kõikkõik g kõige (-õe-), kõigi PöiMuhLKITrvHel/-ḱ/; kõik, kõ̭ik, -ḱ g kõge, kõ̭-sporT(kõkkOteRõn; g kõõgeNõo), kõgõ, kõ̭-VõnOteSanV(g kõõ, kõ̭õ̭, kõkõ); keik g keigeSaHiNoaRidSaaRisHMdhvJürAmbTrmVil, `keigeR(n keigVai); köik g köigeuSaReiPhlLNg(tähendusrühmade piirid pole selged) 1. a.(substantiivselt) igaüks, viimane kui üks ku minu laps juo `kasvas - - õlivad ikke `püksid juo `lastel `kõikil jalas ikke; Kõik `lähvad üht tied `mulla`toiduleLüg; Äga me‿b vöi keik kodund ää `minnaKhk; Keik oo ikka keigiga igatipidi nöuaKaa; Kõik jähid nii vagusi just kut kaera küli aeg. `Kaeru külitakse vaa ilmaga, sellepärast `öötakse nöndaPöi; kõik ei ole saama päävadKul; `lindudel `kõikel oo pood (pugud) Vig; kõigidel [jääradel] sarvesi ei ole metteTõs; Mio päräst `kõikõl `ruumi elädäKhn; keigel korraga `puhkus Ris; linased [kangad] olid enamani kõik kaks`piilisedAmb; ikke kõik `seĺtsis said mihed ja naesed [sõnnikukoorma] piale ja se läks `koormaga väĺlalePee; varessid arakid no neid on mud́uki, kõigidel `tuntavad ja `tiadajaÄks; ja sis pruudi pult pulmalest üheskos läksid kõik laalatselle jaKJn; kõegil `oĺli süia ja juuaVil; sa‿let nigu kõ̭igist põletuRan; miu lastel om kõ̭igil mehipuidPuh; me jäeme `vaesenlatsen maha, aga meist kõ̭igist `kasviva inimeseNõo; Siss `oĺli laia säńgi, kõik magasiva ütenRõn; nii ütte `vällä kõ̭ik tegive˽tüü San; kõik ummaʔ ärʔ `lännüʔKrl; Nu˽nakaśs kõ̭igil hirm ja kõ̭iḱ pagõsi˽tarõst `välläRõu; timä oĺl kõ̭igilõ `helde `andmaVas; Vaihhõl pakute ka toobiga kõ̭õ̭gilõ [juua] kõrrast läbiRäpb.(adjektiivselt) kõik luam jo ot́sib [toitu], kui tal kõht tühi onHlj; `ülpad ära keik asjadAns; Keik pulmalised puhas kenad, ruudi vend pole üksi olnd, oli vana laulKhk; sügise läkku köik kuhad täisKrj; Köik linnud `lindast ää `louna`maaleRei; taal keivad kõik viis last korraga `koolisLNg; Vanaema oo köntsis jään, kõik asi võtab ta kää pailu `aegaHan; `Kõikõl tüdrikätel `käüäjädKhn; ät́t tõmmas keik lauakaśtid peräniSaa; Alt einam, küla kõigi peredelHMd; kõik obused olid kodo köie `otsasKei; `olla nii kit́sik kõige aśjaga Juu; [kevadel] kõik kohad `oistuvad ääAmb; kõik kolm suurt õle `virna põlesid ääAnn; aga aru soab kõigist jutustTür; niisukesed kõik ned `juhtumised on oldKoe; [juudasitta] `antasse kõigi `luomadelle Sim; kõegiss kõhuss õli lumi ärä sulandKod; kas meie ei saa paremad `leiba, kõik test naaravad meie leva kanikadVil; kõ̭ik `lamba ja lehmä ja `vaśka lännuve `järveRan; nu̬u̬ kolm tütärd nu̬u̬ vedäsivä mu `kõ̭iki `paikuNõo; [jäätükid] `lü̬ü̬di `katski, siss sai lämmi kõ̭gile küllile manu; vana inemese põse, kõkk `körtsu jäänuvaRõn; kõ̭ik inemise `ütlese˽tuda et, ta‿m `mõistlik mi̬i̬ssSan; ja sõidõti minno `tramvaigaʔ `kõ̭iki kotussehiVas; aga no mõtsanõ kotuśs siss väega heläśs `kõ̭iḱe `paiko `vasta kahRäp; siss timä tennüʔ riśti põh́a ala kõigilõ anomillõSe; kõigel ~ kõiges ~ kõigil(e) pool(e) ~ kõigilt poolt ~ kõigist poolistkõikjal(e), kõikjalt końdid ei `oigagi mitte, aga `nõrkus on keiges poolHMd; kõigilt poolt viisid kivid [ära]; [tänapäeval] on kõegel pu̬u̬l nuad `kahvlid jaKJn; ni lämmi, et vesi kõ̭egil puul [lume] allRan; kärmäss inimene, tedä saap kõ̭igile pooleNõo; nii ku lätt kõ̭igist poolist - - ka ku vesi `ju̬u̬skma LutVrdkõikipooli 2. a.(substantiivselt) kogu kõne all olev, kõik mõeldav, võimalik `kärruga `aeta `keiki, mis paned `kärru `pealeJõe; Kui kõik oli `sisse `vietu akketi [vilja] `vihkusi `parsile panema Lüg; ages oma käde keikJäm; Keik äi ole mette kuld mis `iilgabKhk; Noh, niid keik see mees maast lahti, vikatid käde ning ärjabed äigama Kaa; kui [hoone] `nöubud on `sisse `vaibund, siis on köik lämmakilPha; iga `laupa sai keik `puhtaks `küiridaVll; Rugid, nisud odrad kõik kogu oli kaks vakka; Seal pole `kahtlust, poiss pani ise selle (raha) akkama ja see on kõikPöi; ää aa `kõiki suust `väljaMuh; keik on tösi mis rahvas rεεgibEmm; keik oli ni `plaakaspuhasRei; kuuled ükskord [hanede] äält natuke ja on sellega keik, nii ää ermutud etNoa; mis `nüitse aa inimestel viga oo, vabrikud tegevad `kõikiMär; suured `vaangad ja kõik oo `puhtas `tehtudKir; võta kõik Kse; Kui raha ond, siis suab `kõiki `ostaKhn; ega mul `kõikega tegimest põle Vän; ma ei saa aru õieti keigist, mul jääb `paĺlu `kuulmataHMd; ei anna teisele kedagi, ehk tal küll `kõiki onNis; ma usun `talle `kõiki `rääkidaKei; [tal] oli ea laulu eal, käis `kõrgesse üle kõigi kohe; üks on alam ja teene ülem, se on kõigist ülemJuu; ära jäga `kõiki oma kääst ää, jäta omale kaAnn; kui inimene on ike kõik maa pial läbi eland siis tiab tema ka, kus ia on ehk kus sańt onPee; tema `aitas mul `kõiki kohendataVMr; kõik pistetud `nahka, `mulle jäend kedagiKad; jumal tenätud, `kõike oneKod; pika `veoga, `kõike teeb pikka `möödaPlt; lehtain tapeti kõik ütte kokku raudaenaga, tolle vahet es tetaRan; mul ei ole `kõ̭iki meelen, mes sääl lehe pääl `olliPuh; [ta] om ää jutu mi̬i̬ss, ta võip vi̬i̬l kõnelda kõ̭igest ja kõ̭igest Nõo; raseda viĺlä koti olliva, kõ̭iḱ nõu `kaudu temä ütsindä `puńseOte; ma˽kai et, tel om kõkõ küläntSan; ta murõtass henele