[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 1 artikkel

kütis küti|s (-t́-) Jäm Muh SJn, g -se VNg Pha Pöi Muh L(g -sse Mär Vig) HaLä spor , VMr Rak, -sse TaPõ(g `kütse [-t́-] ILõ), -kse Kos Amb JMd VJg Sim; kütiss (-t́-) g -e Hää VJg Iis Trm Plt KJn Vil Trv Hel spor T; kütti|s g -s(s)e RId; kütüs(s) (-t́-) g -s(s)e M(g -ssa Trv) Kam Ote San V(-s Rõu Räp Se;üss Se); küdü|s g -kse Kuu Vai
1. mätastega kaetud puude ummuksis põletamine `Juurikuid `juuriti üläs - - ja `maeti mättästega nied [puu] `riidad `kinni, siis `pandi nied `juurikad säält alt põlema, siis mõni küttis põles nädälä `päiväd Jõh; akkame kütist ää `laotama Muh; kütisest jäi tulimuld järele Kul; kütist ei segätä, see pannasse vel õte `eäste `ümmert `ringi kinni, et tuli ja suits `väĺlä ei saa mete Vig; oksad `alla, `turvad `piale, siis põlema, siis `väeti laiali, `ööti küt́iseid `laotama Tõs; vahest läksid perest `mitmekisi `väĺla, läksid küt́iseid tegema Juu; olivad neid küt́ikseid teind kadakatest Amb; Ale oli `lihtsalt aukuod põlema, aga kui mättad `piale, sie `üiti kütis Sim; läksid `terve peregä küt́iss `matma, raiu puid ja `õksu, `süütä tuld piält tuule ja mata - - kui mättäd õlid ärä põlenud, siis `läśti `laatama küt́iss, labidaga `aeti tuleasemed laiale ja koŕjati puukańdid `väĺjä; `eśte `pantse puu maha, si̬i̬ one `kütse piäalune Kod; ema tegi küt́ist `kapsa ja kaali `taimedele; `loome oli vähe, sõńnikud ei old, siis `tehti küt́issega rukis Lai; lääme kütüst `kütme Krk; periss küt́isse tegu om uvvõ maa tegemise `aigu Ran; kütissit `olli kõ̭ik maatüḱk täis, tuli läits edesi, õhass sääl mitu `päivä Puh; ku kütist `kütsit, ega siss elu tuld es ole, `paĺlald suedsass `enne, ja `õ̭õ̭gusi Nõo; `vintske kammar ańd kütissess tetä; kos `raskõmp maa, lepä `kasviva, sääl tet́ti kütist, `raoti võsu maha, ao `pańti kuppu, ku̬u̬ kääneti `keskelt `vitsuga kinni Kam; tetti mõlembit, `sõõrdu ja küt́üst Ote; hüdseʔ koŕati, tuhk pilloti `lapjogaʔ `üḿbre kütüsse `laḱja Plv; kütüsseʔ kütetövvä jah, ja puu rajotovva ja lõõgutovva Räp; śoo ilma `aigu küd́üst inäp ei tetäʔ, muni vil aiah innõ tege Se || (võrdlustes) Säŕk `selgas nii must kut kütis Pöi; vanames old nagu va küt́is seal [ahju] taga Juu; juaksevad `mü̬ü̬dä ti̬i̬d, nõnnagu tolmo küt́is Kod; istub nagu küt́is maas, kis tü̬ü̬d ei taha tehä KJn; vana suuŕ kana istuss ku kütüss pesä pääl Kan; mi˽jõ̭õ̭hn oĺli˽väikese˽ja˽vereväʔ [vähid], a˽Mustan jõ̭õ̭hn suurõʔ ja musta˽nigu˽kütüseʔ Rõu
2. küttematerjal kütis pannasse `alla (ahju), et pala oo Muh; kütis sai `otsa Kse; Kõik oli küt́is, mis aga `ahju `aeti Jür Vrd küte, kütt1, kütus

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur