kõlbamata`kõlba|mataKod, -mattaJõh, -madaNõoOteSe, -mede, -mõdõ San 1.kõlbmatu `kõlbamatta, mis ei `kõlba kuhugiJõh; kui one vana `kõlbamata kat́t, lahevad näie laada taha `lahti, nüid Maril one viis kat́tiKod; ei kasva `viĺlä, ei `aina, mitte midägi, üits `kõlbamada maaOte; `kõlbamada puu, mis seost tetäʔSe 2.kõlvatu; ebasünnis; üleannetu sa `kõlbamata küllKod; Mes sä kõlbamada jälle oled tennuNõo; na `oĺlive esi usu järele `käijä, näide teod `oĺlive `kõlbamõdõSan Vrdkõlbmata