talvõ jaoss kõ̭gõ `vaĺmissHar; na ummaʔ `püüdligu inemiseʔ, `püüdvä iks kõgõst `saaki; `Talguliisilõ `ańti mõ̭ni võidleeväkõ̭nõ ja tu̬u̬ oĺl kõ̭iḱRõu; `kõ̭ikõ saat ilmah `vahtsõlt, a ello inäp saa aiʔVas; kõ̭iḱ om otsah vara, hää Se; kõik ja puhaskõik viimseni; kogu Nee panid siit minema keik ja puhas; Kokk oli ja öde oli ja üks sanitar, see oli keik ja puhas [haigla personal] Rei; ma pani sealt mõnekad õunad `taskosse, see oo kõik ja puhasMar; see oli kõik ja puhas mu palk sügise (väiksest palgast) Kul; kõik kui kõikkeik ku keik räägib ära, räägib viimase ku söna mis teabMus; ta rεεgib keik kui keik asjad äraEmm || ti̬i̬ nüit tigedale ääd ehk kaedsa kadeda `karja, üits `juudass kõ̭ik (ükskõik) Nõo || (rõhutavalt) meil olid `valged `riided `seljass, `valged `püksid jalass ja keikJõe; `maarjapäiv oli - - peris püha päiv, kerikus `jutlus ja keik; ja siis nägivad `tontisi ja, ise olivad nie `tondid ja keikVNg; si̬i̬ oli me ü̬ü̬ `korter ja kõik Ksib.(adjektiivselt) kogu, terve keik minu särk ja keik `saivad kala sodiseksHlj; ei sie `keiget `aastat õle siin; siis `tantsisivad kõik sie üöLüg; männi kasudest `tehti patti, `vanni, keige ihuga vöis ka `sisse `mennaJäm; Kui oostega rehte tambiti, siis pidi üks mees keik see aeg rehe äärt ülespoole tõstma Kaa; taal (loomal) o magu, kus ta köik pöhu sööbJaa; Kes köik könsid könsib, see köik marjad maitsebPöi; Meidel on juba keik `kardulid ülalRei; kõige see `õńtsa kebade oli `aigeMär; sedasi ta on kõege minu määlestuse aea `otsa olndVig; kui mina lapselik oli, kõik vald `peksis [käsitsi reht] Kse; kõik vili loobTõs; Keväde akkab kõik `süemine vähäks `jäämäKhn; kedagi kärsub, kõik ilm `aisu täisHää; keik vili leigati käsilRis; kõik nahk oli punasetipulineKuuK; keigel ajal (kogu aeg) JJn; kõige `õhta `keśtis [pulmas] sihuke raha `loopimineAnn; seisavad vahel teised (linad) kõige sügise muasKoe; kõik pääv tuli `olla `leikuväilal küirakilleVJg; kui sügise `küńti, siis jäi ta (põld) kõigess talvess `ingamaTrm; oh sedä juttu ja elinäd kõik ilm täisKod; ma olin kõik selle öö `otsa elevil, ei soand magadaPil; kõ̭ik kraam piap elämise jaoss `ostma; ma ole kõ̭ik si̬i̬ aig kotu ollu Nõo; karu oĺl tõmmanu kõik taguotsa maha tõesel (taltsutajal) küistegaTMr; siin na võtava, et kõkk maailm rägisess; plu̬u̬ḿ (ploomirasv) om sisen, om üle kõ̭gõtsia küĺleOte; ja ku‿ma säält kodu tuĺli, sõ̭ss oĺl kõ̭iḱ hirm `kaonuʔUrv; Ma üt́li sa‿lt sõ̭s õ̭ks `tolvań külʔ, ku‿sa˽kõ̭gõ raha telle ärʔ annatRõu; ma otsõ `täämbä kõõ köögi läbi, es lövvä˽ma