[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 11 artiklit

jõlkama `jõlka|ma, jõlgata Pöi Muh Tõs Hää HJn, -me Pst, `jölka|ma Khk Mus/-da/ Kaa Krj Pha Emm Käi
1. hulkuma, ringi jooksma; ulakust tegema poisigesed `jölkavad `ühte `jooni küla tänagud `kautu Khk; Noored inimesed oo nõnda jölkand olemisega Kaa; Poiss - - juba `jölkab külas käia Pha; lapsed `jõlkavad külavahel, teevad ülandust Pöi; `jõlkab aga `peale ühest uksest `sisse, teisest `välja Muh; teesekorra nägi sii õuest läks jõlgates (nirgist) Tõs; mis sa `jõlkad `ümmer, ku sa paigal ei seisa Pst Vrd elkama, jõlkuma
2. tüütavalt kordama tüdruk sai söna sohe, nüid `jölkab `peele; äi tee kui pailu tä `moole seda juba `jölkand oo Mus; jölkand jutt sündsusetu jutt – Kaa
3. suguakti teostama – Emm

jäurama `jäurama Lih Jür, da-inf jäurata Vll/part jäuratud, da-inf `jäurada/ Pöi Mär Kos Koe jaurama poisid külavahel `jäuramas Pöi; `jäurab `piale nagu ullu`meelne Mär; küll ta võib jäurata Kos; `juomise `peaga `jäuras `ringi Jür; `jäurasid teised meil kõikse üö Koe

kõlama kõlama Pöi Muh L K I M(-me) TLä San Krl/-mõ/ Har Plv(da-inf kõllaʔ), köla- Sa Hi
1. kostma, kuulda olema kuke laulu ääl kölab nii `kaugele Khk; ilma muude [tuleb] kui ääl kõlab ehk `kostub `kaugele Rid; [karjane] aas külävahel pasunad tuutat tuutat, vahest `kangeste kõlas nõnna omiku Juu; räägib kõlava äälega, kõlavalt, sie kõlab `äśti `kaugelle JMd; kui vana õppind karjuss, siis `mäńgis sellega (pasunaga) ilusad lood `väĺja, et kõlas `kaugele kõvast Lai; köögitüdruku asi olli loki `lü̬ü̬mine, kate puu vasarege `lü̬ü̬di, et `mõisa kõlasi Hel || see jutt kõlab (levib) igase `kohta Muh; seda [juttu] pole `siia mitte köland Rei; Arja kõlab (kasutatakse talunimena), mõisaraamatus oli `Esna Aud; eks mõni asi kõlab naa `kaugele, et kis tiab kus sie on juba kuulda Hag
2. helisema, helama `laulud kölavad `laste suus; [kiriku] kell kölab, köliseb Khk; kõrv aab `piĺli, no mes asi siäl kõlab Kod; Siis `laśti `laulu nigu kõlas KJn; Kus see `rõõmus sõit, kellad kõlasid pial, piĺlid `üitsid SJn; Ega magada es läpe, vaja olli `luusi ja `naĺla tetä, luht kajas ja kõlas Ran; äkki kuuleme et kuĺluss nakap kõlama, nõnda‿t terve luht kajab Puh; ku laalab, siis kõik ilm kõlab Nõo || kooskõlas olema, harmoneeruma küll see `valge kõlas siis iluste [vikerkaarevärvilises kindas] Kul; `mitme eälega laalavad, see kõlab nii iluste kokku Juu; ääled kõlavad `ühte VJg
3. kajama kirk kölab `vastu Khk; Sügiseti, kui oo kena vaga öhta, kölab mets mütmest kandist vastu Kaa; maa kölab (tümiseb, kõmiseb) Rei; `höilab nenda et mets kölab `vastu Phl; omigu vara kõlab, egä `pääbä naa kõla, `õhta koa kõlab Vig; kui mets pani ääle `kińni, siis on `omme ilus ilm, kui aga kõlas `vasta, siis `omme on vist `vihma VMr; kui mets `vasta kõlab iast, siis tuleb teist `ilma Lai; aga keŕk kõlass `vasta, ma mitte üits sõna [jutlusest] arru es saa Nõo; koodi `lüümine, ku `lüümä `naksit, siss külä kõllass inne Plv
Vrd kolama2
4. karjuma, kära tegema; valjult lobisema mis sa nõnda paĺlu kõlad Pst; [laps] puhast kõlab (kiusab, karjub) selle päeva Hls; karjalatse kõlava nii et, `näevä `vihma Ran; tütrigu pistävä kõlama Puh
5. (muid tähendusi) nii ilus puhas puu et kõlab Tor; Ma pane sul `mü̬ü̬da pääd ku kõlab Hää; mõnel pialuu paĺlas, nigu kõlab Ksi; nende kähen tü̬ü̬ lätt ku kõlass `õkva San

