[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 3 artiklit

köidakas köida|kas g -ka vibalik – Kaa

köitma `köit|ma Jäm Khk Muh([ma] köe-) spor L, Koe VMr VJg I(-mä, [ma] köödän Kod) Plt KJn, -me Hls Krk, -mä Võn([ma] köe-, köö-) Ote, (ma) köida(n); `köütmä Saa, (ma) köüdä M(-me Hls Krk) Võn Kam([ma] köe-) Ote San(-me) V(`köüt́mä, `ḱ- Se; [ma] köö- Plv Räp; [sa] küödät Lut); `köitama VNg Jõh IisR, `köütämä Kuu; `keit|ma Tor Rap Juu Kos HJn JMd Tür TaPõ VlPõ, -mä spor M(-me) T, (ma) keida(n), keidä (kee-); `keütmä Khn
1. (kinni) siduma mene `köüdä hobune ärä Kuu; Kettiga `köitati obuseid ja `lehmi ka IisR; köedame koorm kinni Muh; `peigme looga `külges olid `kindad köidetud Mih; lina kimbud saavad `kińni keidetud Tor; adra kaśtiga köüdetse adra puu aśte `küĺgi; vihad ja luuad oĺlid `seĺga köidetud Saa; `keitsime sasi, kuus naist oli sasi `keitmas Juu; ega sinust mehele minijad viel ei saa, ei `oska ahju `luuda `köita VMr; keidan aud `puńti Iis; keidab nabavarre `kinni Ksi; õled `pańti, keedeti säl kolme sidemega `kińni, si̬i̬ oĺli piaalune KJn; tüdrik `oĺli siss ku̬u̬ `keitja, kis õle ku̬u̬d `keitis `kińni Vil; keidä pussak `ü̬ü̬lde (vööle) Trv; sõpu mähiti ümmer ja `ü̬ü̬ksege köüdeti `kinni; mõni paneb orgige vorsti otsa `kinni, mõne köidave `kanga `narmidek Hls; `niitsme tahav `köütä Krk; sa olet niisugune tü̬ü̬tekkij, sulle keida jala `küĺge villane lang, sa `kat́ski ei kakka Hel; kel suure `juusse, tu̬u̬ palmits palmikude, keit `ümbre pää Ran; ku sa iki `nännu ei ole, siss sa‿i mõesta ahju `luuda `keitä; keedeti kere `kinni et, `nõstmisega ennäst ärä ei kakka Puh; miä keedi esi kah õlekuu `taade ri̬i̬ pääle; pögsi pü̬ü̬r `olli serände lapik, nööriga `olli `kinni keidetu; tark inimene tuleb egäga `väĺlä, aga rumalal keedetäss `varsti kotisuu `kinni Nõo; suure redeli pulga `küĺge keedäp rihma TMr; ta es täi `süvvä kah, lõṕpi `näĺgä nigu köödetu `suuga rot́t Võn; latse nabavaŕs piap `kinni `köitmä, muidu veri nakap `ju̬u̬skma; ni̬i̬ poolitse puu pandas pulgaga kokku ja sõlgpuu pandas kah vahele, si̬i̬ om paari `köütmine (tappimine) Ote; suvel keideti `põrkna `väikesi `tsüt́si Rõn; `ru̬u̬d́lit es köüdetä˽kinniʔ, ainult kat́s saivast oĺliʔ vitsaga kinni˽köüdetüʔ Kan; kõo vitsaga˽köüdeti lahasspoolõʔ veerepuie `küĺge kińniʔ (äkkel); kusõpot́t köüdeti päält kasuga tüḱüga˽kińniʔ (potisinise tegemisel) Rõu; ma köödi pirruʔ `mühkü Plv; võrgu˽köödät kokko, kat́s veneht, lät́sit tõõńe tõõsõlõ poolõ, nii atõtass võrk `järve; köüt́ hobõsõ kõõv́o `külge kinnih; [seened] kupahtadass sõss arʔ ja köödetäss `rõiva `sisse `nõrgumma Räp; kooli`rõivaʔ (suririided) omma jo `kimpu köüdedüʔ Se; rüäleib riibutass ni küödetäss `vihku Lut || fig temä kui keit `eńdä kõnege `eńdä `küĺge Trv; sõna pästäp, sõna keidäp, piat `mõtlema mes sa `ütlet Ran; sõ̭na köüt, sõ̭na päst Vas | sisse rääkima esi `pimmeaud `keitse `endä `kinni, esi nakass kõnelema Nõo | virutama Ma˽köüdä sullõ `vainlasõlõ üle kühmä Rõu Vrd käütmä
2. raamatut köitma `Poisid õppisivad `kualis `raamatuid `köitama Jõh; köidab raamatumi Tõs; taad `tahtsõ ma˽`köütä `laskaʔ, taad raamatut Rõu; esä köüt́ raamatit Plv