umma `kruusi Vas; hõõratass kõkõ ihoga; Kõ̭gõl küläl oĺl sitt `talgedega˽veetüʔ; kõnõĺ kõ̭gõ ü̬ü̬Räp; voki pink mink pääl vokk sais, kõik vokk ta pingi pääl saisLut; kõik viimaneiga viimane; kõik viimseni võt́t˽seo raha kõik viimäne omaleSan; Ja mi˽tei innevanast käsitü̬ü̬ ja koi kõ̭kkõ viimästUrv; tu `mõistsõ kõkkõ viimäst tetäʔ; Taal piat kõ̭ik viimäne värmit olõma Har; noh sõ̭ss nii sõ̭ss `naksit kõ̭kkõ viimäst tegemäPlv; säĺg oĺl timäl kõ̭iḱ viimäne `pestü arʔ `haudlikatsõss, hanguga oĺl kõ̭iḱ tuu säĺg `haudlikatsõss arʔ `pestüʔVas; kõigest hingest ~ jõust ~ väest ~ kõige ihu hingega ~ kõigelt jõultkõigest väest, innukalt `kõigelt jõult vai `kõigelt ramult piad `tõstamaLüg; `jooskes keigest iŋŋest äga äi εs jövaKhk; Keigest vääst tuleksi sulle abiksKaa; tegi küll keigest jõustRis; `vehkle sääl [tööl] kõ̭ge ihu eńgega päiv `otsaRan || `karjusid kõigest kõristPlt 3.igasugune, igat laadi, liiki ouvi kalast sai ning ahvenast ning `saadi kenad suppi, ega keigest kalast sa‿p saa ju Ans; `keikidel puudel on `mähka mis `kasvavadKhk; ta on `keikes `asjas ni viisakasRei; keik `töösid tegin, mis majas `tehja `ollePhl; küĺm on änameste kõigi `aigoste emaKul; plekk plaskuga tuuakse eli ja kõik niisukest `aśjaMär; see rohi pidädä `kõike `kärne vasta olemaVig; `Ljõnnõs `kõiki `kaupa `suajaKhn; meil käis `enne talu perenaene (ajakiri), sial `mustred sies keikHMd; ta on `liiga eidand, kis `kõiki `tühja reagibJür; `kõiki suppi võib piimaga `keetaAnn; `kõike `marju oli, jõhvikaid neid oli, et `tõmma rehaga kokkuPai; kõik asi aĺlitab, nagu piim, leibKod; noh `peigme emäle `ańti niisammati ka, ja nii et tekk ja säŕk kõik siukst `väŕkiKJn; Sellege (mõrraga) saap `kõike kala võtta, paĺlast kiisa lääve läbiTrv; sul om rõevast `kõ̭iki ja, `süvvä ja `juvva, tõesel ei oleRan; tulilind laolap kõege keelde päälPuh; temä sõõmass miu kõ̭igess ja kõ̭igess Nõo; siin om nüid kõ̭kke, istutamist ja kõ̭kke seräst tü̬ü̬d; Nüid tetäss kõkke `mu̬u̬du, puukatusse, kivikatusse ja plekk-katusseRõn; tõnõ om kõ̭gõ tüü man `väege virkSan; `täütäga määritäss `saapit, hobõsõ `riistu ja kõ̭kkõ säänest naha `kraamiKan; neil oĺli alati kõ̭iḱ rohu˽kotunUrv; ta `naarõ neid rumalass ja uĺliss ja venne paṕpi ta sõimaśs kõ̭gõssHar; [männist] saasõ `paĺke ja lastupakka, kõ̭õ̭d `eh́tüss`materjaa·le Räp; ośt `leibä `kõ̭ike rõõvast, `lehmi, `kõikeLut; kõkõ `karva (mitmevärvilisi asju) omKra || mitmel viisil, kõigiti sa `ütlet tõesele rumalit sõnnu ja kõege moodu pääle noogutat tõese läbiPuh; tiä oĺl jo inemine, kõ̭gõ mu̬u̬ ala olõss olnu abiUrv; `reńti inne sukatass `pääle kõ̭gõl mu̬u̬l rahaga ja viĺaga; peremi̬i̬ss sõ̭ss, [karjast] pingut́ kõ̭gõ moodo ala, söögiga jaPlv 4.