkur oo see pead ja need neĺlänurgelesed [tükid] Mar; nii jäme vihm oln, `justku kapaga kallotan katosel Ris; liht jahu `üitakse koa jäme jahu ehk leiva jahu Kei; Jäme nagu käsikivi leib (leivast, mis tehtud veskis jämedaks jäetud jahust) Rap; tänavu annab rukis paĺlu `väĺla, jämedad terad Amb; jämedast rukki jahust `tehtu `leiba, kutsutasse kah jäme leib. anna mulle jämedat `leiba Äks; sadass jämet rahet Trv; si̬i̬ `suhkur om jämmep ja karrep, ei ole nõnda peenike; vasiku päädiku tetäs peenikses süldis, jämme süĺt tetäs lihast Hls; siin om ää arakmarja, ni̬i̬ om jämme Krk; jämet `vihma tuleb kui uavarrest; `algusen `olli paĺland jämme su̬u̬l. võid tetti kah `jämme soolage Hel; kui jäme käi, siss peenikse tahuga lehviti üle [höövliraud]. jäme võtab jutid `siśse; kõgerik maa, kõgerit täis, tükiline, ei ole peenike, jäḿe alb maa Ran; ku om `häste jahvõt, omma jahu `pi̬i̬nüʔ, a ku halvastõ – jämmeʔ Se b. (riie, kude, toim jne) `särgi alene siis õli jämedammast `riidest kui ülemine õts Lüg; `peenem oli linune säŕk. `takne säŕk oli jäme; marli riie on jämem kut ploer Jäm; rüid olid jämedad `riided, jämeda lõngast `tehtud Tõs; [särgi] piht `tehti peeniksest `riidest ja jätk `tehti jämedast `riidest Pil; jäme toim Trv; jakk `olli `paklatsest langast, `olli `jämme nigu nu̬u̬ kot́t Nõo; nii `jämme `reiva `olli, ega es ole liina `reivit Kam; see om jämme rõivass, seest saava hää viĺläkot́iʔ Har c. (trükikiri) seo om üit́s ää jämme trükigõ raamat, seod iks näet San d. suurte vahedega, harv jämedate süiedega puud on `pehmed Tor; peenike ja jäme ari (linahari) alati on öhö laua `küĺgis Juu; jämeda `süiline VJg; ot́sk`paklõ˽kutsuti nu̬u̬˽mis enne `suit́i, jämembest aŕjast San e. (tormisest, suure lainetusega merest) `kange tuulega ta teeb mere nii jämeks, `lained on `suuruti kut nee talu majad Pha; Kui ühest küljest koua tormab, vetab mere jämeks Emm; meri oli üsna jäme kõva meri oli Rid f. (paberrahast, suuremast rahaühikust) `enni olid nee rublased ja viierublased ikke jäme raha; `enni vahetadi peenikest raha, mis `pandi keriku kotti, kes se jämedad pani Mar; jäme raha vaja pienikesess `laska vahetata Kod
3. madal, sügav (häälest) `lehma `ammu jämeda `äänega VNg; jäme mihe ääl, killegil emasel pole sihandust Khk; Jäme ja tõre hääl Vil; sul om hää jämme paśsi helü Har; torrõ helü sääne jämme helü Lut
4. fig a. hoolimatu, jõhker; ebaviisakas, ropp oh, ta on üks va jäme inimene. rumalad on ta teod Mär; on oma sõnadega jäme Lai; jämme jutuga inemine Räp b. lihtne, tavaline, mittepeen nüid on tekid ja linad, `enne olid söbad ja palakad. nii jäme nimi, ta oli ju jämest `tehtud Vll; nemä sedäsi ei kõnele jämmet ki̬i̬lt ku mea kõnele Krk || See reha oo ka üsna jämest kääst (rohmakalt) tehtud Kaa c. (hüüdnimede või sõimusõnade komponendina) Kole jäme pää mehel, akketigi `kutsuma jämepää `Antun Lüg; latse - sõemassiva üitsütte ku südä täis, iks et suursüdä, jämmejalg, kakukikass, veriammass Nõo; A‿kuʔ süä lätt kel täüs, siss `üt́less, vot om jäḿmemago; Üĺdäss õt oh sa jäḿme iho, kuʔ tahetass tõist pahandaʔ Se
järk3 järk g järg|u (-o) Jõe Hää Kei Koe I(komp järjem Trm) KJn T; jεrk Ris
1. (suhteliselt suure läbi- või ümbermõõduga) paks, tüse, suur Järgud lõngad jusku tou Hää; erned juba kaanis järgud KJn; võrgu siĺmä `koeti `ümbre lipitse. kui järgemb niit, sis ti̬i̬d suuremba siĺmä; sääl `oĺli õnge ahuna `taolisi, iki järgembä kui kiisa Ran; `kampsuni ja suka ja teki, nu̬u̬ tahva kõ̭ik `järku [lõnga] Nõo; võti mõne järgembä puu Kam
