[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

krõõs krõ̭õ̭ś g krõõsi kalavõrk `krõ̭õ̭sega me `täämbä püüsime kallo. krõõsiʔ `pantivaʔ `sisse (ojja), sõ̭ss tullivaʔ havvõʔ `sisse Räp

kõks1 kõks Pöi Muh Juu VJg Trm Lai Krk/-ḱ-/ Nõo
1. int (helist, häälitsusest) a. kiirest löögist tekkiv heli Puur oli vassakus püus, vasar paramas, `andis aga `pääle kõks, kõks, kõks puuri otsa `pihta Pöi; [tael] `pandi selle sure tulerava `peale ja siis, siis `lüödi sedasi kõks ja kõks Muh; Sirbi `ambad lõi [sepp] tina tüki pial. Pisike `peitlike oli näppude vahel, lõi aga kõks ja kõks Trm; linna inimene on `arjund [kõrgete kontsadega], käib kõks kõks Lai Vrd koks6, kõksak b. ku vällän `ütlet [kanale] kõḱs kõḱs, sõ̭s tule `leibä `ot́sme Krk
2. adv (kergesti, kiiresti toimuvast) Sae oli kukkund kivi `peale ammas `välja kõks, sae ammas on ellik Pöi; kit́s tulna üle `ru̬u̬dlitse aia nigu kõks Nõo

kõks2 kõks Krk, g kõksu Muh Kse Tõs Trm Kod, g `kõksu IisR; kõks Kse Saa Juu Kod, kõḱs Muh Hls Krk, g kõksi
1. kerge, kiire hoop, löök Andis kõksi pihta Saa; [sepp] Lööb tornile kõksu - - `kõksab mõne kõksu lüia Trm; tõese kõksu tehnud tõesele ja õli `vaĺmis Kod; ränikivi `taskun, nigu sa kõksi annid, olli sädeme tagla ümmer Hls; kõks pähä `rivo·lvrige, sõ̭ss ei röögide kedägi siga Krk Vrd koks6
2. luks, luksatus kui kõksud köevad, siis reagitse taga Muh; mool köivad kõksud üles Tõs Vrd kiks3
3. kõksi lööma laksi `laskje küĺm, ku aia `teibä `kõksi lööve, külmäge Krk
4. väike asi, ese `Selle `kleidile `käivad `valged `kõksud (rõhknööbid), a mul `valgeid `kõksusi ei ole IisR; ma sai sialt pisikse kõksi (koorma) `eina koa Muh; ma `vaata kas sul oo paĺlu `kõksisi (hambaid) suus Kse; ku nüris lännü `lü̬ü̬di üits kõḱs küĺlest (kild tulekivi küljest) Hls || vilets olend `väike obese kõḱs Krk Vrd kiks1, kõksik
5. kergats va Muti tuat `üitakse kua kõks Juu; üks mi̬i̬s on - - kutsuvad kõks, `ni̬i̬ske araka `mu̬u̬du mi̬i̬s, `kerge Kod

kõks3 kõks g kõksi Kod, `kõksi Lüg IisR
1. kõbus, tragi (olend) `Niisike kõks, lähäb mehelegi Lüg; pildi piäl ämm on kõks, kõik one kõksid Kod
2. hästi riides, traksis Vahi sie `teine `palju `kõksim IisR

kõps1 kõps Pöi Muh L(g -o Mar Kul) K Trm M TLä Har, köps Jäm Ans Khk Emm, g -u (kergest löögi- või astumishelist) Ma kuuli enne üks kõps käis Pöi; viimase kui kõpsu kuuled ää Kir; Üks kõps käüs ning mia `kuulsi üles (ärkasin) Khn; lammas lööb ikke `jalga `vastu moad kõps ja kõps Juu; ma olli suvel `õhta ütsindi kodun ja kuule äḱki kui üits tuleb `kü̬ü̬ki, kõps, kõps, kõps ja akkab kolisteme Hel; kui ma `kõńdsi nońde saabastega, küll `oĺli siss ilus `kuulda nu kõpsu Ran; esi lü̬ü̬b jalaga `kõpsu kah, ku ta toda är·moonikut röögitäb Nõo || kerge löök löö köps `pihta, jo siis `aitab Khk Vrd kops2, kõpsakas1

