Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
Leitud 8 artiklit
ees|koda esik a. uus väliskoda; veranda siis on `suojemb kui ies koda ka on. ies koda tehä ette, mõni `laududest, mõni paneb `piened `palgid Lüg; vööras tuli eeskoda Käi; vöörkoda või eeskoda, läksin eeskotta Tor; kus‿se `enne sie ieskoda tuli - - paljas ukse esine oli ja sie oli kõik Kad; kui ta on `lihtne, siis ta on i̬i̬skoda SJn b. kiriku eesruum kirigu eeskoda Jäm; [kirikuvaesed] olid Lihula kirikus - - ees kojas olid Kir Vrd eden|kõda, eest|koda, esi|koda
elu|tuba
1. (suurem) eluruum kuredik, rehetoa ja elutoa vahel Rid; [kangast] Kääritaks ikki elutuas Hää; siin ei old rehetuba elutoaks Kei; oli `kuulnud, et `ot́sijad tulnuvad, viinud [varastatud] obesed elutuppa, `kambrisse kohe Äks; rehe tuad olivad elu tubadega ühes Lai
2. elumaja (rehest eraldi) kõda on elotual. `reie tual on `ukse edine Lüg; Elutuba on `valmis, aga `teised `uoned kõik `puoleli IisR; elu toad, [koosneb] tuba, kammer, köök, koda HMd; aga kui akati nisukesi `puhtamaid elutubasid tegema siis nied vanad [majad] jäid rehetubadeks KuuK; si̬i̬ kutsotasse tuba, mes lahun kõhe - - elo tubad Kod
kida1 n, g kida Jõe Kuu VNg,
spor eP(
ke- Käi Phl Rid;
kjõ- Khn)
eL(
ḱõ̭- Se), g kea,
kia S Vig Kir Aud Pär Vil Vas;
kida g -me, -m(
m)
e RId(
kidam Vai)
1. a. keelekida; (inimese) keelepära laps kui `sündis,
sis vahiti `kielekidand - - kas saab kielt suust `vällä ajada Lüg;
keele kida alt `kinni Jäm;
kes seda juttu `rääkind on,
selle keele kidade `sisse `peavad ussid sugima Khk;
See naha äär mis siis paistab kui sa keele suulage tõstad,
on keele kida Pöi;
keele kida `kinni, [laps] ei saa `rääkida Mar;
lastõl lõegati kjõda - - et kiel `äśti `lahti lähäb ning `äśti `selgest `riäkmä akkab Khn;
keele all on veiksed sooned,
niid o keele kidad Hää;
Kui keele kida `paistema aas,
siss oĺli kurk `aige Saa;
kellel kida kiäleõtsani,
si̬i̬ ei sua ki̬i̬lt ammasse tagass `väĺja,
tõesel one kida kiäle keskpaegan Kod;
mõnel olna keele all `väike kida vi̬i̬l,
vai lõks Ran;
vanamu̬u̬ŕ lõigass kita keele alt Krl;
kida um mõ̭nõl `väikesel latsõl keele all,
tu̬u̬ sa‿iʔ kõ̭nõlda ei ki̬i̬lt `vällä aiaʔ Rõu;
kida keele all,
piät ärʔ lõikamma Plv;
kida anna‿i keelel ilosahe kõnõldaʔ;
kida langakõsõ;
kida tu lõigatass. mõ̭nõl om suurõst ka jäänüʔ,
s‿tu ei saa `selgest kõ̭nõldaʔ Se b. kurgunibu see on keele kida,
mis `kurkus liigub;
keele kida paistab käde Ans;
keele kida on see mis keele taga on. keele kiad `aiged Khk;
kurgo kea sees `aige Käi 2. fig kõnetakistus, -häire Ki̬i̬l on kidas (ei liigu normaalselt) Hää;
Keel kidas vai kidakeelne on see,
kes ei sua iast reakida Trm;
sa umma villänti ki̬i̬ĺt kõnõlat,
tu̬u̬l om nigu putass manh,
nigu kida om keele sisen Har;
kida om keele all mõ̭nõl,
tu̬u̬d üldäss kidaga ki̬i̬ĺ Se3. hobuse kabja sarvkiht, tohl, päkk ma leiga [rautamisel] se kia ää;
kabja kiad `mulda täis Khk;
Menel obusel oli kabjakida seike körge,
see loom äi es vei paĺlaste jalgega,
ilma raudeta poolist keija Kaa;
kui ööne kabjaga obu oo,
