kõlgaskõlgasPöiMuhLK, -ssMNõoOteUrvKrl(pl `kõlkõʔ) RõuPlv, `kõlgasJõeLügIisR, g `kõlka; kölgas g `kölkasporSaHi(-es g -e), NoaRis; pl `kölkadKuu; `kolgas g `kolkaVNg; pl `kolkadVaiõlepahn; jäme agan; kõlu `Kölkad kohuss aganad `ambass (laisa toidupoolisest) Kuu; `mengä nüid `kolkasi `puistamaVai; `vilja saab uuest tuulda, nii pailu `kölku sihesKhk; Muidu kena puhas rugi, just mõned pitkad `kõlkad on sihesPöi; See rugi läheb kanadele, sii egasugust trei seas, `kihnusi ja `kölkidRei; aganad oo peenemad kui `kõlkad, põhod `jälle pikemadMar; mis `oostega pekseti, siss olid `kõlkad - - `kõlkad olid söömä põhud, kis se odra `põhku alla paniVig; `Elmed `kaelas, `kõlkad `kõhtus (hästi riides, halvasti söönud) Han; kõlgas sai pahna pialt ära puestatud Tõs; `Kõlkad ning aganad tuulatassõ viljast `vällä Khn; `toodi õlevihk tuppa, see oli pühadeaea `otsa, need olid nagu `kõlkad - - nii `peened kohe Nis; kui `oostega pahmati, obosed `tallasid `peeneks, `kõlkaks, ohra kõlgas ehk kaera kõlgasJuu; Kui oli ia vili, sai kolmed `kõlkad võetud [suvivilja pahmamisel] Sim; `kõlkad ehk alumise vili, mis `tuulamisega nagu `kaugemale lähebIis; tuuletamisel ike jääväd `niiskesed nagu pulgad, kutsutasse `kõlkad; `kõlkad one tühjäd piäd ja kõrresõlme tükidKod; kui obesad ärä `sõksid, siss `võeti `kõlkid, jala pääl puistatiVil; ere sarjast lätsive terä läbi, `kõlka jäeva `pääleTrv; aganit saa tuuludamise, `kõlkit sõkudamise man Krk; `kõlkõʔ jääseʔ tuulutõn saŕja pääleKrl; kuiv kui kõlgass (kõhn inimene) Plv || (pehkinud puust, puitunud rohust) `sieme `ärjäbä `peksetässe `vällä, `jäävä `kõlkad järeleLüg; rohu `kölkad, jämed rohud, mis vanaks lähäb, koer`putked ja `ätsedPha; Enne oli puul vaik sihes, nüüd on vaik ää `lastud, puu muidu üks kõlgas, `varsti on mädaniksihesPöiVrdkõlge1, kölkjas