kõps2 kõps Muh, köps g -u Sa(g -i Pha) kõbus, tragi ta ise nenda köps veel. `söuke köps vanames Khk; see veel köps mees Kär; üks va roonu mees oo, peab õte suur kõps veel olema Muh Vrd kaps1, kõpsakas2, kõpsis

kõps3 kõṕs Krk, g kõpsu Hls (vanast inimesest, raugast) vana inimese kõṕs - - temäst ei saa midägi, et ta üit́s inimese eńg om, ei ole midägi tegijat Hls; vana mehe kõṕs Krk || pude, rabe puu om nõnda kõpsus lännu, ku ta mädä om Hls

kõrs kõrs g kõrre Pöi Muh Kir Var Pär, `kõrre Lüg Jõh IisR; kõŕs g kõrre L(g -õ Khn) TaPõ VlPõ M T, `kõrre Hlj LNg, kõrrõ V(n -ss Räp); kõrss IisR/g `kõrre/ Kos Amb JJn Tür VMr, kõŕss Hlj/g `kõrre/ Kul Mär KPõ, g kõrre; körs Hi, köŕs Kär Kaa Vll Tõs, körss Noa HMd, köŕss SaLä Ris, g körre; kors Jõe(-ŕ-), g `korre Kuu Hlj VNg Vai(n -ss)
1. seest õõnes taimevars nied piad on `õige `vaised `kõrre `õtsas; `piened `kõrred `annetasse `luomale ette, jämedad `kõrred `saavad kattust teha Lüg; ko ikke on kors, siis on pää ka jäme Vai; ide keerab üles, kasub körreks Jäm; `siaste pole körre tegemise (kasvatamise) `aega `olntkid; pitka körrega rugid Khk; [nisu] Läks juba kõrre `otsas kasuma Pöi; rugi ajab kört Rei; lapsed aavad kõrde `peale maasikud Mar; ära vää `jalgega `kõŕssa laiali Mär; kraatsid kõrred alasi, siis sadu ei lähä [heinasao] `sesse Kir; ja teise päävä lähän veel näid rõugu alusi veel kõrrest ärä puhastama Var; rukit ei `sündide veel lõegata, et kõŕs `olle alles kiut ja tera rõõsk Aud; Üks kõŕs `uikab teist (vilets vili) Tor; `Põrsal kõrs suus (lapseohtu suitsetajast); lauk ein, mis mere `ääres kasvab - - ümargune kõrs tal, tä põle leht ein Hää; ta pienike `justku köŕss Ris; pannakse `õĺgi pool vildakile, et vihm mäda `kõŕssi katuse `piale `liugub Nis; ei ole pead `looma akand veel `ühti, kasvatab kõrt, kõŕss kasvab ikke pikemaks; ea jämeda kõrrega ohr Juu; kõŕss alles aĺlas; vili on kõrrelt kehv Kos; külm võt́tis oraksed ää, mõni kõŕss vart tuleb `piale Amb; kui on vilets rukki [öeld] üks kõrss `õiskab `ühte, teene teist VMr; kui õdra pia on `raske, siis ta vajotab kõrre maha; riisuti põld nii `puhtast, et mitte `ühte kõrt ei `jäätud maha Trm; kui [rukki] kõŕs `valgest lähäb, siis on paras aeg lõigata Äks; rügä om kõrre pääl iluss, aga ei tää kudass ta teri `vällä and; kesväl kõrre kaalast lääp nõrgass, pää är lokisten Krk; pannid aḱki, kaits vai kolm `vihku pääss - - siss om kuiv, jooseb `kõŕsi `mü̬ü̬dä vihm maha; nee [heina] tuudid panti `vankre `pääle - - mitte üits kõŕs ei pudõnõ maha Ran; obesel viimäne ku üits kõŕs ärä `sü̬ü̬du Puh; ma `kaksa kesvä kõrt Krl; kõrrõ poolõst hää rügä, a pääd ei olõ midäge; ma murra sinno nigo kanebi kõrt (olen sust üle); naaʔ lina `kaḱja jädiʔ paĺlo lina `kõrsi maahha Se || (mitte raasugi; mittemidagitegemisest) ma pole nii pailu täna teind et ma oleksi körre `risti pand Khk; Äi pane mette köverad körtkid ristati Emm; istob `eese kõnna `otsas, ei anna sealt `kõŕtki LNg; tä viisi nii paelu mette, et tä kõrre katti veäb Mar; panen ennemini käed `persse alla, liiguta mette `kõrtki, kui selle palgaga teen Mär; tä ei tee töö `kõrtki, oo `sohke `aiglane ja kõhn Tõs; Ei tõsta kõrt kõrre `pääle Hää; pää juba saab `otsa, aga ma põle täna mitte kõverad `kõrtki teind Juu; sie kord küll ta ei teind kõrt kõrre `piale JJn; ma põle kõverad kõrt iad teind Koe; ei õle tü̬ü̬ kõrt tehnud Trm; ei ti̬i̬ kõverat `kõrtki tööd KJn; oben mitu `päeva ilma söömäte, mitti ütte kõvert kõrt `kunnigil es ole; ma ei oole mitti kõrt ka liiguten Krk; ta imä kah heĺlotass umma tütärt, ei tä lasõ˽täl kõrt kõrrõ pääle˽`nõstaʔ Plv || mul kõŕs kätt, tõine `jalga (ma ei jõua midagi teha); ta om tihvatse (kidura) kasuge, kõŕs kätt, tõine `jalga (käed ja jalad on nagu kõrred) Krk || fig (oksaraost) `üitsegi pääle miu paa (paja) `alla kõrt ei tu̬u̬, puha miu käe Nõo
2. kõrrepõld; kõrretüügas kanad `lähvad `kõrde ivi nokkimaie Lüg; meil on juo korss `künnetugi Vai; `Ööse rabati `rehte, `päeva sahati kõrt Pöi; rukki kõŕss tahab `riisuda Mär; aa loomad rugi `kõrde `söömä Tõs; Kõrrõ piäl `paĺju jalu üsä ramp `käüä Khn; viĺla kõrres on suur ein, see tuleb ära `sööta Saa; ruki `körde [pandi] `jälle teine `aasta kardulid HMd; Linad pandi kaera kõrde [kuivama] Kei; kui ilus rohi on `kõrdes, ikke `veiseid viiakse `kõrde `sööma ja `lammaid ja Juu; neli `kitse tuli kaerakõrrest ükstese järel JJn; ruki kõŕss jäi äästamata Koe; rukki on kõrres kõik, terad maha visand, ei lõigatud `õigel aeal ära Trm; kõrre konsad kesä piäl Kod; sirbiga jäi `kõrge kõŕs, egass maa pialt teda saand lõegata Pal; kari käis kõrre pial (~ kõrres) söömas Plt; `paĺla jalaga ei saa kudagi `mu̬u̬di kõrt `mü̬ü̬dä `käiä, teräväd, sorgivad KJn; ta läit́s rüä kõrt `riisme Hls; sa olet pikä kõrre lõiganu, ka si̬i̬ mõne rüä `lõikamin o; kõrre aave `perse `lõhki (öeld, kui keegi rukkilõikusel liiga pika kõrre jätab); ta iki kõrrestigi nätä, et ta siin om iki vart ollu Krk; kui rügä ärä `olli põemetu, siss korjati vi̬i̬l kõŕs üle Nõo; kes `kõrgest niidivä vai tsirbiga `põimseva, nu̬u̬ teivä piḱä kõrrõ; kaara kõŕs `jäeti maha, jäi kesäss Kam; ku om ainane kõŕs, siss om iks elajal ka süvvä Ote; eläjäʔ lääväʔ rüä kõrrõ pääle Plv
3. limane eritis lehma suguosast enne poea `tu̬u̬mist om kolm `päevä kõŕs perän; ku pulli man ärä om käüt, nüit kand kõrt, om iki joosnuss saanu Krk