siis o vähe kida,
`umpse kabjaga obusel o `rohkem Jaa;
nuga läks kabja kea `sisse Pöi;
`Roudamise ajal peab ega korra kabja kida ka `leikama,
muidu obusel on valus ja ta äi saa `äästi `astuda Rei;
`kapje kidad oo aiged;
nael läks kabja kida `sisse Mär;
kui uost raudatakse siis lõegatakse kabja kida ää Ris;
obuse kabja kida (rautamisel) `värkima Trm Vrd kidaliha4. a. kalalõpus(ed); lõpuseleht kurgukida,
kala pöse`loudade all Jäm;
kala kia `teisses `ääres oleks nda‿t rönses,
teine äär on `pehme,
karune - - kui kala `ingab,
siis ta ajab kiad laiale;
`värske kalal on punased kiad,
vana kalal on kollakad kiad Khk;
kala kida,
seiksed `karmed ja punased. kui `lõuad `kinni `vaotab,
siis vaob kida ko `kinni Pöi;
kui kida punane,
siis oo kala ea,
kui `valgeks võtab,
siis ta oo vana Muh;
rapid `vöödags `välja,
kiad jεεvad `sisse Käi;
kala kida,
kala kurgu `juures seal,
sandi maigu tegevad `sesse,
kui alvast `pestud on Mar;
Kjõda seüä `ühti,
aga mõnõd panad nad `suõla ikka. Mia rapi kiad ikka ää Khn;
kala kead oo kala pea sees,
`seoksed `narmalesed,
lõpuste all Aud;
avil on suur kida sialt läbi saab `apnikut vie siest Iis;
kõvast lüöd,
siis lüöd teravad arud [lutsule] kidadesse;
kala kida on loualuie vahel. täma on `mitme lehega,
kahel puol Trm;
lõpussa kiad Vil ||
fig Kjõda `valgõ (surnud); Siol lähäb kjõda juba `valgõks (hallinevast habemest) Khn b. kalarapped kala kidamed `kurgu all,
`tõmmetasse `vällä ku kalu `ruogitasse;
Kidamed sai `anda `kassile Lüg;
Kui kala `ruogid,
siis on käed kidametega kuos IisR;
kala sisimuksed on kidamed Vai;
vähematel kaladel kiad,
tursal `eetaste sooled Jäm;
ons neid kala kidu kassil veel `süia Khk;
kui kalu kidutse,
sis sooled ähk peed,
mis ää vissetse,
o kiad Mus;
silgu `röökmed ~ kidad HMd;
võta kida (kurgualune väiksematel kaladel) `väljä Kod ||
kalal on suus kidemed ~ kidasi VNg;
kida oo kalal suus,
lõuge vahel,
nendega sööb,
`lahti ei lase,
nagu ogad suus,
kahelpool suud Tõs;
kala ḱõ̭da (“keel“) Se ||
`luoma sisi`kunnad `öellä kidamed Vai Vrd kide1,
kidu1,
kitt2,
kiuksed5. muid tähendusi a. õhuke kiht, kelme Piimal nii vähe koort,
umbest kidakord pääl Khk;
Vana rookörre sehes oo kida lahti Kaa;
kõege `rohkem `sarlaja `aiguse `juures. `kurku löövad sehuksed väär nahad,
kis `inge `püidvad `kinni `panna. `tohter võtab arjaga `väĺla,
arja `ümmer jäeb sehoke õhuke nahk,
`öetasse kida PJg ||
? neitsinahk put́si kida Se b. “sarvollus sõrme küüne ja liha vahel“ Sõrme kida Kul;
sõrme küine kida Vig c. seene kida (eosleheke); võtad selle kida (jala) `enni takka ää,
kui seened `keema paned Mar d. `pähkla kida (pähklikoore sisemine osa enne tuuma tekkimist) Mar e. puu langetamisel tüüka külge jäänud läbisaagimata osa, kild üit́s kida jäi üless - - ku puud lõegatess Hel;
puukida ~ puu kilt Vas f. väike loomasõrg –
Har
kiriku|sant `sandi kõda keriku ies,
sääl `müüri `servide pääl `istusivvad keriku `sandid Lüg;
Keriku`sańdid `saivad keriku `vaeste`kassast abiraha,
mõned `käisivad ka keriku `ukse ies `kirjamas IisR;
kergu `santidele viiasse `leiba,