küla|vahe külatänav (ja külavainu) `tütrukud `käisivad `poistega, `nuori `poistega `laulamas `müöda külavahet VNg; see na tubli, jooseb küla vahet kaudu veel Kaa; va kintspüks, aeab peale möda külavahet Mär; tuli kümme autut korraga, tuli kohe külävahe täis Juu; külä`vaih́e `laiunõ Rõu; külavahel külas meil oli kiik külävahel Kuu; ta oli kuolitud mies küll, aga külavahel oli karduli`võt́ja HJn

lõhverdama lõhver|dama spor L(-hb- Mar), Hag Juu Koe VJg I Plt KJn Vil Trv Pst TLä Rõn, -deme San, -teme Hls Krk; `lõhverdama Hlj Jõh IisR, -mma Lüg; lõhvõrdam(m)a Khn Urv Har Rõu Vas Räp, -õmmõ Krl Har; löhverdama Khk, `löhverdämä Kuu
1. lobisema, latrama; taga rääkima Midäs sa `löhverdäd sama`viisi, ku muud ei ole `rääkidä, siis ole vaid Kuu; `tõine on `kange `lõhverdamma ja `patramaie Lüg; üks igavene löhverdaja, löhverdab `pεεle Khk; mes sa paegal lõhberdad Mar; poisid-tüdrikud lõhverdavad Kse; kas kalad juba `tehtüd, et te lõhvõrdatõ Khn; Eeded olid külavahel ette lõhverdand PJg; lõhverdab, on sel aga lõvvad, `laimab tõiss ja mõessab kõnelda Kod; kodus kedagi teha ei old, siis käis möda küla lõhverdamas Lai; naised sial omavahel lõhverdasid, jahvatasid mitu `tuńdi Plt; Sääl olli ta kait́s `tunni lõhverten ninda et moka vatuten Krk; temäl om `tutvust nii jäĺedäde, ta lõhverdab `terve ilma läbi Nõo; taal taad juttu `väega paĺlu, timä jäi vi̬i̬l sinnaʔ koolimaja manu lõhvõrdamma Har; Naaśõ˽lõhvõrdi ja˽tśaagadi hummugu kao veeren, tiiä˽kiä neil `hambin oĺl Rõu; Käü küllä pite vana lõõts ja lõhvõrdas Vas || lõkerdama järest lõhverdab naerda Trm Vrd lõverdam(m)a
2. ringi jooksma, hulkuma Mis sa selle krõhvaga ringi lõhverdad Mar; Nüüd juba piäks ühekorra külä kaudu lõhvõrdamisest `aitama Khn; Miu lehm, si̬i̬ muud ku lõhverteb Hls; lehmätüḱk ütest `tõisi lõhverdab, võtass siist ja sääld `suuga, `üitsegi tälle ei passi Nõo
Vrd lahverdama, lõhmerdama

lääpama `lääpa|ma, -da VNg IisR/-äe-/ JMd/-ia-/, lääbata Sa Kse Hää Hag Jür/-ea-/ Kad/-ia-/ Sim Lai Plt/-ea-/; `lääpä|mä Tõs KJn, -dä Lüg Jõh, lääbä|tä Juu/-iä-/ Nõo, -dä Rõu; `lääpämõ Krl