kõss1 kõśs spor L K, I M TLä San, kõ̭śs V(kõõśs Har Se), kõss Lüg IisR Khk/-śs/, köss Rei
1. int (peam kanade ja lammaste peletamisel) Kanad tuast `välja, kõss IisR; [lambad] köśs `lauta Khk; [kana] kõśs `vällä Tõs; kanadele `ütled kõśs, kõśs Tor; meil [kanad] kipuvad tuppa, kõśs toast `väĺla Juu; kõśs, kana kõśs JMd; ass kõśs kõśsitad [kassi] Kod; kõśs kana Hls; kõśs lammass Hel; [kass] kõśs `väĺlä Nõo; kõ̭śs kanna, kõ̭śs kõ̭śs kõ̭śs kõ̭śs Kan; kõ̭śs kuuʔ, kõ̭śs kuuʔ, üt́skõ̭ik, kas ajat `lambõid vai kannu Har; kõ̭śs tsui lammast Rõu; üldäss kanolõ: kõõśs-kõśs-kõśs ku kanno aiass Se
2. int (last kussutades) kõss, kõss, jää nüüd magamaie Lüg; kõśs mis sa karjud Koe; kõśs kõśs lapsekene VJg; last kuśsutõdass magama äiä, äiä, kuśsu, kuśsu, kuśs, kõ̭śs, kõ̭śs, kõ̭śs Har
3. on `võeti üks peotäis ja raputati sedasi kõśs-kõśs, kõśs-kõśs, et terad kõik parandale lähassid (vardaga reht pekstes) Mih
Vrd kuss, küss