2. (suhteliselt suure läbimõõduga osakestest koosnev) a. (jahust) jahud on järguks jäänd Jõe; jεrk jεme jahu Ris; `tangu ka olema `tehtud nii`viisti et sõela piäl. mutku oli järgust `kat́ki `lastud Pal; kui sa `järkest jahudest pudru `keedad ehk käkki ti̬i̬d, om paremb ku peenikestest Nõo b. (riie, kude jne) järk (paks) riie; `kangal on järk kude Kod
Vrd jark2
kore1 kore R L K I TLä Ote, korõ Khn Ran, g -da; korre g koreda, kor(r)õ g korõda Kam; n, g kore S Saa M, korrõ San V(g korõhõ Plv) (tähendusrühmade piirid pole alati selged)
1. (pinnalt) kare, krobeline, konarlik vali `riide on kore Lüg; kore (koorikuline) lumi Jõh; [käed] `Lähvad - - koredast nigu `lehma kiel IisR; Linune lina oo asemel nii kore magamiseks Khk; nüid on seesugused kored käiad, nee `teegid vikatid vaheks Vll; va lüline mänd – vana kore ehuga Käi; kore ein o vali, lõhub kääd ko otsast ää Kse; männa koor oo krõbe ja kore, sihuke rõmelene, rõme või kore Aud; nihuke kore jäme lõng, paelu `karvu sees, süńnib soki lõngaks tehä Juu; üeveldamatta puu on koreda pinnaga Kad; kui põld ei ole viel trullitud, siis on kore VJg; oma `tehtud riie jääb koredaks Pil; `tõugjas om pea kore soomussege Trv; Kaĺg vesi jäl˽tege naha korrõss Rõu
2. suhteliselt suure läbimõõduga, sellistest osadest koosnev, jäme tuulingal sai ikka kored jahu Jaa; kui leva jahud o kored, siis o leib koa kore, jäme; nee nisud o korema kõrrega; korejahu leent keedeti enne koa Muh; ärjäbä söödi peäl saab lina koredam Vig; Lammas ei söö koredad `eina. Koredate eindega söödetse obusid Han; nii kui üks taari auete leib, `sioke kore oli, `sioke jämeda `võitu oli (aganaleivast) Mih; koredad eenad, kore ein, jäme Nis; lina peo on koa kore, jämeda laia `kiuga Juu; kore liiv Kad; suur kore piĺliru̬u̬g Kod; koret `einä eläjäs ei söö Hls; kore põhk, aga terä om vähä; kore `luuge linal om kiud ka lai Krk
3. hõreda koostisega, mittetihe, kohev, pehme; urbne; pude kore puu, pehme leigata Jäm; kore mullaga maa, see laseb vee läbi; kore pöld, see on ikka kuiva `vaevas; nii kore `süiga puu Khk; Saapaks äies ole obunahk suurt asi, oli kore, es pea vett; Ölletańn oo üsna koreks kuivand Kaa; Moa ilma jäme roog kut `kaikad - -[katus] jääb koreks `jälle; Nii kore riie, et kas pista sõrmed läbi Pöi; soar oo korem puu kut kask oo; oo ikka kored `tuhlid, mis ää laguvad kui keedad; kirise kivid `peavad kored olema, et `sooja `andvad Muh; koredad `kaapsad, `pehmed Mar; leib oo kore, `auka täis, põle tihi Tõs; kore puu, `pehme puu, ei soa iad pidajad nõu `ühti Nis; kore küńd - - mõni künnäb sedasi, vao künnäb, tese jätab Juu; sõreda `süidega puud on koredad. kore puu põle `kuśkil ia - - ahju`puuna põleb ruttu ää; koredad puud on kõik `alkad Amb; kore jää, krabinal lähäb see `pealmine kord `kat́ki Pee; tümad `kapsa piad on `kasvamisest koredad Kad; odra leib on kore VJg; kevadine ea (jää) o koredamb ku sügisene Trm; tõene `kapsapiä oo `tihke ja kõva nõnnagu raud, mõned piäd on nõnna koredad Kod; kevade on lumi kore. kui kevade sulatab, siis võtab lume koredast - - mine `piale, jalad võtab läbi Lai; kui teed koormad ja ei sõku, sis saab koorem kore SJn; si̬i̬ om üit́s kore ruusa maa, lask väe läbi; suast paks, siss tule kore si̬i̬ rõõvass Krk; kui koe ja vee mõlemba keeru om - - saab kore rõevass; korvitävve sibulde i̬i̬st võtiva pu̬u̬ltõi·st täit rügi. sibuli om koredamba [korvis] Ran; rasu `panti tünni `sisse, nuiatedi iluste `kinni, et ta kore es ole Puh; sõku `rohkemp, ärä jätä näid (põhku) koredass Kam; ku `kapsta patta lõegut, siss edimäld na‿m nigu koreda, pada saab `õkva täiś Ote; seto es saa korrõst savist `kaussõ tetäʔ, kõik pudesi kätte ärʔ Kan; Jõ̭õ̭hn sai˽`valgõ lina. A nimä˽sai˽korrõ˽ja˽`kergeʔ Rõu; jämmest jahust saa leib `säärne korrõ ja halb Räp; tühi iä, tu̬u̬ om tu korrõ iä, ei kannaʔ, ei murraʔ, vesi alt är `lännüʔ Se Vrd korejas, korp2