1. vaevaliselt või lohakalt käima, lämpama sulase `jalga one `aige, tämä `lääpäb VNg; vana inimine `lääpäb, ei käi `õtse, jalad on juo `töntsid Lüg; kui käib, siis `lääpäb - - ei käi `luomulikkult, nagu puol `kõrvas sie jalg Jõh; läks lääbates siit tänakust läbi Khk; kel jalg vigane, si `liipab ja `lääpab Hää; `liäpäs teist `jalga Juu; mõni `liapab oma `suapad `viltu; [joodik] `liapab külavahel ühele ja teisele `puole Kad; inimene `lääpab - - käib `lääpadi `lääpadi - - tal on jalg `aige Sim; `leapab `jalga Plt; Pinikene `lääpäs ka˽taga`jalga Rõu || kaapama Ei tiiä kos ta endä jala om ärä määrnu, nüid lääpäp jalga vasta aina Nõo Vrd klääpama, lääpima, lööpama

2. loperdama, viltu vedama `vankuri rattass `lääpäb VNg; ratas akkab εε `lammuma, `lääpab Khk; ratas lomberdab, `öetse koa ratas `lääpäb Tõs; `vanker `jälle `lääpab, `vankri rattad lähvad küllekille `alla, käib teine kahele `puole ja logiseb Sim

muda muda g muda R eP(g muja S L, muea Khk Tõs, moja Rid) Trv Puh, mua Vll Mih eL/p muta Ote San V/, moa Saa Se; n, g moda Emm Kse

1. pori; veekogu põhja pehme sete külavahel vottasima, mittu `tantsu`platsi oli `paljad, mida `tantsisimme mudale kohe VNg; kus `kruusi pääl ei õle, sääl on muda, `ilma tegemättä tie Lüg; `lapsed `mäŋŋivad muda sies Vai; ma `astusi mua `sisse Vll; Nendel äi ole kena maiguga vesi, muda maik või mis seal sihes on Pöi; siis üks suur kotkas rõhond tä `seĺgä ja vajotand tä muja `sesse Mar; olin põĺvini muda sees Kul; soppa ja muda ja pori kõik kohad täis Mär; jalad oo `kinni muja sehes Mih; [järves] `seoke muea põhe kõik Tõs; sut́t on muda sees Vän; moast läksime `paĺla jalu läbi, siss pańnime jalad `kińni Saa; vihmussid on vihmaga muda sees Hag; kinga põhi muda täis, vahest kruabi ja puhasta teda HJn; lapsed luobivad `eńdid mudaga JMd; sügisel on pailu muda, kõik tied on mudased, ei pease kiriku VJg; Särgjärve põhjan one paks kõrd muda, ei sua nuadaga tõmmata, kõik muda täis Kod; küll olet sa ennäst mudaga teind ukka KJn; nagu - - raav on kaevetud, juba `korjand muda `põhja SJn; är minnä sinna, sääl sügäv auk, muda täis, mua sehen om kaani Hls; jala om `muage üten; vaist olli äbärikit `põrsit, ää küll, ku na keväde mutta lääve, küll na siss kosuv Krk; pää tõsti üless, kai, küläline kadunu ku mutta, ei paesta ämp `arja ei `anda Nõo; ku kaal `aige olli, siss võeti seda muta Ote; ungõrdass tan mua seen Urv; tanh om suuŕ muda, taast ei˽saa˽`kuigi kińni jalaga läbi minnäʔ; nimäʔ omma mi˽kaŕjamaa `puhtass `mualõ `sü̬ü̬tänüʔ Har; ku likõ aig, sõ̭ss um muta külät; lat́s sattõ mutta, um `muaga ku̬u̬h nigu määrkaśs Plv; muta piteh sambõrdi, jala˽saiʔ `muagaʔ Vas; tšaa `vähklese muan Lei || rabamuld vääb siit muda - - kuiv, punane, `väätse karja`laute `juure, tuuatse `loomadele `alla Kse Vrd modi