pühe pühe g `pühke Jäm Khk Pha Pöi Muh Rei Trv Krk Ran, `pühkme SaLä Vll Juu Trm Kod Plt Trv Hls Krk Nõo; n, g pühe Jäm Ans, `pühke VNg; pl `pühked Kuu IisR Kaa Vll Phl Mar Mär Lih Kse JMd Sim, `pühkmed Lüg Mar Mär Tõs Tor Hää Saa Ris Koe VJg Iis Ksi KJn, `pühkme TMr Kam San/-h́-/, `pühkmeʔ (-h́-) Har Plv Vas Se Lut; g `pühke Jõh Emm Hag JJn Vil, `pöhkme Kei

1. a. hrl pl (kokkupühitud) praht, prügi, rämps tua `pühked `viedud rist`tiede `pääle vana`aesta `ehtul Kuu; `pühked `pliita, siis one `kirbud kadund VNg; suur neĺlassebä oomiku - - pidi parandad `puhtaks `pühkima ning siis nee `pühked `viidi pöllu `pεεle ning siis pöletati sääl ärä Jäm; Söhukse vana risuga pole muud ku pühke aeda Kaa; Ju see [nõel] `pühke läind on; Lauda ees oli `pühke auk - - `sõnna vissati toa `pühked ja õue `pühked Pöi; pühi `pühked `pühke unnika ja `viska igase `tuule, siis põle sui `kärpsid mette Muh; Ma läksi - - `pühkid `viima Rei; `naabrimees `olle `Kärde `pühkemääld `piibliraamandu `leiden Phl; nuga läks pühetega `väĺla Mär; sa‿i ole `pühkmi `vällä viin Tõs; aasin `pühkmed `ühte unikus kokku, siss saavad ära põletud Saa; `pühkmed tuleb `väĺjä `viia Juu; kuhu ma nied `pühked `viskan JMd; mis reialuse põrandalt saab `pühkida, nied on `pühked Sim; pühitasse tuba ja visatasse `pühkmed `õvve Iis; põrandate piält - - tuleväd `pühkmed KJn; aa‿ni `pühke siia `korvi Trv; mis sa oma `pühkest siiä pühit Krk; võib-olla sa põrmandut `pühksit ja visassit raha `pühkmidega paa `alla Nõo; `viska nu̬u̬ tarõ `püh́kmeʔ `ussõ Har; pühiʔ `kambrõ `pühkmeʔ `vällä, mis sa täst läve `alla jätät Plv b. kõlu Keda ma `nende `pühkedega tien, mis `reiealuse põrandald `luuvaga kokku `tõmman, va `kõlkane vili IisR; mina `pühkmed panin rehetuppa viĺla kerstu `piale Plt; ku tuuliluvvaga pühiti, siss lätsivä `alla tuule nu̬u̬ `pühkme Nõo; `pühkme tuulutedi läbi, üttegi terrä es lasta kaduma minnä Kam c. piltl nüid one mõnel sedä ilma pühet küll (rahast); igävene pühe, tule sa vi̬i̬l `seie sõim Kod; mine tiiä, kes tä `pühkmist kokku om ajanu (kehvast veinist) Nõo

2. pühkimisvahend a. rätik kui üks va linane [kangatükk] `olli, see `olli su ninapühe Muh; pühe‿o siäl, anna minu kätte; `pühkmega akan `riissu kuevatama Kod b. õlgedest luud `tehti `seoke ölist pühe Jäm; `pεεdega öled vöta köida kogu, `ongid pühe Ans; öle pühe, pihutäis `ölgi `pandi nööriga `ümbert `kinni, pühiti selle ladva otsaga `pεεle Khk

3. pühkimine; pühkimis- `pühkerättik, sie on `silmi `pühkidä Jõh; Kus sa nii `musta `pühkelappiga `süöma`lauda `kaapad IisR; teised kalamehed äi `poolda seda pööris`noota poolestkid, `meite mehed kutsuvad seda mere pühe, see riisub pöhja `puhtaks Pha; kui `lauba `õhta koonal `peale jäi, see jäi nüid kirikärrale `persse püheks piltl Juu; `pühkerät́ikud olid jämedamad, takused JJn