[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 8 artiklit

ees|koda esik a. uus väliskoda; veranda siis on `suojemb kui ies koda ka on. ies koda tehä ette, mõni `laududest, mõni paneb `piened `palgid Lüg; vööras tuli eeskoda Käi; vöörkoda või eeskoda, läksin eeskotta Tor; kus‿se `enne sie ieskoda tuli - - paljas ukse esine oli ja sie oli kõik Kad; kui ta on `lihtne, siis ta on i̬i̬skoda SJn b. kiriku eesruum kirigu eeskoda Jäm; [kirikuvaesed] olid Lihula kirikus - - ees kojas olid Kir Vrd eden|kõda, eest|koda, esi|koda

elu|tuba
1. (suurem) eluruum kuredik, rehetoa ja elutoa vahel Rid; [kangast] Kääritaks ikki elutuas Hää; siin ei old rehetuba elutoaks Kei; oli `kuulnud, et `ot́sijad tulnuvad, viinud [varastatud] obesed elutuppa, `kambrisse kohe Äks; rehe tuad olivad elu tubadega ühes Lai
2. elumaja (rehest eraldi) kõda on elotual. `reie tual on `ukse edine Lüg; Elutuba on `valmis, aga `teised `uoned kõik `puoleli IisR; elu toad, [koosneb] tuba, kammer, köök, koda HMd; aga kui akati nisukesi `puhtamaid elutubasid tegema siis nied vanad [majad] jäid rehetubadeks KuuK; si̬i̬ kutsotasse tuba, mes lahun kõhe - - elo tubad Kod
kida1 n, g kida Jõe Kuu VNg, spor eP(ke- Käi Phl Rid; kjõ- Khn) eL(ḱõ̭- Se), g kea, kia S Vig Kir Aud Pär Vil Vas; kida g -me, -m(m)e RId(kidam Vai)
1. a. keelekida; (inimese) keelepära laps kui `sündis, sis vahiti `kielekidand - - kas saab kielt suust `vällä ajada Lüg; keele kida alt `kinni Jäm; kes seda juttu `rääkind on, selle keele kidade `sisse `peavad ussid sugima Khk; See naha äär mis siis paistab kui sa keele suulage tõstad, on keele kida Pöi; keele kida `kinni, [laps] ei saa `rääkida Mar; lastõl lõegati kjõda - - et kiel `äśti `lahti lähäb ning `äśti `selgest `riäkmä akkab Khn; keele all on veiksed sooned, niid o keele kidad Hää; Kui keele kida `paistema aas, siss oĺli kurk `aige Saa; kellel kida kiäleõtsani, si̬i̬ ei sua ki̬i̬lt ammasse tagass `väĺja, tõesel one kida kiäle keskpaegan Kod; mõnel olna keele all `väike kida vi̬i̬l, vai lõks Ran; vanamu̬u̬ŕ lõigass kita keele alt Krl; kida um mõ̭nõl `väikesel latsõl keele all, tu̬u̬ sa‿iʔ kõ̭nõlda ei ki̬i̬lt `vällä aiaʔ Rõu; kida keele all, piät ärʔ lõikamma Plv; kida anna‿i keelel ilosahe kõnõldaʔ; kida langakõsõ; kida tu lõigatass. mõ̭nõl om suurõst ka jäänüʔ, s‿tu ei saa `selgest kõ̭nõldaʔ Se b. kurgunibu see on keele kida, mis `kurkus liigub; keele kida paistab käde Ans; keele kida on see mis keele taga on. keele kiad `aiged Khk; kurgo kea sees `aige Käi
2. fig kõnetakistus, -häire Ki̬i̬l on kidas (ei liigu normaalselt) Hää; Keel kidas vai kidakeelne on see, kes ei sua iast reakida Trm; sa umma villänti ki̬i̬ĺt kõnõlat, tu̬u̬l om nigu putass manh, nigu kida om keele sisen Har; kida om keele all mõ̭nõl, tu̬u̬d üldäss kidaga ki̬i̬ĺ Se