2. adru, meretaimed Muda on εε külmakaitse `tuhlireigaste pεεl Jäm; siis jägati mere äär ära, iga talule `anti oma muja jägu; `talve läbi `seisas muda sääl rataskus (hunnikus) ja kevade siss kui `jälle pölluarimine akkas, siis `vääti säält `pöldude `peale Ans; muda `vεεtase mere `äärest pöllu `pεεle sönnigu eest Khk; mujaga saab ka `pöldu lihudud Mus; kui tasased ilmad, et pole `tormi, muda seisab vagusi, muda äi liigu meres. kui `kanged tuuled, siis peksab [võrgud] muda täis Pha; mõrrad tegime mujast `puhtaks Muh; linna`sakstel aluskotid muda täis Emm; Ma lähe too rannast paar `koormad muda `peendra `maale Rei; kui tuul toob merest muda, siis kakandid õeruvad võrgud puruks Rid; tormaga aab muda `võrku - - sellepäräst `uõtaksõ ilusad `ilma, kui mere minnäkse Khn

3. (intensiteedisõnana) täiesti, läbini Mi‿sa˽tu̬u̬d kõ̭nõlat, t‿om jo muda laisk Urv; Sul ka‿ta vanõmb poig um muda joodik; Olõ no˽vai muda laiśk, a uma tü̬ü̬ piät õ̭ks är˽tegemä Rõu; Juss om nii muda uĺl, et kas seletä vai ei, ega `arvu ei saa Vas

naakslema `naakslema Khk Pöi/-oa-/ Tõs nääklema, sõnelema külavahel `naakslevad, nad vöivad sεεl ju pia`aegu käsitsi ka `minna Khk; kui kaua te `naakslete, et te järele ei jätä Tõs Vrd naaklema, nääkslema

oma|pead `lehmad on oma`pääda Jõe; Midä neid `lapsi - - `rääki, omapääd `kasvaned, külävahel `juoksevad Lüg; Vanad läksid omiku `mõisa, lapsed jähid omapead Pöi; ei `tiädin kedägi enäm oma piäd tehä Tõs; ju nad omapääd lähvad Hää; omapääd ei või `loomi kunagi jätta Saa; Kui juba kaela`kandjaks said, siis võisid omapiad juba `tööle akata Kei; teevad puha omapead tööd Tür; eks me nii oma piad `kasvandki VMr; elas isi omapiad, vana`poolne mees oli Äks; lapsed - - omapiad, et tia, mis teevad ja `tõmmavad Plt; `talve olli ta (sulane) nagu omapääd, läits `kuskil `ti̬i̬ńme Pst; kedägi ehen es ole, akasi omapääd tegem Krk; omapääd arinu elämä Ran; sia tulliva omapääd kodu Nõo; taa poiśs lätt hukka, taa käü ummapääd hurletõn Har; Kohe taa sääne risu mõist ka ummapääd minnäʔ Rõu; Pääkooli aig oĺl õ̭ks illośs aig - - sait jo ummapääd `aśjo `naata ajama Räp Vrd oma|peal

pesu2 pesu hulk, trobikond Külavahel oli seike pesu emaseid koos, et andas silmaga üle vaata Kaa

püks püks g püksi eP eL(n -ḱs; g pügsi T V, ṕuksi, -gs- V), `püksi Jõe Hlj RId, `püksü Kuu; pl bikšiʔ Lei; ppl `püksa (-ä) eP

