[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

kõnnitama kõńnitama Mär hv Hää, VJg Trm Pal Plt Räp, kõ̭- Kan Se; kõnnitama Muh Mar Kse PJg Trv Puh Nõo, -eme M; `konnitama Kuu VNg Vai/-mma/; könnitama hv Jäm, Ris
1. jalutama; käima Lähämme `ehtul ka `randa `konnitama; `Külläp ma sis lähän, `konnidan, sie kaks kilu`mietri Kuu; [sepp] Lähnud pajast `väĺja, kõńnitanud tükk `aega paja ees, siis tulnud jälle, akanud tööle Trm
2. käia, kõndida laskma, talutama, kõndimisel juhtima minul oli `piiga `kümme nädälane - - `konnidetti juo porandal VNg; akka `konnitama, küll siis laps akka `kondima Vai; obosid ikke, kis tänakond ää ruunati, keisid nendega mööda `selda, `ööti kõnnitavad neid `peale Mar; sis te `piate mu `kaindlu alt `kinni `võtma ja kõńnitama Hää; kõńnita uast pahma peal VJg; laps tahab kõńnitata ~ kõńnitamist, et teda kõńnitasse Trm; mis sa must ilma `aigu kõnnidit (kaasa kutsusid), es oole `asja ehen ega tõist taga Krk; obene om täis söönu `endä, nüid piab obest kõnnitama, muidu lääb obene `lahki Nõo; mi‿sa˽kõ̭ńnitat `lehmi, las eläjil süvväʔ; mi‿sa `ütlet `poiskõsõ tüḱkü, mugu kõ̭ńnitass eläjit ütest paigast `tõistõ Kan; minke latsõ kõ̭ńnitagõ tiĺlokõist last Se || (noorikut annete panemisel saatma) `pääle söögi ämm kõnnits nooriku kikk kotuse läbi, väräti pääl noorik pańs `üükse, läve pääl kah, `vankres jätt suka, lehmä `sarvi pańs ka `üükse Krk; ku ta (pruut) `viidi tõsel talule, ta pidi igäl kohal `andit `andme - - teda olli kõnnitet lauda manu, kajo manu, talli, aeda manu Hel