3. hobuse kabja sarvkiht, tohl, päkk ma leiga [rautamisel] se kia ää; kabja kiad `mulda täis Khk; Menel obusel oli kabjakida seike körge, see loom äi es vei paĺlaste jalgega, ilma raudeta poolist keija Kaa; kui ööne kabjaga obu oo, siis o vähe kida, `umpse kabjaga obusel o `rohkem Jaa; nuga läks kabja kea `sisse Pöi; `Roudamise ajal peab ega korra kabja kida ka `leikama, muidu obusel on valus ja ta äi saa `äästi `astuda Rei; `kapje kidad oo aiged; nael läks kabja kida `sisse Mär; kui uost raudatakse siis lõegatakse kabja kida ää Ris; obuse kabja kida (rautamisel) `värkima Trm Vrd kidaliha
4. a. kalalõpus(ed); lõpuseleht kurgukida, kala pöse`loudade all Jäm; kala kia `teisses `ääres oleks nda‿t rönses, teine äär on `pehme, karune - - kui kala `ingab, siis ta ajab kiad laiale; `värske kalal on punased kiad, vana kalal on kollakad kiad Khk; kala kida, seiksed `karmed ja punased. kui `lõuad `kinni `vaotab, siis vaob kida ko `kinni Pöi; kui kida punane, siis oo kala ea, kui `valgeks võtab, siis ta oo vana Muh; rapid `vöödags `välja, kiad jεεvad `sisse Käi; kala kida, kala kurgu `juures seal, sandi maigu tegevad `sesse, kui alvast `pestud on Mar; Kjõda seüä `ühti, aga mõnõd panad nad `suõla ikka. Mia rapi kiad ikka ää Khn; kala kead oo kala pea sees, `seoksed `narmalesed, lõpuste all Aud; avil on suur kida sialt läbi saab `apnikut vie siest Iis; kõvast lüöd, siis lüöd teravad arud [lutsule] kidadesse; kala kida on loualuie vahel. täma on `mitme lehega, kahel puol Trm; lõpussa kiad Vil || fig Kjõda `valgõ (surnud); Siol lähäb kjõda juba `valgõks (hallinevast habemest) Khn b. kalarapped kala kidamed `kurgu all, `tõmmetasse `vällä ku kalu `ruogitasse; Kidamed sai `anda `kassile Lüg; Kui kala `ruogid, siis on käed kidametega kuos IisR; kala sisimuksed on kidamed Vai; vähematel kaladel kiad, tursal `eetaste sooled Jäm; ons neid kala kidu kassil veel `süia Khk; kui kalu kidutse, sis sooled ähk peed, mis ää vissetse, o kiad Mus; silgu `röökmed ~ kidad HMd; võta kida (kurgualune väiksematel kaladel) `väljä Kod || kalal on suus kidemed ~ kidasi VNg; kida oo kalal suus, lõuge vahel, nendega sööb, `lahti ei lase, nagu ogad suus, kahelpool suud Tõs; kala ḱõ̭da (“keel“) Se || `luoma sisi`kunnad `öellä kidamed Vai Vrd kide1, kidu1, kitt2, kiuksed
5. muid tähendusi a. õhuke kiht, kelme Piimal nii vähe koort, umbest kidakord pääl Khk; Vana rookörre sehes oo kida lahti Kaa; kõege `rohkem `sarlaja `aiguse `juures. `kurku löövad sehuksed väär nahad, kis `inge `püidvad `kinni `panna. `tohter võtab arjaga `väĺla, arja `ümmer jäeb sehoke õhuke nahk, `öetasse kida PJg || ? neitsinahk put́si kida Se b.  “sarvollus sõrme küüne ja liha vahel“ Sõrme kida Kul; sõrme küine kida Vig c. seene kida (eosleheke); võtad selle kida (jala) `enni takka ää, kui seened `keema paned Mar d. `pähkla kida (pähklikoore sisemine osa enne tuuma tekkimist) Mar e. puu langetamisel tüüka külge jäänud läbisaagimata osa, kild üit́s kida jäi üless - - ku puud lõegatess Hel; puukida ~ puu kilt Vas f. väike loomasõrgHar
kiriku|sant `sandi kõda keriku ies, sääl `müüri `servide pääl `istusivvad keriku `sandid Lüg; Keriku`sańdid `saivad keriku `vaeste`kassast abiraha, mõned `käisivad ka keriku `ukse ies `kirjamas IisR; kergu `santidele viiasse `leiba, möni annab raha Khk; kerigu sandid `olled, kerigu kojas `olle suur pink, kus nad ega pühave humigu `istused Phl Vrd kiriksant