1. hrl pl alakeha kattev alus- või pealisrõivas `püksüd `tahtuvad `pessä Kuu; `suured `poisid `juoksid külävahel `ilma `püksita. kui `kuolis akkasid `käimä, siis `anti `püksid `jalga Lüg; Mis ta `ostab, kus ta `ostab, ole sel omalgi `püksi `jalga `panna IisR; ahjuargil püksid jalas (kõhnast inimesest); naised ju alt `lahti, pole es `püksa jalas ei midad Jäm; säŕk ep seisa `püksis selle palavaga; mesilasel püksid jalas (jalgadele kogunenud õietolmust) Khk; kui naine tuli, `aeti püksid piha (uusaasta hommikul) Vll; Püksid püus (kõht lahti) ja laseb õue vahet; Sulasel oli kohe kauba sihes `pükste täis riiet Pöi; lühistel `pükstel `ollid nööbid `külgede peal ja natuke moad `ollid alt `lahti, põlvesilmast `ollid allapole, sukad köisid `pükste `alla (rahvarõiva pükstest) Muh; poiss jooseb püksita Rei; pool`velne riie meeste `püksteks pidäs paĺlo `rohkem `vasto Mar; püksi `perssetagune oo läbi kulund poisil `koolis, aga mitte midagi põle kasu Mär; ma pane uie paiga püksi `peale Kse; Ta oli `kümne `aastane poiss, ei oln veel `püksa `jalgas Var; Lapiga püksid olid poisikste püksid Tõs; Rihm kadun, piäb siärepaela `pükse `piäle panõma Khn; läks `püksa `puistama, läks sitale PJg; tegi `püksi Tor; keheleb siin tüdrikide `ümmer nigu kut́sirat́sikud püksis Saa; lastel on lakaga püksid Hag; rätsep `olla sańdid püksid teind, pean kehitama kogu aeg Juu; kui käisin koolis, siis mool `püksa põlnd, minu naese`põlves tulid püksid Kos; `Enne eina`aega õmmeldi meestele kõik särgid `seĺga ja takused püksid `jalga Amb; läind ilusast palund [härrat] ja `kraapis `püksa VMr; sie mies sai küll püksid `jalga (sai rikkaks) Sim; nuga on uute `pükste `taskus; kaks `paari villaseid `püksi Iis; koe sa märjä `püksegä lähäd Kod; kõik naesed ei `õmle küll `püksa ärä MMg; sul on nii kiire, et püksid löövad tulist tuult jalas Lai; võtan püksi `mõetu Plt; pükside riie `oĺli kujutud KJn; lase `püksi ku taad Trv; Küll ni tüdruku om sõbra, nagu püks ja perse kateksi Pst; ilma `püksede mi̬i̬s Hls; varass olli `pükse pidi `piiu jäänu; vanapaganal ollu punatse püksi ja sinine kuub Krk; viie-kuvve `aastane arbeldab joba esi, mõestab `endäl pügsi `valla võtta [ja potile minna] Ran; üte palitu laśk nüid papale `püksess ummelda Rõn; esäl olliʔ `lühkeste harrõga püksiʔ, nööriʔ olliʔ külen Kan; nii `hõelõ˽püksiʔ, et paik oĺl paiga pääl Krl; sa˽sai ka timahalt pikä˽püksiʔ `jalga, sa˽sai jo täüśmihe palga; sa õks `täämbä nika ju̬u̬t, ku ju̬u̬t uma püksi˽ka seerest mahaʔ Har; meeste ṕugsi umma iks toim`lahkmatsõʔ Plv; `ṕuksõ täl jalah es olõʔ, veidükese hargahut, siss jäl˽`t́sirkõllõss Vas; bikši ende om, ińemist äi olõ (kõhnast) Lei || pikenenud sääresulestik tore kukk, püksi jalan, `püksege kukk Krk

2. miski pükse meenutav a. (teat kalade mari) Meri`härjä - - `marja `hüüedä `püksüd Kuu; `värskelt‿o tursa püksid eed `süia Mus; tursal `üita püksid, kahe aralest, punast Emm b. (looma rasvavoltidest) kõtu man omma kubõhtõ püksiʔ, sääntse tsõõri `vasta kõttu, ku om rammuh; är˽kaotass püksiʔ (jääb kõhnaks) Se c. kest, tupp Kui nisu viletsast kasund on, siis äi tule ta mitte `kergesti püksist `välja, nisu püksid, neid songi vahest pool `päeva Kaa; pähel oo `püksis, `püksis tä kasvab jo Mar; `pähkel ike tupe sees, `pähkla püks `öeldi vanaste Pil