kõss2 kõss IisR Trm Pil vähene hääl või heli (hrl eitades) Mina `piigistasin `ambad kokku ja mitte üks kõss IisR; Ühekõrra õli see [mees] nii kui tina `tuhka kadunud - - ei `kihku `kahku - - ei `koskilt poolt mitte üks kõss Trm; mitte üks kõss ei ole änam kellegi `laulu ega Pil

kõss(a) kõśs g kõssi; n, g kõssa (kaardimäng) kõssat mängitäss nelläkesti nigu kuut kümmend kuut ja marjast - - pildi om trombi, riśt kuning kõege kõvemb; kõssat `lü̬ü̬di vahel ü̬ü̬ läbi vallamaea man ja poodi man; lööme `kõśsi, läits kõssiss `valla Ran

kõts1 kõt́s g kõtsi Kaa/kö-/ Pöi väike koorem, köks Siit äi saa änam üht kut ühe pisikse kötsi Kaa; Seal pole `koormad midagi olnd, muidu pisike kõt́s oli Pöi || (peatäiest) Eile ta pani jälle ea kõtsi (jõi end päris purju); Ta võtab ikka sõuksed kõtsid et `aitab Pöi

kõts2 kõt́s Muh San int (kassi peletamisel) kõt́s kaśs, kasi `väĺlä San Vrd kõtsi, kõtt2

kõõ kõ̭õ̭, kõõ VId
1. pidevalt, alati; ikka siih truuba pääl kõõ Lońni hapatass piimä; mi˽taloh oĺl kõõ viiś hobõst, suurõ˽talo `oĺliʔ; tu̬u̬l esä kõõ `võlssõ; siih kõ̭õ̭ `tuĺti ja `mińti Vas; elopuu sais kõ̭õ̭ haĺaśs, suvõl ja `talvõ Räp; kõõ olõ õiʔ esädse `aaśtaguʔ, om imätsit `aaśtakku kah; taa ei käüʔ `õkva ti̬i̬d, taa kääse kõõ kõvõrihe Se; hobõssõl nõlõʔ kõõ `juuskvaʔ nõnast; timä kõõ nulgah nulgutass Lut
2. kõige (väljendab superlatiivsust) mi˽külä um kõ̭õ̭ suurõmb, neĺli tõiśskümme elänikku seehn Rõu; kõõ `otsmanõ om Haro talo Vas; pähnä mett peetäss kõ̭õ̭ parembast Räp
Vrd kõge1

kõõk int kana teeb kõõk kõõk Kod

kõõks kõõks g kõõks|u Mär Kse Jür Hls TMr, -i Hls Krk; kõ̭õ̭ks g kõõksu, kõõgsu Nõo kõõksuv heli, luks, röhitis kõõksud käevad, mind tõmmati (räägiti taga) Kse; Kõõks kipub kohe vägise `väĺja kurgust Jür; ku ma `kuiva sü̬ü̬, siss akka `kõõksu `tõmbame Hls; naarat́s last nõnda‿t laits `tõmbass `kõõksi periss, laits jääs engest `kinni Krk; nüid om kõtt nii täis et, kõõksu käevä alt üless Nõo

kõõl kõ̭õ̭ĺ g kõ̭õ̭li jõhvist õngenöör õ̭ngõ kõ̭õ̭ĺ om `valgõst hobõsõ hannast tett Se Vrd kõõlus

