kõlukõluRIdPöiMuhL(-oMarLih) KI(-ĺ-MMg; kõĺoKod,) M(g kõlvaHlsKrk) RanTMrLut, köluJämKhkMusKaaEmmReiNoa 1. a.hrl pl väljatuulatav kehv viljatera või kesi kõlud nied õlivad juo `niiskesed, kel ei õld enamb `tuuma siesJõh; kölud lähvad tuule `alla, `kergedNoa; vili piinikseks jäänd, `justkui kõlod, vili oo üsna kõloMar; viĺla änd tuulati veel läbi, siss jäid `alla üsna kõlud Kse; mes vili see oo, va kõlud, mes sa `seokest maha külid, tä‿i saa jo kasuda kui `tuuma ei oleMih; mis `niuksed kõlud olid ja `kergemad, need läksid kõik `allatuule aganate `ulkaJuu; suured aganad puhus [tuul] ää, eks veked kõlud jäänd kõik [vilja] `ulka Amb; rabarukis, sie oli kõige parem vili, teise viĺla `ulkas oli `pienesi ja kõlusi ja lustart JJn; kuiv aeg, suab ikke `viĺja kua ivake, aga vihmaga ei sua kedagi, kõlu ikke kõluTrm; kõlud ni̬i̬d o `niskesed lujoteräd andasse obeselleKod || kaeralible, kõlud, mis kaera teral `ümber kasuvadKse; kõlud olliva kesvil `ümbre, `uhmrõn tambiti kõlud `vallaRanVrdkõlgas, kõlu|iva, kõlu|tera, költsb.a kõlune tänakond oo kuib aeg, vili jäänd üsna kõloks, vili oo piinikseks jäändMar; vartalused on kõlumad terad, ei ole suurt `tuume Var; odra on tuppe jäänd, kõlud teradPJg Vrdkõlukas 2.kõhn, vilets olend Vana inimese kõlu, äi tea mis maja sa änam teed, kergu`aidas on so majaPöi; inimese laps oo koa, `öötasse, küll oo lahja, justkui üks kõloMar; Memm oo kah na kõluse jäänd, tuul puhub juba läbi küĺle końdideTor; ta on kõlu `moodi, pane teise kõrvale, tene on täis tugev [inimene] JJn; sinä `vaata `põrsa nägu, `niiske kõĺo, terve suvi ei sü̬ü̬, tämä raisk ei tunnegi et tämädä süädädKod || see see viimane kölu (viimane laps), mis sääl taga `otsas aaEmm Vrdkõbu1 3.kile, kelme rasu aeda masinest läbi ja `panda siis kölu `sisse tagasiRei; sulatamisest jääväd rasva kõlud järeleSaa; naha kõlu Trm; kopso kõlu; südäme kõluKJn; loomi rasva pääl om rasva kõlu, kõlu om õhuke nahk Pst; `laṕmerasval om kõlu pääl; mao kõlu om katik lännu, soolikse tulev naha ala; `amba kõlu (hambavaap) Hls; kase kõlu (õhuke lible kasekoorel); säält tule `valge kõlts, kõlu maha, [looma] keele päält, suu laest kaabidets maha; naha küĺlen kõlu, mis `nülgmisege jääss, kutsuts kõlvassKrkVrdkõld1, kõlts1, kölv 4.kae mul on ka silmal kõlu pääl; pruun kõlu ja aĺl kõluHää; üä silmäl om kõlu pääl, kõlu `piavet kõva oleme ku küüśHls 5.pähklitupp `pähke kölu; ühe kölu `sisse kasund kahe poolega pähesJäm; mis `pähke `ümber kasumise ajal on, see on `pähke köluKhk; `pähkid `pandi moa `sisse vanuma, kaks nädalt `peeti mulla all, siis akati kõluma, ju nad kõlust siis juba ise ää `tullidMuh