koda1 koda g koja R(kõda g [j]a Lüg; g koa Kuu, koda Vai) eP(n koja Jaa Pöi; g koea spor L K, koa LNg Saa VJg Plt Vil, koda Vän Pal Äks; n, g kõda I), g kua eL(koa M Puh Rõn)
1. väli-, suveköök väĺlas olid `keetmise koead, irred, latid kokku `laotud, kook seal peal, pada `otsas Mih; koda `oĺli, püśt`roegastest `tehti ülese Saa; kõda õli `kaste (kahte) `mu̬u̬du: tõene õli paĺgidess `testud, tõene lattidess; kõdad kadusid, kui akati `korsnaga maju ehitämä; taren `pliitada ei õllud, enele kiädä ja luamale, kõik kõdan Kod; kos suvel keedeti kutsuti koda, meil oli `paĺkidest `tehtud, `laudadest katuss, ülevalt oli natukse `lahti Äks; koda oli püst roovikist, tule ase oli keset koda Trv; neĺlä seinäge koda, sanna `mu̬u̬du - - lagi es ole, katuss olli pikäst lavvast, si̬i̬ es võta tuld Krk; kuan keedeti suvel `süvvä Ran; nõnda üle kua `olli üits tala, sääl olliva ravvast kongu küĺlen, kaits `konku olli, kummagi kongu otsan `olli pada Puh; miä lätsi kua manu käśsi `mõskma Nõo; kua man iks oĺl tu̬u̬ kupatamine ja tegu Ote; vanast oĺliva˽kua˽talun, sääl tet́ti karjalõ läḿmind `ju̬u̬ḱi, suuŕ pada oĺl näet müürü seen, sääl avvutõdi nõgõse ja ainaʔ Urv; kual olli otsaʔ `harva, kost sau `vällä käve Har; ku kuah `sü̬ü̬ḱi tet́ti, siss lät́s sann ka `lämmäss Vas; koda oŕžist säet, katõ aruklidžide `ossõ `otsa säet `kat́lekõ Lei
2. maja, hoone; kodu saima `sinne õppetaja kõda juo `sinne ja isämes läks siis `sinne õppetaja juttule Lüg; monikaised `eiväd `saaned `enne kotta kui pühä `päivä `uomiko Vai; see [mees] oli valeraha teind - - valeraha koda oli olnd Jäm; ni `möisnikkude majad `linnas, nee `üiti puhas kodadeks, Kaunispe koda, Kargi koda Khk; Seal olid suured `möisnikkude kojad Pöi; ehetatse uut koda Tõs; kirik on kogoduse koda Ris; suured tindi ahjud õlid, suured kõdad, kaksteist `ahju õli sees Trm; oi `taivake, kägu `kukse kolm suutäit, ei tiiä kas kua tallitaja kaob ärä Nõo; kodamiis lät́s kotta Lut || Końdikoda (kõhn inimene) - - `kangesti lah́ja Hää || kirikus on `santide koda Koe
3. esik, eeskoda; (?lahtine) ukseesine nie `einad panemme `esteks ladu, pärast `sinne `sauna koda Jõe; koda kui on `veike, `suuremb on `palkun Hlj; nagu `sinne `suure keriku `sisse lähäb, siis nied `vaesed õliväd sääl kõas siis Lüg; ouest minnasse koda, kojast tuba Khk; Kojast läheb üks uks rehetuba, teine tagu`kambri Kaa; Päris vanade majadel koda ees äi olnd Pöi; kerigu kojas `olle suur pink, kus nad (sandid) ega pühave humigu `istused Phl; vana mõjadel olid toaesised, suured pikäd - - nüid `üidväd kojad Vig; meil on `lahtine trepp, aga mõnel on `laudest `löödud, tehtud kohe sedasi koda, aken ees koa Juu; esimene oli koda, sie oli küĺm `kamber, teine oli ikka sue kus sai elatud JõeK; Lõugutand külmaga kojas linu Amb; enne rõhuvärav oli koea uks ja koda `üiti ukseesiseks JMd; majadel i̬i̬s on kojad, si̬i̬ on läbi`käimese koht KJn; Saana i̬i̬s `oĺli koda, si̬i̬ `oĺli vähä suurem ku saana ruum Vil
