kõht1kõht g kõhuLügJõhuIisR, eP(-ö-SRis; kõstKod; g kõhoLäLoKir); kohtJõeKuuHljVNgVai, `kohtuhvKuuVNg, Vai, g kohu 1. kehaosaa. keskkoht (väliselt) `Este kõht tuli tükk `aiga ies (hum kõhukast mehest); `Ilma kõhuta mies (sale) Lüg; kõht ülä nena (suur) Jõh; Ei sie tie kedagi, `istub kodu ja `kasvatab `kõhtu (laiskleb); Sie saand oma `naise ka `kõhtu `kasvatama (rasedaks) IisR; `taĺja - - vissist `ümber, `tömbas nönda rinnad `punni ning köhust `peeneksJäm; käristas köhu `luhkiAns; `ööne köhugaKhk; jäme köhugaPha; Köht kut leigevee lεhger (ripnemas) Emm; see on na suure köhuga juba (rase) Phl; kääd vaheliti kõho pealKul; Kolm jalga, kaks kõrva ja kuues kõht = leivaastja Vig; muljub `kõhtu Tõs; pissiksed kalad `aetassõ kõhust `lõhki Khn; Õõnes kõht, si̬i̬ on `kangesti `vasta `seĺga; `Kõrge ümargune kõht i̬i̬s; Kehva söögiga on inimene, siis `öeldaks kõht seĺja `küĺgi `kińni `kuivanudHää; `kange suure paksu köhuga miesRis; `pükste peal lohakil teesel kõhtJuu; sie `naeris kas et `oedis `kõhtu `kinniAmb; vesi oli kõhust saadik; `õhtud ei süönd - - `eitis magama, võt́tis kõhu `kaissu Sim; Kõht [suur] kui rootsi trumm eesTrm; nõnna kõst tühi [et] seĺjäluu `külge ärä koenudKod; kõht ees kui aamKsi; teisel inimesel on kõht ees õieliPlt; anil on nälb kõhu allPil; kari käis siäl nii et kõhust saadik [ristiku] sihesKJn; kõht `oĺli lige Vil || figma tahan sind nikker`nillida, su koht piab `korgeks `kasvama (taigna sõtkumisest) Jõe; kuu kasvab kõhu täisKos || (tagantkiirustamisest) mis sa kõõbid, võta jalad kõhu küĺlest `lahti ja mine `kärmeste Juu; siruta kääd kõhust `väĺla - - tee `kärmemast ja kõvemast Lai; temä oiab käed kõhus (venitab tööga) KJn; kõht ees ~ ette tehtud ~ punnis ~ runnis(rasedast) Juo tämal `jällä kõht ette `tehto, akkab pisikesi `saamaLüg; [tal] Nähikse ka köht ede tehtud olavad; Naisel paistab ka jälle köht ees olavat; Köht `runnis eesKaa; [ta] Pole viil mihele saand, aga köht oo punnisPha; kõhtu minemakõhukaks kosuma kui `paksust mend, siis `üelda `suure `kõhtu mendJõh; jäme nagu laśt, on `kõhtu läind, on `maosse läindPeeb.vats,magu; seedeelundid (ja söömisega seotu) Koht hakkas kohe valutama, neh kovast `täüdüs `soudada; koht ei ole `kuera `narritava [tähendas, et] koht tuleb täüss `süüä, mitte `puolilla jättä; `Rohkemb `püksüss kui kohus (hirmust) Kuu; `kohtu one puhikses ja kova; sodi `vueta kohust `välja (kalal) VNg; kõhus ei õle muud kui sitt ja `suolikadJõh; Tedremadara `juuri pannasse `jälle viina `sisse, et köht läbi käiks Jäm; tεεb kudas see (toit) tale keik `köhtu `mahtusKhk; Igal toidul oma köht (rohkest söömisest) Kaa; Mis köhus, seda‿p veta kohus Pha; Joonas elas kolm ööd `päeva voalaskala `köhtus; Aga sool pole końt `köhtus, et sa‿b vöi kummarda Pöi; vanamoor `nurkas, kivid `kõhtus = kirisMuh; naba sooned ära venind, siis on `köhtos `aigeKäi; mis sa eese `kõhto valotad LNg; nii ea toit, söö keel `kõhtu kas küll; ega mool `kahte `kõhto põle, et ma `rohkem [tööd] pea tegemaMar; ega ta (rokk) `kõhtus seesa, mine `õue, `vaata korra üle toa katuse, [jälle] oo kõht tühiMär; `Piśsed `põrsad tõmmavad kõhud piima täis nagu `lähkrid; `Kõhtu ei nää `kiski, [selja]riiet nääb igaüks Han; sa `jätsid kõhu pooleli (söömise katki), siin `polndki lehaMih; ajab omale kõik `kõhtu, `kange poiss `söömäTõs; kõht valutab, `kange valu sihesPJg; mis `kõhtus, see kõrval, mis `vatsas, see varjul; Kõlgas `kõhtus, aganas `aukus, `piprad `perse ääre pääl (uhkustajast) Hää; mis ma tal annan sel kõhul Ris; `kõhtus on sooled ja maksKei; oma kõhuga `jälle ädäs (kõht kinni); koevad (kuivad) valud `kõhtusJuu; kõht tahab ikke `süia, ihu tahab riiet `suadaKad; `tõśtis `paĺka, venitas kõhu `irmsast äraSim; ega kõht pudel õle, et täis seisab Trm; kesk `metsä `rohkem püksin ku kõhun (hirm nahas) Kod; kõht on si kot́t ju, mis `korjab [toitu] Ksi; mõni kõht ei kannata piimä `sü̬ü̬mestKJn || (toiduvajadusest) Oma kõht `kupjass Lüg; Kui pali piab inimine kõhu iest `orjama Jõh; köht ajab ise taga, et sa pead `tööle minema Rei; ei viisi tööd teha, küllap köht aab tegema Mar; tühi kõht aab taga, aab `tööse Tõs; iga öhö kõht on kubjas, mutku peab tegema selle kõhu pärast Juu; kõht kõva ~ täis söönuks saanud `ninda koht täis, et tapa kas täi kohu pial ärä Jõe; `aiteh, nüüd on kõht täis nagu isa ema `pulmas Jõh; Ei enamb või `süüa, kõht kõva, et piab kolm `päeva `vasta IisR; tamal on suur koht, ei `saagi täisVai; sääsk on oma köhu `täide vöttandMus; Aitäh perenaisele, köht jälle nönda `runnis täisKaa; Köht köva, kas tapa köhu pääl täid Pha; `Siia ajani on jumal tänatud köht täis olndPöi; mine söömast ära, su köht on täisRei; mene pane (söö) eese kõht täisMar; sain kõhu täis küllJuu; kõht on kõva, et saab kirbu ära tappaLai || figei upsi uus kuub, vaid tańtsib täis kõhtKuuK; ei tańtsi tühi kõht või `valge säŕk, iki täis kõht pidi `tańtsimaLai; kõhtu kinnitama(veidi) sööma, einestama `kinnida `oige oma `kohtuVai; piab `enne tee piale minekud `kõhtu kińnitamaTrm; kõht hele ~ tühi ~ mängib marjast ~ pillifig(näljatundest) ei saa `Marti magada, kova `pinki ja `kohtu `tühjä; Koht `mängib oreli; Koht on nii ele, et `paistab läbi; Tühi koht ja teräv nuga, nie tegeväd ka aganase `leivä `saiaksKuu; Köht on nii tühi, et sööks ära tulga `vastu mis tahabJäm; Köht on nii tühi, et tagant otsast `vaata `sisse, `ambad paistavad `välja; tühi köht oo keige param leeva körvane Khk; Köht otse nii tühi et kölisebKaa; Mis viga söönut `sööta, aga sööda siis kui ta köht tühi on kut urda koeralPha; talbe puho `tühjä `kõhto (näe nälga) Vig; tühi kõht toob tüli majase Kse; Kui kõht `pillima akkab, siis piab `söömaHan; mo kõht akkab nii näpistämä, teä on söömä aeg ligiJuu; kõht nii tühi, et süöks või ärja äraSim; Kõht mängib marjastTrm; tulga `sü̬ü̬mä, teil on kõst tühi; nõnna kõht tühi, nõnnagu vilepillKod; kõht kinni ~ kõva ~ ummel(kõhukinnisusest) `Ühtälugu `sõisas tämal kõht `ummelLüg; Selle toiduga läks köht kövaksJäm; `Tõmmas kõhu nii kinni, valutab ja valutab, mitte pelta äi tule läbiPöi; kõht oo kõbaMar; kõht `kińni Juu; `seedimine ei käi, kõht on ummuksesKsi; kõht järel ~ lahti ~ lippab~ virtsal(kõhulahtisusest) Kõht lippab juo `kolmandet `päiva `ninda `nõrgast tiebLüg; söi `nenda et koht läks `lahtiVai; kui `pörssa köht oli `lahti, sai toorest muna `antudKär; Köht `lahti kut laada ärjalPha; Lapse kõht nii vedel, paljas vesi käib läbiPöi; kõht oo järelMar; kõht keedab seest `lahti, mine aga `jälle sitaleTõs; kõht on virtsal, aeab pasandamaVän; kõht on nii `lahti keend seest, jooseb lurinal teeneJuu; Kõht `juoseb järel kui kutsari piitsKoe; kui pahad ilmad on, ehk kedagi - - võtab kõhu `lahtiVMr; kõht juokseb läbiKad; kõst on `lasti, `valtab sidessKod; piim aab kõhu `lahti KJn; kõhu kõrvalt ~ küljestsöögi arvelt (säästes) Õlen kõhu `kõrvalt varastand omale `ilbud `ümbärJõh; `Muidu [ei] oleks `riideid `selga saand, kõhu `küllest ole võttandIisR; Köhu körvald korjamaEmm; näpista oma kõhu kõrvast se natuke, mis sa annadHää; `oidmise varal one kõik suanud ja kõhu kõrvalt korjanudKod 2. millegi kumer, kaarjas keskosa [noodapaadid olid] `Oite `ümmärgüse kohu peräst `huonud `soiduksKuu; see nii suure köhuga lae, see‿p purjuta midagidMus; suure kõhuga saag Var; Jala kõht (sääremari) Hää Vrdkõtt1