kõõm1 kõõm g kõõm|a Pöi Muh L Kei Juu JMd Pai Koe TaPõ Plt KJn M; kõ̭õ̭m Räp, g kõõma Nõo; kööm Noa, g kööma Jäm Vll Käi Rei
1. kõõm, ketendus kõõma kord peal nagu ahvena soomus; pea oo kõõmal, kiheleb `kangest Muh; nögese tee on kööma `vastu Käi; obo nühib `kangeste, tal oo kõõma kärnad naha sees; einputke `juuri peab keedetama, et see peab kõõma ää `võtma Mar; näljetud loomadel ka kõõm `seĺges Hää; `kõõma suiutse peenikse kammiga, siss tuleb puha maha Saa; paks kõõma kord jäi laua `piale, kui sugesid Juu; `veikse lastel tükib kõõm tulema Plt; siga ajab `kõõma Trv; õõruve `sarvi vahelt `kõõma Hel; ega õre kaḿm `kõ̭õ̭ma maha ei tu̬u̬ Nõo; kõõma kõõmaseks, ketendavaks `Tuhkapääval ei tohi pead `kammida, siis peab pea `kööma `lööma Jäm; pεε lεheb `kööma Käi; jalg `kõõma läin Tõs; loom läheb kua `kõõma Ksi; kui pia läks `kõõma, ikke `võiga määriti Plt; keväde om tuulege nägu `kõõma tõmmanu Krk; kõõmas ~ kõõmes ~ kõõman ~ kõõmen kõõmane, ketendav pia oo nii `kangesti `kõõmas Mär; loomad `kõõmas Kse; pea oo `kõõmes Tor; vasik on kõõman ja täiän; kui sa `puhtass ei pese, si̬i̬p jääb `sisse, on kõhe piä kõõman Kod; piä `kõõmas, aas `kangesti sügelemä KJn; ihu om kõõman; mõnel om pää kah kõõman Hls Vrd kohm3, kõhm
2. (millestki väheldasest, viletsast) Rohe kasvab pial nagu kõõm, põle sialt saada kedagi Tor; [oksad] mis nihuke kõõm ja peenike oli, need said mua kasuks ää põletud Pai; meil kodo rohi nagu kõõm, kuabivad tõiss eenämul Kod; es saa kedägi, `väike kõõm olli, ku `väikse village; ein om ku kõõm kunagi, niidä ku `kõõma Krk; järve kõ̭õ̭m prah́t aet `vällä Räp
Vrd kõõme

kõõm2 kõõm g kõõma Mar Kse Han; kom `kiemuga Kuu kiirus, rutt Tuli `suure `kiemuga `meile Kuu; igavene kõõm oli pial kui läks; tuli suure kõõmaga Kse; Mool oo kua kõõm sihes, tahas `tuhlid `võtma `minna, põle `aega `rääki Han

*kõõm p `kõõma lõõm ega mool põle `kästud `sõukest `kõõma `alla `panna Muh

kõõn kõõn mustus, kõnts kõõn `korjab [nõu külge]; ihu ond `kõõnas (kõntsane) Khn

kõõps kõõṕs g kõõpsi kõhn loom si̬i̬ om küll seante kõõṕs Hls

kõõr1 kõõr g kõõre Rid Mär Vig
1. rattavits olid kõõretega rattad; kõõr oli piäl, puurattal oli `väike raudvits piäl Mär
2. põõn paadi põhjas – Rid Vig

kõõr2 kõõr g kõõri Krj/-öö-/ Phl/-ee-/ Ksi; kõ̭õ̭r g kõõru Nõo kaunistuspael `enne olid suured köörid pääl (naiste jakkidel) Krj; keerid ömmeldi kuue `peele Phl; `kuubedel olivad punasest nöörist `tehtud käpad, käpa arud tulivad piha `poole, neid `kutsusivad kõõrid Ksi; noil (mulkidel) olliva ravvutedu `kaska ja musta särgi - - verevä kõõri pääl Nõo

kõõr3 kõõr g kõõru meekärg mesilane `lendas tońnisse, säält läks kõõrusse kah Saa

kõõr4 kõõr on (kana häälitsus) kanad kõõrutavad kõõr kõõr Trm

kõõsi `kõõsi kõverasse, kägarasse Hää Saa ole ilusti `sirge, ära `kõõsi kisu Hää; sa oled küĺmägä `kõõsi kisnu Saa Vrd kõõtsi2