4. rehealune koda on see, koes loomad sees on. see mis sedasi iseäranis on, on lout, kojad on toa `otsas Jäm; obused olid kojas `lahti, kojas `tuulti `vilja ka Ans; `talve `olled obust kojas; pepped on koea `nurkas unigus Phl
5. emakas; emakaõõs Kõda on all`õtsas `naisel, kõast lähäb tuppe Lüg; lapse sünnitamise koda oo ema `juures Muh; lapsekoda on loomal ja inimesel, kust laps tuleb `ilmale HJn
6. teokarp tiul on koda `selgas Rei; `si̬i̬ni man olõ mõ̭nikõrd nännü˽`kuaga˽tiko Vas
7. kest, kile kõda on marja `ümber, klopid rääbissel kõda `välja Trm; vagla koda, kost vaglaʔ `vällä tulõvaʔ, sääne `pehmekene, vagla śeeh kasusõ Se
8. poolikast koda oli teĺlete kõrval, seespool teĺlete raamistükki, talla`laudade kõrval Plt
kõdakoda
latt1 lat́t g lat́i (lati) Sa L K I eL; latt Jõe, g lati Hi, ladi Kuu VNg, latti Hlj Lüg Jõh; n, g latti VNg Vai
1. pikk peenike puu `Viamme ladid `metsäst `väljä Kuu; on `niisike ark, kenega saab latti jää all ujuta [kalapüügil], `niisikest puud `kutsuta ujutamise lattist VNg; mis `piuti tehasse oo aea latid, kurend aid oo aea irred, mis pole luhutud, o‿ aea latid, mis luhutud on, o‿irred Khk; `unkade `külge lüiasse latid Muh; lat́t, tüist kolm `tolli, mis õlekatuse `alla tulavad ümargust; irtest saab püstaed, latidest rõhtaed Var; sai nesukene lat́t roov sinna sarikate `peale `pandud ja siis - - akati vast seda õle katust sinna lat́tide `peale tegema Kad; kü̬ü̬k õli õvven lat́tess `püśsi, kutsuti kõda Kod; umala lat́id Äks; aan lat́ile laba `peale, et ää `ei mädäne Plt; õnge udi om si̬i̬ pikk lat́t õnge peran Pst; lat́t om peenemp, roovikut om suurõmbat, ridu om vi̬i̬l peenemp Ran; korjati peenikesi `vitsu, kellega lat́te `kinni köedeti `ru̬u̬ve `küĺge, kohe õle vahele `panti Kam; Paaŕõlõ lüvväss sõ̭ss rooviʔ vai lat́i˽pääle Urv; nu̬u̬ olli lat́iʔ, mia alh olli, pääl oĺl roovik; tõseʔ otsa olli latõl `riimusõ man kinni ja tõsõʔ otsaʔ `vitsuga koogu man; lat́i omma vaia enne `pistü pandaʔ, siss lähämi üless nakami pääle `lü̬ü̬mä Har
2. pikk lapik tükk metalli Vanasti pandi reetaldeks ikka teraslat́t Kaa; toon ühü lat́i `rauda poest ää Mär; obuse raua `rauda oli küll, võta või terve lat́t Lai; vikati väits tetti teräsist - - peris lati teräs `olli, kelle otsast `lü̬ü̬di Ran; `ińglisstina om latõn. suurõ˽lat́iʔ omma˽valõtuʔ Kan; ma ośti neli lat́ti ratta trehvi `rauda Har
3. mingi riista osa lat́t (kompassi osuti) keerab ora `otsas, kumbasi latiks üidetse Mus; [niidumasina] Vikati latt Vig; [veski] võlli tiiva latid Var; [vankri esitelje] lat́t oĺl päält laemb ku alt Urv; rattõil om kah kat́s lat́ti: ede lat́t ja taga lat́t, konh mõõga sisen omma Har; Lat́t`trumli [hobuniidumasinal] Vas

länga `länga Jäm Kse KJn, `längä Kuu Lüg Kod längu, poolviltu `längä vajund Kuu; [vikatiga] niideti rukide `piale, [niidetu] jäi ruki najale `länga, `kasvaja ruki `piale Kse; kõda uks one `länga; `kange tuulega puud `längä lükänud; püss aid ruadikiss one kua `längä testod Kod; see aed on `länga vajond KJn Vrd langa, lönga

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur