kõhinkõhinMarKseJuuKadTrmTrvHls, g -a IisRMuhMärHääSaaKoeKodPltKJnSan, -eHlsKrk; kõhenVarTõsPJg, hv köhinJäm, g -a; kõhhinSanSe(-h́h-) 1. vaikne, kõlatu heli `Üöse `iŋŋeldas `teine ja tegi `kanged kõhinad IisR; ning äkist nii suure köhinaga - - [kummitus] läks elu pεleJäm; kõhin oo kuulda pahna seesMär; seal kõhin, tea kas oo uśs seal `põesasKse; kõhen oo piasTõs; kui piĺliroog tuulega vähä liigub, siss onkõhin järelSaa; lööb [rehaga] `sõnna, kus se kõhin oli Juu; mis kõhin sial onKoe; Kui kuiv vili, on niisugune ilus kõhin [veskis] Trm; kui `koski one kõhinad kuulda, kõhe üleväl (ergust unest) Kod; tuule kõhinad on kuuldaKJn; üit́skõrd lää taevass allisse, vihma kõhin omTrv; kirp lää `kõrva tege kõhint Krk; mis tu kõh́hin omSe; nagu ~ kui kõhinKõrras veski käib - - läheb niikui üks kõhin Trm; virmalise `vehklev nagu üits kõhinHls; lume `tuiskass ku kõhin maad `mü̬ü̬dä; latse naarav ku kõhin, ku na tasaksi naaravKrk; joodik kükitäp maha ja kusep nigu üits kõhin Puh; tüdriku `naarsive kui‿ts kõhhin õnneʔSan 2.naerukihin, jutusumin naaru kõhint om kuulda; [vaikne] kõne kõhinHls 3. erutuslaine Judinad käivad üle kiha, võdinad, kõhinad küĺmaga ja irmuga `jälleHää; ihu om kobeve, [hirmu]kõhin käis üle ihuKrk || õhin tuli suure köhinagaJäm 4.fig kuuldus, kuulujutt õli kõrd kõhinad kuulta, et si̬i̬ asi pidädä sedäsi minemäKod Vrdkahin, kõsin