möni annab raha Khk;
kerigu sandid `olled,
kerigu kojas `olle suur pink,
kus nad ega pühave humigu `istused Phl Vrd kiriksant
koda1 koda g koja R(kõda g kõ[j]a Lüg; g koa Kuu, koda Vai) eP(n koja Jaa Pöi; g koea spor L K, koa LNg Saa VJg Plt Vil, koda Vän Pal Äks; n, g kõda I), g kua eL(koa M Puh Rõn)
1. väli-, suveköök väĺlas olid `keetmise koead, irred, latid kokku `laotud, kook seal peal, pada `otsas Mih; koda `oĺli, püśt`roegastest `tehti ülese Saa; kõda õli `kaste (kahte) `mu̬u̬du: tõene õli paĺgidess `testud, tõene lattidess; kõdad kadusid, kui akati `korsnaga maju ehitämä; taren `pliitada ei õllud, enele kiädä ja luamale, kõik kõdan Kod; kos suvel keedeti kutsuti koda, meil oli `paĺkidest `tehtud, `laudadest katuss, ülevalt oli natukse `lahti Äks; koda oli püst roovikist, tule ase oli keset koda Trv; neĺlä seinäge koda, sanna `mu̬u̬du - - lagi es ole, katuss olli pikäst lavvast, si̬i̬ es võta tuld Krk; kuan keedeti suvel `süvvä Ran; nõnda üle kua `olli üits tala, sääl olliva ravvast kongu küĺlen, kaits `konku olli, kummagi kongu otsan `olli pada Puh; miä lätsi kua manu käśsi `mõskma Nõo; kua man iks oĺl tu̬u̬ kupatamine ja tegu Ote; vanast oĺliva˽kua˽talun, sääl tet́ti karjalõ läḿmind `ju̬u̬ḱi, suuŕ pada oĺl näet müürü seen, sääl avvutõdi nõgõse ja ainaʔ Urv; kual olli otsaʔ `harva, kost sau `vällä käve Har; ku kuah `sü̬ü̬ḱi tet́ti, siss lät́s sann ka `lämmäss Vas; koda oŕžist säet, katõ aruklidžide `ossõ `otsa säet `kat́lekõ Lei
2. maja, hoone; kodu saima `sinne õppetaja kõda juo `sinne ja isämes läks siis `sinne õppetaja juttule Lüg; monikaised `eiväd `saaned `enne kotta kui pühä `päivä `uomiko Vai; see [mees] oli valeraha teind - - valeraha koda oli olnd Jäm; ni `möisnikkude majad `linnas, nee `üiti puhas kodadeks, Kaunispe koda, Kargi koda Khk; Seal olid suured `möisnikkude kojad Pöi; ehetatse uut koda Tõs; kirik on kogoduse koda Ris; suured tindi ahjud õlid, suured kõdad, kaksteist `ahju õli sees Trm; oi `taivake, kägu `kukse kolm suutäit, ei tiiä kas kua tallitaja kaob ärä Nõo; kodamiis lät́s kotta Lut || Końdikoda (kõhn inimene) - - `kangesti lah́ja Hää || kirikus on `santide koda Koe
3. esik, eeskoda; (?lahtine) ukseesine nie `einad panemme `esteks ladu, pärast `sinne `sauna koda Jõe; koda kui on `veike, `suuremb on `palkun Hlj; nagu `sinne `suure keriku `sisse lähäb, siis nied `vaesed õliväd sääl kõas siis Lüg; ouest minnasse koda, kojast tuba Khk; Kojast läheb üks uks rehetuba, teine tagu`kambri Kaa; Päris vanade majadel koda ees äi olnd Pöi; kerigu kojas `olle suur pink, kus nad (sandid) ega pühave humigu `istused Phl; vana mõjadel olid toaesised, suured pikäd - - nüid `üidväd kojad Vig; meil on `lahtine trepp, aga mõnel on `laudest `löödud, tehtud kohe sedasi koda, aken ees koa Juu; esimene oli koda, sie oli küĺm `kamber, teine oli ikka sue kus sai elatud JõeK; Lõugutand külmaga kojas linu Amb; enne rõhuvärav oli koea uks ja koda `üiti ukseesiseks JMd; majadel i̬i̬s on kojad, si̬i̬ on läbi`käimese koht KJn; Saana i̬i̬s `oĺli koda, si̬i̬ `oĺli vähä suurem ku saana ruum Vil
