[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 1 artikkel

kosja|kakk leib (sai, sepik), mis küpsetati kosjadeks peiu (ka pruudi) pool (pruut viib seda sugulastele, ka naabritele) Hi Mar Vig PJg spor K siis `joodi kosjaviinad ja tulle kosjakako vedo. siis said [vastu] `anded, `vello ja `lönga Phl; kosja kakud tehasse. `peimes viis kaks, pruut viis ühö kaku, `sõnna kus näd `kosjo pidäsid Mar; isames `andis kosja `õhta `terbele perele kosja `viina ja kosja kakku, see oli tal `kaasas; kui `mindi sugulasele või vahel ka võnnu `võerale `viima kosja kakku, siis sai `vasta öö, sukad, `kindad, paelad või `pioga `villu, see sai siis `veimeks Vig; kui `mindi `senna `kosja, kus `viina ei `võetud, `usklikud inimesed, siss `tehti kakk, kosja kakk, kosja kakk oli nisu jahust PJg; kośja ajal enne on `tehtud ise kakk koe (kohe) kośjakakk, pikk peenike viina `kõrva, peigmees tõi ligi Kei; see (tüdruk) on salaja kośja kakku teind, see kes `enne `aegu `raisku oli läind Juu; kośjakakk – kui kosilased tulevad, siis tehasse `värsked `leiba VJg; nüid lähete kosjakakku `sööma (kosja), kui tagasi tulete, tooge meile kah kosjakakku Ksi