4. (lahjast, rammu mittevõtvast olendist) kore `luuga luom mis `rammu ei vota Jõe; va kore lihaga, järjest sööb aga ikka lahja; kore loom vötab nii `kergesti ala (jääb lahjaks) Khk; kored obused o lahjad ja suured, suure kondiga; kore kondiga lehm annab paremini `piima Krj; kore kondiga obu äi pea liha peal, lihab lahjaks Jaa; Suure kore kondiga lehm kut suur raanits Pöi; koreda nahaga obo, kui natukse sõidab, siis kohe märg Mar; kore kõht (suure isuga olend, kes on ikka lahja) Kul; koreda kõhuga inimene Vig; si inime on kore lihaga Saa; koreda `jäoga ~ `luuga obone - - ei võta `rammu ega kedagi Juu; kore eläjäs oo üks kõhna ja luene Kod; kore obene nigu sard Nõo Vrd korp2
5. kare, kähisev Ilus küll ei ole kui `naiste`rahvas koreda `äelega `räegib IisR; mo iäl tänä na kore, iäl ää, kurk valus Tõs; tal on jäme ja kore jaal Koe; no küll si̬i̬ on koreda iälegä, laalab, on `niske kõme ja kore iäl Kod
6. fig halb, kõlbmatu see töö naa kore et Mar
lai1 lai g laia eP M T(g laja San), `laia R(n `laia Vai)
1. a. suure ulatusega, ant kitsas tanusi oli `laia `pitsidega Jõe; `Külvirind õli neli samu lai Jõh; `lauda on neli `jalga `laia Vai; mönel vanal mihel oli nii kena lai abe Ans; suur lai pael `ümber kübara Khk; külirend oli üks neli viis samu lai Kär; pistand aid `olli `laiadest `pulkadest `tehtud Muh; käterätiku kangas `aeti viisteist `pasmu lai Rid; kitsas oo vago, aga lai oo peenar Kul; meil on `laie `laude paĺlu Saa; seal on üsna suur lai aĺlikas Juu; `Mantli kuued olid `jälle ma‿`ilmama laiad Amb; suur lai mua larakas; laia searega `suapad JMd; kroav sai lai ja sügav Tür; `mõetis samudega kui lai küĺvirind oli VMr; venelastel on laiad püksid Trm; kämmal oli kää kõige laiem koht Lai; kajo serväst lähäb `ummes nii lai, ma‿ilma suur lõhe KJn; mis laiemb sukk, sõss panet `rohkemp `silmi Trv; siss oli nisama `undruku, alt laiemba Võn; ta‿m ää lai tii San; laia tee peal(e) halval(e) teel(e) `laia tie pääl käüb, sie ei ole `oige `ihmine Vai; sandid inimesed kεivad laia tee pεεl Khk; ta on laia tie peal läin Ris; see nihuke laia tee `peale läind, nihuke uĺakas Juu; läks õige nuorelt laia tie `peale VJg; käib väga `laia teed, ega sellest iad inimest enam saa Ksi; lapsed läksid laia tee `peale, `keegi ei õpetand neid Plt b. suure läbimõõduga `laia lund sadab, sula akkab tulemaie Lüg; mõned on `õige `laia `suuga `varrukad, nagu kottid Jõh; Leib on nõnda ää vajund, muidu üks lai lätakas Pöi; keelikrohud‿o `laiade `lehtedega Muh; suured laiad uad Mär; Külma ilmaga sajab ibemid, soja ilmaga aga sajab `laia lund Han; `kasvas nisukese ilusa laia lehega VMr; vana `uhmrid ma nägin küll, põhi on teravam, päält laiem Äks; `laia lume `lopsu satass maha, ku `lõokse lendäss maha Krk; tõlva tõene ots `olli peenikene, tõene ots `olli lai Kam; lai kala suurem kala, vääriskala S seal `ollid ühna laiad kalad laua peal Muh; Lai kala oli siiskid vehem, seda söödi aruleste aegadega Emm; Silk, kilu ja viidik ja muud söhust, nee äi ole laiad kalad Käi || liiga avar