4. rehealune koda on see, koes loomad sees on. see mis sedasi iseäranis on, on lout, kojad on toa `otsas Jäm; obused olid kojas `lahti, kojas `tuulti `vilja ka Ans; `talve `olled obust kojas; pepped on koea `nurkas unigus Phl
5. emakas; emakaõõs Kõda on all`õtsas `naisel, kõast lähäb tuppe Lüg; lapse sünnitamise koda oo ema `juures Muh; lapsekoda on loomal ja inimesel, kust laps tuleb `ilmale HJn
6. teokarp tiul on koda `selgas Rei; `si̬i̬ni man olõ mõ̭nikõrd nännü˽`kuaga˽tiko Vas
7. kest, kile kõda on marja `ümber, klopid rääbissel kõda `välja Trm; vagla koda, kost vaglaʔ `vällä tulõvaʔ, sääne `pehmekene, vagla śeeh kasusõ Se
8. poolikast koda oli teĺlete kõrval, seespool teĺlete raamistükki, talla`laudade kõrval Plt
latt1 lat́t g lat́i (lati) Sa L K I eL; latt Jõe, g lati Hi, ladi Kuu VNg, latti Hlj Lüg Jõh; n, g latti VNg Vai
1. pikk peenike puu `Viamme ladid `metsäst `väljä Kuu; on `niisike ark, kenega saab latti jää all ujuta [kalapüügil], `niisikest puud `kutsuta ujutamise lattist VNg; mis `piuti tehasse oo aea latid, kurend aid oo aea irred, mis pole luhutud, o‿ aea latid, mis luhutud on, o‿irred Khk; `unkade `külge lüiasse latid Muh; lat́t, tüist kolm `tolli, mis õlekatuse `alla tulavad ümargust; irtest saab püstaed, latidest rõhtaed Var; sai nesukene lat́t roov sinna sarikate `peale `pandud ja siis - - akati vast seda õle katust sinna lat́tide `peale tegema Kad; kü̬ü̬k õli õvven lat́tess `püśsi, kutsuti kõda Kod; umala lat́id Äks; aan lat́ile laba `peale, et ää `ei mädäne Plt; õnge udi om si̬i̬ pikk lat́t õnge peran Pst; lat́t om peenemp, roovikut om suurõmbat, ridu om vi̬i̬l peenemp Ran; korjati peenikesi `vitsu, kellega lat́te `kinni köedeti `ru̬u̬ve `küĺge, kohe õle vahele `panti Kam; Paaŕõlõ lüvväss sõ̭ss rooviʔ vai lat́i˽pääle Urv; nu̬u̬ olli lat́iʔ, mia alh olli, pääl oĺl roovik; tõseʔ otsa olli latõl `riimusõ man kinni ja tõsõʔ otsaʔ `vitsuga koogu man; lat́i omma vaia enne `pistü pandaʔ, siss lähämi üless nakami pääle `lü̬ü̬mä Har
2. pikk lapik tükk metalli Vanasti pandi reetaldeks ikka teraslat́t Kaa; toon ühü lat́i `rauda poest ää Mär; obuse raua `rauda oli küll, võta või terve lat́t Lai; vikati väits tetti teräsist - - peris lati teräs `olli, kelle otsast `lü̬ü̬di Ran; `ińglisstina om latõn. suurõ˽lat́iʔ omma˽valõtuʔ Kan; ma ośti neli lat́ti ratta trehvi `rauda Har
3. mingi riista osa lat́t (kompassi osuti) keerab ora `otsas, kumbasi latiks üidetse Mus; [niidumasina] Vikati latt Vig; [veski] võlli tiiva latid Var; [vankri esitelje] lat́t oĺl päält laemb ku alt Urv; rattõil om kah kat́s lat́ti: ede lat́t ja taga lat́t, konh mõõga sisen omma Har; Lat́t`trumli [hobuniidumasinal] Vas
länga `länga Jäm Kse KJn, `längä Kuu Lüg Kod längu, poolviltu `längä vajund Kuu; [vikatiga] niideti rukide `piale, [niidetu] jäi ruki najale `länga, `kasvaja ruki `piale Kse; kõda uks one `länga; `kange tuulega puud `längä lükänud; püss aid ruadikiss one kua `längä testod Kod; see aed on `länga vajond KJn Vrd langa, lönga