küllapküllapspor Lä, VJgTrmPlt, `küllapRId, külapIisRsporS(-bKhkVll), MärKseMihsporKPõ, Iis; külläpMarKod, küläpMarTrvTKrl; `külläb, küläb (-p) Kuu 1.(oletust väljendav) arvatavasti, ju vist `külläp siel ka igä midägi siis `sahkerdamist `neie kaluega oli Kuu; külap nahad sojad ka ooMuh; külläp ma ole näind, aga ei määletäMar; külap see külm ikke täna `öösse mitme elu pärisMär; külap vist parandab `aedaJJn; külap läks lugemisega segaminiVMr; ega miaka‿i tiiä, mes tu tolk tähendäss, küläp ta serände vetel ja laisk omNõo 2.(kinnitust väljendav) ju, küll; eks `külläb ma tienKuu; `küllap ma lähän `varsti tagasiVai; külab see `rohkem `irmu tahabKhk; külap ikka lennuk ne pommid `patsas Muh; Külap sa tuna`eile ennast külmedastRei; kahupead on ülevel `jälle, küllap tuleb `vihma `varssi Kul; külap se sedavisi ikke on küllJuu; külap sa isegi tiadJMd; külap `aega `jatkubKoe; külläp tiigin o vesi ärä `kuivnudKod; küläp näiss, mes si̬i̬ ilmti̬i̬b, kas nakap sadama vaiPuh; ärä mureta, küläp saap tettuss kõikNõoVrdigäp