üleni, tervenisti, täiesti üsna kilu`meeter maad oli keik lahve vee allVll; See `sõuke `aigus, suu `lõhkus kõik ää, keele kida valutab koaPöi; särgi piht oo kõik tahmane soolMär; Puust aid oo nagu räätsakas, kõik maha kukn ja mädanHan; aeab naha maha, `kestab kõikPJg; õue kõik `parka täisHää; kerstul on pial põen, üks laud `kõrgemal, aga `kohvrel on kõik üks sile kaas; kää nahk kõik maraskilJJn; jalad on kõik paestetanu ja ihu on mul `raskeÄks; nii küĺm, kõik alasti, `kińdid egä kedägiKJn; ti̬i̬ om nii `õige kõ̭ik ja siledä Nõo; tu̬u̬l `pernaasõl oĺli valu sitaga kard kõ̭iḱ ku̬u̬nHar; lasõ no˽hiĺlokõìsi, mud́o lätt `ku̬u̬rma kõ̭iḱ `ümbreRäp; üle kõigeüleni, täiesti ihu lü̬ü̬b üle kõege igisess, kui palav oneKod; serände nahuk `tulli [vihma], et ma‿lli üle kõ̭ge likeNõo; ma palasi üle kõ̭gõ, kõ̭iḱ mu `rõiva˽palasiUrv; siiĺ om üle kõ̭gõ uhakanõ, ta nõelaśs nii etHar 5.koos, ühes läks keige oma kraamigaJäm; `tuhlid soab keige koorega moal keedetud Vll; Vana jumal on köige kutsikatega `latsis (sajab ja tuiskab vahetpidamata) Pöi; mine köige oma mehegaRei; ma nägi põdra kõege vasikagaAud; tule keige peregaRis; kõege oma `tütrega oli seäl Juu; ma panen [kartulid] kõige pisikestega `kiemaJJn; ümmargune mätas kõige rohuga, `süötind maa pialt `võetiSim; `tõmmas [ohaka] kõige juurega `väĺjaTrm; obene läits kõege ri̬i̬ga [vette] `siśseRan; põrut `akna `kõiki `raamega purussNõo; siis see püt́t `ańti pruudi kätte kõege viinagaTMr; lepp `pańti `kõ̭iki `ossega aiassKam; kahru `aardsõ mihe kõ̭ki `kaarugõ `üskäSan; ussõ `leie kõ̭iki `piituga mahaʔHar; `kohvri `võeti är˽`kõ̭iki rättegaʔRõu; kõ̭gõ uma keelega lää `hauda; ma jäi ti̬i̬ pääle kõõ kraamigaʔ; opõtaja tuĺl kõ̭õ̭ naaśõgaʔ Vas; mõ̭nõl saiś mesi kõ̭õ̭ vahagaʔ kõ̭õ̭ talvõ pot́ih Räp; kõ̭gõ `tütregaʔSeVrdkaikine, kigen;kõige täiega ~ kupatusegatäielikult, koos kõigega ning teine obu pani tese `järge ka ning löid ülegali mind keige kupatusega ning, koorm `ümber ningKhk; keige täävega läks [koorem] `ümberVll; laeb läks kõege täiega `põhjaMär; tuul `tõśtis küini kõige täiega üless, `viskas - - puruksSim; mi taśs sattõ kõ̭gõ täüvega põrmandu pääle mahaUrv || säńg `paĺli kõ̭gõga `puhtassUrv; (ilma) kõigita ~ kõigetalisanditeta siis sai `jälle `panna [pesu] lopputuse vesi, `ilma `keigitaVNg; me Miinaga joome `kohvi ilma piimätä ja kõ̭igetaNõo Vrdkaik, kiik5, kikk10, kõikse