3. (väljendites, ütlemistes) a. (naise võimust perekonnas) On oma `püksüd `naise `jalga `andand Kuu; `naine ottas `püksid oma `jalga VNg; Ei säel majas `korda ole, kus `püksid `naise jalas IisR; Midagit teha‿p tohi, püksid ju naise jalgas Pha; ää anna `eese `püksa naise `jalga mette Mar; sel [naisel] oo mehe püksid `jalgas Ris; kui suur varvas [teisest varbast] lühem on, siis on naine mehe püksid oma `jalga saand Sim; mi̬i̬s on annud õmad püksid naese `jalga Kod; ärä anda `pükse naise `jalga Krk; taa naanõ om `jalga mihe püksi˽`pandanu Har; meil om püksõlda peremi̬i̬śs, püksiʔ ommaʔ naasõ jalah Se b. (petta saamisest; majandusliku kahju kannatamisest) sai `vasta `püksi, müüs `miski `asja `palju odavammalt Lüg; `Kaubaga sain `müöda `püksi; Ära `sellega akka `kaupa tegema, sie paneb `sulle `vasta `püksi IisR; ei ta tule sellega läbi, küll ta enese püksid `senna jätab Mär; si̬i̬ mi̬i̬s sae enele `mü̬ü̬dä `püksä, ańd kraami ilma käess ärä Kod; sahkerdas nii kaua, ku sai `vasta `püksä KJn; oĺl `rentinü - - halvaʔ maa`rõipõ, sinna˽ta uma püksiʔ jätt; ańd kaupmihele linaʔ `võlgu, noʔ om kaupmi̬i̬s henne `pankrot́ti `mängünü, no˽sai ta `pükse `mü̬ü̬dä Har c. (hirmu tundmisest, hirmunud olekust) süä `püksüss; Näin `hunti ja para`aigu viel `püksüd tegeväd `püüli Kuu; omal `püksid `püülivad ja `julgustab viel toist; kui sie `tütruku `juure `lähteb, siis on enemb `püksis kui `perses Hlj; sel õli kõhe nähä, et `püksid tegid `püüdli Lüg; selle süda ühna `püksis Muh; kas nüid püksid jähuvad `püili Emm; püksid jahvatavad ühnä `liiba Mar; küll soo püksid täna `tuhka sõeluvad Mär; püksid püilivad ja suka siared sõeluvad JMd; sellel on jänes `püksis Koe; enäm püksin ku kõhun, `irmsass `pelgäb Kod; nüid on tal irmu pärast vesi püksis Pal; selle süä satte püksi `sisse Trv; mis sa muidu suurusted - - omal ka püksi sõglusive `liiva Krk; [tal] om jo jänesenahk püksin, `peĺgäss, et hobõsa `vargusõ peräst Tsiberide saadõtass Har; Ku˽sõa `aigu pommi˽`lahksi, sõ̭ss lei˽kül˽ṕuksi˽`püüdlit Rõu; püḱs lü̬ü̬ `püüdlit, kui `pelgät Se d. (peksmisest) nüüd saat `kirjud `püksid Lüg; triibulised püksid sai poiss Khk; Lapsed käind naabri ajas öuni vötmas, ema teind neile kodus punased püksid Pha; teen sole triibulesed püksid, kui sa ei `kuula Mär; ti̬i̬n sulle kirjud püksid Kod; Tuleb pükse pidi näütmä akate, kuda ni käsütäitmise käive Pst; ma ti̬i̬ su püksi punatsess, ku sa mitti ei `kulle; ma `tõmba sul kirivesi püksi `jalga Krk; vaea om `pükste pääle `anda Rõn; kas sai sa˽ka henele verevä püksiʔ, noʔ om perse˽`kat́ski; sullõ taheti ka joonikat́si `pükse andaʔ, et tsia ubinõdõ lasi Har

Vrd pöks