köhnima`köhnimaKad, (ta) `köhnibR(-mä) (aeglaselt) midagi tegema, kohmitsema Midäs tämä nüd `köhnib sen ühe tüö `kallal `ninda `kaua; Eks täü vähä`haaval hakkada juo `köhnimä, siis saab `ennemb `huome `jälle tüöd `valmis kaKuu; ärä `köhni `eigä `vieda oma `aigaVNg; tule nüüd `kärmest, midä siä nii `kaua `köhnidVai || rassima küll on sie `kange `köhnima Hlj; ei pia üöd ega `päivä, `ühte `puhku `köhnib tehä, üks tüö `ahne inimineLügVrdköhmima