[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 15 artiklit
kabeldes kabeldes hirm mul aeva kabeldes tuleb `peale VJg
kabeles → kabelis
karge|kirves maakirves – Jäm Khk Rei `karge kirves pöigiti labaga Jäm; isa ajal leigeti kare ennem `turbliteks ning pekseti `lasnadega ning `karge kirvestega `katki Khk Vrd karekirves
kass|ilvene, kass|ilves väiksem ilveseliik kaśsilvene `eeti `puusse läind, inimese `kaela kukutand Khk; kaśsilves olnd pisem kut uńtilves Jaa
kott|pilves lauspilves Täna `kallab nagu kapaga - - taevas nagu kot́t `pilves Han; põle eina aa `moodi, pääva läbi seisab kot́t `pilves Ris Vrd kottpilven
krae|laes krae laes Jäm; rae laes Ans kraadiklaas rae laes `pandi kainu `auku Ans
kõbistes kõbistes g -e kõhetu olend `lennas (linnas) nii ärä kuind nagu kõbistes Juu
kõrbene `kõrbene Lüg, `kõrbnõ Plv kõrbenud tänä on supp paa `põhja akkand, on `kõrbene magu Lüg; pliidi alt tulõ `kõrbnõ `haisu, mis tah `kõrbõss Plv Vrd kõrb4
kõrgele `kõrge|le Lüg Kul Tõs JJn Tür Kod Pal Puh KodT Nõo TMr, -lle JMd Kad Kod Äks; `körgele Jäm Jaa, `korgele Vai, `korgõlõ Vas Lut, Kõrgõlõ Krl
1. mingist alustasandist tublisti ülespoole; ant madalale kabos `korgele redemi `müödä Vai; lind `lendab `kõrgelle JMd; kevade sulaga pahutab jõe pial jäe `kõrgelle ülesse Kad; ma `vaatan, kas leib on `kõrgele `apnenud Kod; pannasse lakke või nõnna ülesse `kõrgele puu `külge `rõngad Pal; tule kiŕg käis üless `kõrgele; ma‿i küüni nii `kõrgele Nõo; Ku kõrgõlõ kargad, sõs õks kaalaluu murrat Krl || rinnad köivad või `tõusvad `kõrgele, lõõtsutab või ingeldab `kangeste Tõs
2. (avamerele, kaldast kaugele) Nad es liha täna `körgele, sääl pole `präägu kala Jäm; [lodjaga] Või `körgele merele üht `minna mette, siis lööb laine tä `ümber Jaa; nad läksid `kõrgele üles järve `piäle, mõni kümme `verstä Kod
Vrd korgõhe, kõrgede, kõrgesse
1. mingist alustasandist tublisti ülespoole; ant madalale kabos `korgele redemi `müödä Vai; lind `lendab `kõrgelle JMd; kevade sulaga pahutab jõe pial jäe `kõrgelle ülesse Kad; ma `vaatan, kas leib on `kõrgele `apnenud Kod; pannasse lakke või nõnna ülesse `kõrgele puu `külge `rõngad Pal; tule kiŕg käis üless `kõrgele; ma‿i küüni nii `kõrgele Nõo; Ku kõrgõlõ kargad, sõs õks kaalaluu murrat Krl || rinnad köivad või `tõusvad `kõrgele, lõõtsutab või ingeldab `kangeste Tõs
2. (avamerele, kaldast kaugele) Nad es liha täna `körgele, sääl pole `präägu kala Jäm; [lodjaga] Või `körgele merele üht `minna mette, siis lööb laine tä `ümber Jaa; nad läksid `kõrgele üles järve `piäle, mõni kümme `verstä Kod
Vrd korgõhe, kõrgede, kõrgesse
kõrtsi|mees kõrtsipidaja Kõrsimehe amõt põlõ kedägid, ikka `jaura juõdikutõga Khn; poiśs õli `priske nagu kõŕsimi̬i̬s, rammun ja paks Kod; kõrdsi oĺliva `mõisa asutedu, kõrdsimehe olliva kah `mõisa pu̬u̬ld ametide `säetu Ran; Kõrdsimiis um rumalide kopikidõ `hoitja Krl; taal kõŕdsi mihel om selle kõtt ja kott paksuss lännüʔ et ta viinalõ vett om manu valanu Har
kõrve|jänes metsjänes `kõrve jänis on `oikama `kondiga, `veikemb, `põllu jänis on `suuremb Lüg; `kõrvejäness on `talvel `valge IisR
kõrve|nõges kõrve- spor L(-rb- Mih) KPõ(kö- Ris), KJn Puh, `kõrve- Ris HJn VMr liik nõgeseid kui `jooskja `jalges on, siss `tehtava kõrvenõgestest `vihtu, nendega vihutava saunas; kõrvenõgesel on pihupeeniksed õied Saa; üksjagu on kõrvenõgesed, need on suurema `lehtega Juu; kõrve`nõeksed, neid on meil siin õues aa (aia) jaares Amb; kõrvenõgesed on `veikemad kui raudnõgesed Koe; Mari tegi kõik kõrvenõgesed `lehmadelle söögis ja kus ull sai siis `piimä KJn
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|