künnapkünna|pHJnKsi ?San, g -pispor Sa, MuhKad/-rn-/, -paVarVänTor, -puSaaHagJMd/-ńn-/ KoeTrmLaiPltPst, -peKrjHää, -bi Khk; künnä|pKõpTMr, g -päVarTõsJuuKodKJn(-pa) Nõo, -puSaaTrvHlsKrk; `künnä|p g -piLüg; n `künnapeVNg; künä|p g -bä, pl ḱüńäpäʔLei 1.kõõlus, soon Jala`kanna tagant üläss`puole on `künnäp Lüg; künnabi sooned oo irm `sitkedKhk; suur `valge `sitke soon looma kaela peal, kutsutakse künnapeksKrj; Ajas jala vikati `otsa, `tõmmas künnapid mohaPöi; kahe künnapuga obune, kellel on pailu `rammu Koe; künnäp lähäb seĺjäluud pidi, kõva `valge nagu su̬u̬nKod; loomal on künnap `vintske, muidu ei `saagi `süia, kui kisu `kiududestLai; Künnäpad pidid tüdrekud `sü̬ü̬mä, siis pesevad `valge pesuKJn; ega karu muud inimese liha ei söönä, ainult künnäpätNõoVrdkünnepa, künnipä 2.künnapuu jalakast ja künnapast saab `looka Vän; künnape puu on kõege sikkem puuHää; suur künnäp kasvab aĺliku kõrval `mõisan Kod; jalaje õigats künnäpussKrk; ḱünäbä luuk (loog) tu‿m kaĺliss luuk LeiVrdkünnärpuu Vrdkünnäpää1 3.ree painard noored saared läksid keik ree künnapidesSaa; ri̬i̬l käib neli künnäpäd Kod; ri̬i̬ künnapu kannave ri̬i̬ `põhjaPst Vrdkünnapas, künnapuu