kui parajas ei õle, siis on lai Lüg; ma‿p taha neid `laiu `riidid mitte Muh; nõnda `laia rõõvast ei ole mul vaja Saa c. (kehakujust, -osadest, vormidest) Nägu `teisel lai kui labidas IisR; [inimene] lai ja ümmargune kud `erne labu Mus; laiad sarved, nagu ärja sarved, ega sest [lehmast] piima `looma tule Emm; laia silmadega Aud; suur põrakas laia końdiga mies oli JJn; laiad kulmud, laialt karvased Lai; ää obene, lai rind, perse lai, lühikse kupedega ja kuiva `jalgege; lammass õige lai, nätä, ka ta paari tu̬u̬ võh Krk; `väike suu om ilus, tõesel om lai suu - - toda es rehkendädä ilusass Ran || [koer enne poegimist] oo ikka nii pitk kut lai Muh; Kukkus [maha] naa pitk kut lai Emm | (naerust veninud suust) naerab laia `suuga Jäm; mis sa laia mokuga nairad, nairad laia `suuga Khk
2. ruumikas, avar, kaugele ulatuv Maailm suur ja lai, ruumi kõigil Pöi; läks `laia `ilma Tõs; Poõsid `lähtväd `laia `jõlma `ulkma Khn; mets oo lai Tor; läks `laia `ilma, `lahkus emast ää Juu; läks laia muailma `piäle `uĺkma, es õle aset ei `kruńti Kod; latse laian ilman puha Krk; lai koit ~ valge (valgenemisest) lähäb `ommiku `valgemast, lai `valge juo Lüg; no `töusege üles - - suur lai `valge `väljas Khk; Öues juba lai valge, mis sa sest kelluajast änam küsid Kaa; `päike `laias `valges, töuse nüid üles Pha; oli nihuke paras lai koit Juu; nii lai `valge, mina ei ole veel `silmagi `kinni saand Tür; täis lai koit on jo väilas VMr; lai välk põuavälk [mis] lai välk on, ega sie `kahju ei tie Amb; lai väĺk, ku `taeva veere lü̬ü̬ punatsess Krk
3. fig suureline, praaliv ta elab üht `oolimata ning `laia elu Vll; Esiti oli nii suur lai mees, `kiitis oma suurt raha Pöi; Äi talund sihantsed laia elamest Emm; küll se on lai mi̬i̬s KJn; sedä tüdrukut küll võtta ei massa, sii ütelts õige laia eluviisege (kõlvatu) olevet Krk; tei ennäst nii laiass, kit́t ja suurust, et temä nii ja nii `kange Ran; laia lõuaga ~ suuga 1. lobamokk laia `lõugidega, midä `sülge `suule tuob, sedä `vällä `ütleb Lüg; `laia `suuga, ei piä `kiele all midägi Vai; see `laiade `löugadega inimene, lai suu, jöva oma `lõugi talitseda mette Khk; laia `suuga inimene, paelu räägib ja lobiseb koa Tõs; va laia löuadega vanamor Ris; laia `suuga ja plaristab aga `peale Juu; laia `suuga, loriseb pailu Koe; kes paĺlu loriseb, se on laia lõuaga Sim; tema nisuke laia `suuga, temale ei või `kõiki `aśju `rääkida Plt; tal om ää laia lõvva, sääl ei kurda `kinni midägi Krk; tu̬u̬ om laia `suuga, paĺlu lorib Ran 2. ropendaja, vanduja `tõine on `kange `laia suuga, on `kange `vandumaie Lüg; aab `albasi või na paha sõnu enese suust välla - - on na laia `suuga Hag; laia `suuga, `ütleb sõnu mes ei õle `kõlblik Kod; ken rumalast kõneless, roppa suust `vällä aa, om laia `suuge Krk
4. (abstraktsemalt) ulatuslik, suur `laia mottega `ihmine, tämä `tiedä kaik Vai; Nägu laia naaru täis Emm; laiad `tahtmesed oo mõnel Mar; Sina `ütled ühe sõna, tema paneb kaks `juure ja läheb laiaks Hää; jumala arm on suur ja lai Koe; laia `tahtmesega, ei sua kellegist täis Plt; ilma raamat om suur ja lai Krk; si̬i̬ `kargless ku kirp tühjä pauna sihen, laia mõtetege Hel
5. häälekas Tegi laia εεld Emm; teil on siin nii lai jutt Koe; [tal] on alati lai loju nõnna et kisa kõik kohad täis Kad; `laulis laia kõriga Lai; kisendab laiast kõrist Plt || [rääkis] laiemad keeld (murret) Phl || si̬i̬ aa `laia juttu (ullikesest) Krk
Vrd laialine1

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur