[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 1 artikkel

kõht1 kõht g kõhu Lüg Jõh u IisR, eP(-ö- S Ris; kõst Kod; g kõho LäLo Kir); koht Jõe Kuu Hlj VNg Vai, `kohtu hv Kuu VNg, Vai, g kohu
1. kehaosaa.  keskkoht (väliselt) `Este kõht tuli tükk `aiga ies (hum kõhukast mehest); `Ilma kõhuta mies (sale) Lüg; kõht ülä nena (suur) Jõh; Ei sie tie kedagi, `istub kodu ja `kasvatab `kõhtu (laiskleb); Sie saand oma `naise ka `kõhtu `kasvatama (rasedaks) IisR; `taĺja - - vissist `ümber, `tömbas nönda rinnad `punni ning köhust `peeneks Jäm; käristas köhu `luhki Ans; `ööne köhuga Khk; jäme köhuga Pha; Köht kut leigevee lεhger (ripnemas) Emm; see on na suure köhuga juba (rase) Phl; kääd vaheliti kõho peal Kul; Kolm jalga, kaks kõrva ja kuues kõht = leivaastja Vig; muljub `kõhtu Tõs; pissiksed kalad `aetassõ kõhust `lõhki Khn; Õõnes kõht, si̬i̬ on `kangesti `vasta `seĺga; `Kõrge ümargune kõht i̬i̬s; Kehva söögiga on inimene, siis `öeldaks kõht seĺja `küĺgi `kińni `kuivanud Hää; `kange suure paksu köhuga mies Ris; `pükste peal lohakil teesel kõht Juu; sie `naeris kas et `oedis `kõhtu `kinni Amb; vesi oli kõhust saadik; `õhtud ei süönd - - `eitis magama, võt́tis kõhu `kaissu Sim; Kõht [suur] kui rootsi trumm ees Trm; nõnna kõst tühi [et] seĺjäluu `külge ärä koenud Kod; kõht ees kui aam Ksi; teisel inimesel on kõht ees õieli Plt; anil on nälb kõhu all Pil; kari käis siäl nii et kõhust saadik [ristiku] sihes KJn; kõht `oĺli lige Vil || fig ma tahan sind nikker`nillida, su koht piab `korgeks `kasvama (taigna sõtkumisest) Jõe; kuu kasvab kõhu täis Kos || (tagantkiirustamisest) mis sa kõõbid, võta jalad kõhu küĺlest `lahti ja mine `kärmeste Juu; siruta kääd kõhust `väĺla - - tee `kärmemast ja kõvemast Lai; temä oiab käed kõhus (venitab tööga) KJn; kõht ees ~ ette tehtud ~ punnis ~ runnis (rasedast) Juo tämal `jällä kõht ette `tehto, akkab pisikesi `saama Lüg; [tal] Nähikse ka köht ede tehtud olavad; Naisel paistab ka jälle köht ees olavat; Köht `runnis ees Kaa; [ta] Pole viil mihele saand, aga köht oo punnis Pha; kõhtu minema kõhukaks kosuma kui `paksust mend, siis `üelda `suure `kõhtu mend Jõh; jäme nagu laśt, on `kõhtu läind, on `maosse läind Pee b. vats, magu; seedeelundid (ja söömisega seotu) Koht hakkas kohe valutama, neh kovast `täüdüs `soudada; koht ei ole `kuera `narritava [tähendas, et] koht tuleb täüss `süüä, mitte `puolilla jättä; `Rohkemb `püksüss kui kohus (hirmust) Kuu; `kohtu one puhikses ja kova; sodi `vueta kohust `välja (kalal) VNg; kõhus ei õle muud kui sitt ja `suolikad Jõh; Tedremadara `juuri pannasse `jälle viina `sisse, et köht läbi käiks Jäm; tεεb kudas see (toit) tale keik `köhtu `mahtus Khk; Igal toidul oma köht (rohkest söömisest) Kaa; Mis köhus, seda‿p veta kohus Pha; Joonas elas kolm ööd `päeva voalaskala `köhtus; Aga sool pole końt `köhtus, et sa‿b vöi kummarda Pöi; vanamoor `nurkas, kivid `kõhtus = kiris Muh; naba sooned ära venind, siis on `köhtos `aige Käi; mis sa eese `kõhto valotad LNg; nii ea toit, söö keel `kõhtu kas küll; ega mool `kahte `kõhto põle, et ma `rohkem [tööd] pea tegema Mar; ega ta (rokk) `kõhtus seesa, mine `õue, `vaata korra üle toa katuse, [jälle] oo kõht tühi Mär; `Piśsed `põrsad tõmmavad kõhud piima täis nagu `lähkrid; `Kõhtu ei nää `kiski, [selja]riiet nääb igaüks Han; sa `jätsid kõhu pooleli (söömise katki), siin `polndki leha Mih; ajab omale kõik `kõhtu, `kange poiss `söömä Tõs; kõht valutab, `kange valu sihes PJg; mis `kõhtus, see kõrval, mis `vatsas, see varjul; Kõlgas `kõhtus, aganas `aukus, `piprad `perse ääre pääl (uhkustajast) Hää; mis ma tal annan sel kõhul Ris; `kõhtus on sooled ja maks Kei; oma kõhuga `jälle ädäs (kõht kinni); koevad (kuivad) valud `kõhtus Juu; kõht tahab ikke `süia, ihu tahab riiet `suada Kad; `tõśtis `paĺka, venitas kõhu `irmsast ära Sim; ega kõht pudel õle, et täis seisab Trm; kesk `metsä `rohkem püksin ku kõhun (hirm nahas) Kod; kõht on si kot́t ju, mis `korjab [toitu] Ksi; mõni kõht ei kannata piimä `sü̬ü̬mest KJn || (toiduvajadusest) Oma kõht `kupjass Lüg; Kui pali piab inimine kõhu iest `orjama Jõh; köht ajab ise taga, et sa pead `tööle minema Rei; ei viisi tööd teha, küllap köht aab tegema Mar; tühi kõht aab taga, aab `tööse Tõs; iga öhö kõht on kubjas, mutku peab tegema selle kõhu pärast Juu; kõht kõva ~ täis söönuks saanud `ninda koht täis, et tapa kas täi kohu pial ärä Jõe; `aiteh, nüüd on kõht täis nagu isa ema `pulmas Jõh; Ei enamb või `süüa, kõht kõva, et piab kolm `päeva `vasta IisR; tamal on suur koht, ei `saagi täis Vai; sääsk on oma köhu `täide vöttand Mus; Aitäh perenaisele, köht jälle nönda `runnis täis Kaa; Köht köva, kas tapa köhu pääl täid Pha; `Siia ajani on jumal tänatud köht täis olnd Pöi; mine söömast ära, su köht on täis Rei; mene pane (söö) eese kõht täis Mar; sain kõhu täis küll Juu; kõht on kõva, et saab kirbu ära tappa Lai || fig ei upsi uus kuub, vaid tańtsib täis kõht KuuK; ei tańtsi tühi kõht või `valge säŕk, iki täis kõht pidi `tańtsima Lai; kõhtu kinnitama (veidi) sööma, einestama `kinnida `oige oma `kohtu Vai; piab `enne tee piale minekud `kõhtu kińnitama Trm; kõht hele ~ tühi ~ mängib marjast ~ pilli fig (näljatundest) ei saa `Marti magada, kova `pinki ja `kohtu `tühjä; Koht `mängib oreli; Koht on nii ele, et `paistab läbi; Tühi koht ja teräv nuga, nie tegeväd ka aganase `leivä `saiaks Kuu; Köht on nii tühi, et sööks ära tulga `vastu mis tahab Jäm; Köht on nii tühi, et tagant otsast `vaata `sisse, `ambad paistavad `välja; tühi köht oo keige param leeva körvane Khk; Köht otse nii tühi et köliseb Kaa; Mis viga söönut `sööta, aga sööda siis kui ta köht tühi on kut urda koeral Pha; talbe puho `tühjä `kõhto (näe nälga) Vig; tühi kõht toob tüli majase Kse; Kui kõht `pillima akkab, siis piab `sööma Han; mo kõht akkab nii näpistämä, teä on söömä aeg ligi Juu; kõht nii tühi, et süöks või ärja ära Sim; Kõht mängib marjast Trm; tulga `sü̬ü̬mä, teil on kõst tühi; nõnna kõht tühi, nõnnagu vilepill Kod; kõht kinni ~ kõva ~ ummel (kõhukinnisusest) `Ühtälugu `sõisas tämal kõht `ummel Lüg; Selle toiduga läks köht kövaks Jäm; `Tõmmas kõhu nii kinni, valutab ja valutab, mitte pelta äi tule läbi Pöi; kõht oo kõba Mar; kõht `kińni Juu; `seedimine ei käi, kõht on ummukses Ksi; kõht järel ~ lahti ~ lippab ~ virtsal (kõhulahtisusest) Kõht lippab juo `kolmandet `päiva `ninda `nõrgast tieb Lüg; söi `nenda et koht läks `lahti Vai; kui `pörssa köht oli `lahti, sai toorest muna `antud Kär; Köht `lahti kut laada ärjal Pha; Lapse kõht nii vedel, paljas vesi käib läbi Pöi; kõht oo järel Mar; kõht keedab seest `lahti, mine aga `jälle sitale Tõs; kõht on virtsal, aeab pasandama Vän; kõht on nii `lahti keend seest, jooseb lurinal teene Juu; Kõht `juoseb järel kui kutsari piits Koe; kui pahad ilmad on, ehk kedagi - - võtab kõhu `lahti VMr; kõht juokseb läbi Kad; kõst on `lasti, `valtab sidess Kod; piim aab kõhu `lahti KJn; kõhu kõrvalt ~ küljest söögi arvelt (säästes) Õlen kõhu `kõrvalt varastand omale `ilbud `ümbär Jõh; `Muidu [ei] oleks `riideid `selga saand, kõhu `küllest ole võttand IisR; Köhu körvald korjama Emm; näpista oma kõhu kõrvast se natuke, mis sa annad Hää; `oidmise varal one kõik suanud ja kõhu kõrvalt korjanud Kod
2. millegi kumer, kaarjas keskosa [noodapaadid olid] `Oite `ümmärgüse kohu peräst `huonud `soiduks Kuu; see nii suure köhuga lae, see‿p purjuta midagid Mus; suure kõhuga saag Var; Jala kõht (sääremari) Hää
Vrd kõtt1

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur