[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 2 artiklit
kergitis kergi|tis Kul Mär Vig Han Mih Jür, -dis Khk, -tes Vig Nis Kei Juu JMd Äks Plt, g -e
1. kergendus, hõlbustus juustu`möister - - keele kergitiseks `εεti `juustnik ka vahest; sörmikad, sedasi keele kergitiseks itelda Jäm; kui `aige inimine param korra on, siis `eetasse: jo si surma ees üks kergidis on Khk; tal oli sellest vaev, et oli `koerust teind, aga kui üles tuńnistas, sai sellest kergitest Juu || `antsin talle vähe südäme kergitest (viina) JMd
2. a. õlgede puistamisel korraga haaratav kogus kui reht `pekstasse, siis kergitis oo `puistamise `juures sületäis Mär; ühöst õleviho kergitisest saab kolm neli pooli`vihko [katuse jaoks] Mih; sokutan rukkid pea seest `väĺla, siis panen `talle sideme `peale, siis on õle kergites Juu; kaks kergitest käib ühes kuos, ega õle kuod suuremad põle JMd b. pl rehepeksumasina seadeldis põhu eraldamiseks teradest Kergitised - - hoburehepeksu masinal Han
3. pärm; juuretis; eelkergitus pärm `üitakse koa tõusandus ehk kergites, kergitest `tarvis Kei; kergitist `pańdi ainult õlle `sisse, enamiste oli `ankru põhjast saadud vana köśt, kui köśt oli ka vahest kergitis Jür; saia tegemise `juures tehakse enne kergites `vaĺmis ja siis pannakse `taina `sisse JMd; pane kergitest kah saia sekka, ega mud́u sai ei `kerki, kui kergitest juure ei `panta Äks; saia kergites (pärm) Plt
Vrd kergits, kergitus
1. kergendus, hõlbustus juustu`möister - - keele kergitiseks `εεti `juustnik ka vahest; sörmikad, sedasi keele kergitiseks itelda Jäm; kui `aige inimine param korra on, siis `eetasse: jo si surma ees üks kergidis on Khk; tal oli sellest vaev, et oli `koerust teind, aga kui üles tuńnistas, sai sellest kergitest Juu || `antsin talle vähe südäme kergitest (viina) JMd
2. a. õlgede puistamisel korraga haaratav kogus kui reht `pekstasse, siis kergitis oo `puistamise `juures sületäis Mär; ühöst õleviho kergitisest saab kolm neli pooli`vihko [katuse jaoks] Mih; sokutan rukkid pea seest `väĺla, siis panen `talle sideme `peale, siis on õle kergites Juu; kaks kergitest käib ühes kuos, ega õle kuod suuremad põle JMd b. pl rehepeksumasina seadeldis põhu eraldamiseks teradest Kergitised - - hoburehepeksu masinal Han
3. pärm; juuretis; eelkergitus pärm `üitakse koa tõusandus ehk kergites, kergitest `tarvis Kei; kergitist `pańdi ainult õlle `sisse, enamiste oli `ankru põhjast saadud vana köśt, kui köśt oli ka vahest kergitis Jür; saia tegemise `juures tehakse enne kergites `vaĺmis ja siis pannakse `taina `sisse JMd; pane kergitest kah saia sekka, ega mud́u sai ei `kerki, kui kergitest juure ei `panta Äks; saia kergites (pärm) Plt
Vrd kergits, kergitus
kergitus kergitu|s (-to|s) spor eP/-du|s Jäm Khk Rei; keŕgitu|s Kod/, Hls, -ss Puh(-ŕ-) San, `kergitu|s VNg Lüg IisR, -du|s Vai VNg, g -se; kergitüss Krl; kergütü|ss g -se Rõu Vas, -śs Se
1. a. tõstmine, kergitamine maja ehitus ei õle müt́si kergitus Kod || aukõrgendus Kae kui nende soldat om saanu kergitust, om joba paelamiis Nõo b. kõrgendik Puhja kengust, kergitusest om Virtsjäŕv nätä Puh c. fig kiitmine, kiitlemine Mis sest `suuga `kergitusest kasu, kedagi; `Misse oma `kergitus `maksab `teiste `silmis IisR d. kalapüünise osa sie luak mida on `vergu suu ies ja kisub `vergu suu `lahti, sie on `vergu `kergidus VNg
2. a. kergendus, hõlbustus, paremaks muutmine `muutku tie aga tüöd, `mutku mies `kõrjas `vaide `oiu`kassa raha - - , mina saand siin `targemma `kergitust midagi Lüg; `aigel on `enne `surma veel üks kergidus; `unglased, see keele kergituseks `tehtud et `unglased on, ju `Ungra maa olnd Jäm; südame kergitust saab `kirkus Muh; ta räägib, et see rohu oo `kergemaks teind ja see oo siss tale kergituseks olnd Mar; süi ülesse tunnistamine on südame kergitus, asi läks `mööda, on paelu `kergem Kos; nüüd sain õmmeti natuke südamekergitust (kui saab viina või tööst puhata) VJg; si̬i̬ olli suuress kergitusess `aigele Hls; saa seo maa ka kergitüst [kui] sitta `pääle pandass, väke Krl; `ku̬u̬rmat kergütä vai, śjo om kergütüśs Se b. soodustus, mingist kohustusest vabastamine `vangidelle `anneti `kergitust, `anneti ka manifest Lüg; vanalene mees oli. sai kergitust (vabanes vangist enne tähtaega) Pha; esimese kergituse mehed olid üksikud pojad, teise kergituse mehed olid punase passi mehed need ei läind koa mette. kolmanda kergituse ja elma kergituseta mehed, need `pandi `välla Mar
3. a. õlgede puistamine rehe lademed oo maas, võtad maast ülesse, veĺla terad tulevad seest `välla. siss kergitad veĺla `puhtaks. see oo sis õle kergitus Mar b. õlgede puistamisel korraga haaratav kogus Rehekergitused aeti rehatse laudile niŋŋ talvel söödeti loomade käde Kaa; vahel sai kaks kolm kergitust `pandud, suured vihud nõnna et, `ańdis üsna `tösta Noa; õle vihk – kaks kergitost Mär c. rehepeksumasina osa – seadeldis õlgede puistamiseks Kergituste rehm – rehepeksumassina `rumli völvilt kergiduste rehmarattale käiv rehm, mis paneb keima kergitused niŋŋ tuulivärgi; Kergitused keisid massina kere sehes niŋŋ viskasid pahna massinast välja Kaa; kergitused jähid `kinni; Üks kergitus pidi `katki olema. Panavad selle kergituse uie ja on `kordas `jälle Pöi
4. pärm; juuretis Pue `pärmet ei old, tegin ise `kergituse IisR; kui `pärmid on vähä, siis teha `klaasi vai `kruusi `sisse `kergidus. `enne `sotkumist jo `pandi `kergidus segavusele `sisse; `kergidus on `kerkind, `akka vaid plini `paistama Vai; Verele ei panna konagi kergitust – pärmi San
Vrd kergitis, kergits, kerkus
1. a. tõstmine, kergitamine maja ehitus ei õle müt́si kergitus Kod || aukõrgendus Kae kui nende soldat om saanu kergitust, om joba paelamiis Nõo b. kõrgendik Puhja kengust, kergitusest om Virtsjäŕv nätä Puh c. fig kiitmine, kiitlemine Mis sest `suuga `kergitusest kasu, kedagi; `Misse oma `kergitus `maksab `teiste `silmis IisR d. kalapüünise osa sie luak mida on `vergu suu ies ja kisub `vergu suu `lahti, sie on `vergu `kergidus VNg
2. a. kergendus, hõlbustus, paremaks muutmine `muutku tie aga tüöd, `mutku mies `kõrjas `vaide `oiu`kassa raha - - , mina saand siin `targemma `kergitust midagi Lüg; `aigel on `enne `surma veel üks kergidus; `unglased, see keele kergituseks `tehtud et `unglased on, ju `Ungra maa olnd Jäm; südame kergitust saab `kirkus Muh; ta räägib, et see rohu oo `kergemaks teind ja see oo siss tale kergituseks olnd Mar; süi ülesse tunnistamine on südame kergitus, asi läks `mööda, on paelu `kergem Kos; nüüd sain õmmeti natuke südamekergitust (kui saab viina või tööst puhata) VJg; si̬i̬ olli suuress kergitusess `aigele Hls; saa seo maa ka kergitüst [kui] sitta `pääle pandass, väke Krl; `ku̬u̬rmat kergütä vai, śjo om kergütüśs Se b. soodustus, mingist kohustusest vabastamine `vangidelle `anneti `kergitust, `anneti ka manifest Lüg; vanalene mees oli. sai kergitust (vabanes vangist enne tähtaega) Pha; esimese kergituse mehed olid üksikud pojad, teise kergituse mehed olid punase passi mehed need ei läind koa mette. kolmanda kergituse ja elma kergituseta mehed, need `pandi `välla Mar
3. a. õlgede puistamine rehe lademed oo maas, võtad maast ülesse, veĺla terad tulevad seest `välla. siss kergitad veĺla `puhtaks. see oo sis õle kergitus Mar b. õlgede puistamisel korraga haaratav kogus Rehekergitused aeti rehatse laudile niŋŋ talvel söödeti loomade käde Kaa; vahel sai kaks kolm kergitust `pandud, suured vihud nõnna et, `ańdis üsna `tösta Noa; õle vihk – kaks kergitost Mär c. rehepeksumasina osa – seadeldis õlgede puistamiseks Kergituste rehm – rehepeksumassina `rumli völvilt kergiduste rehmarattale käiv rehm, mis paneb keima kergitused niŋŋ tuulivärgi; Kergitused keisid massina kere sehes niŋŋ viskasid pahna massinast välja Kaa; kergitused jähid `kinni; Üks kergitus pidi `katki olema. Panavad selle kergituse uie ja on `kordas `jälle Pöi
4. pärm; juuretis Pue `pärmet ei old, tegin ise `kergituse IisR; kui `pärmid on vähä, siis teha `klaasi vai `kruusi `sisse `kergidus. `enne `sotkumist jo `pandi `kergidus segavusele `sisse; `kergidus on `kerkind, `akka vaid plini `paistama Vai; Verele ei panna konagi kergitust – pärmi San
Vrd kergitis, kergits, kerkus
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|