[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Leitud 1 artikkel

käärakas1 käära|k Kse TMr Rõu, g -ku Mär Tõs; käärä|k g -ku Ran Kam, -gu Krl; käära|kas Pöi Nis(-ia-), g -ka spor Sa Lä; käära|gas g -ga Khk; ppl käärakid Vän
1. käänd, kõverus; käär, sopp jões püiavad mööda käärakid küll võrgust mõrraga [kalu] Vän; kääräk om mõni kõverik - - kas põllu vi̬i̬r vai mõtsa kääräk; `ku̬u̬lmel om kah kääräkud ja jõe kääräkud Ran; aenamaal üt́s kääräk siśen, üt́s lomp vai, kos keväjä vesi sisen Kam
2. a. a kõver, kaarjas; kongis; käänuline kääraga ninaga mees Khk; Suur ull öletsepidi kõver käärakas nina, just kut suur varn Pöi; jõgi oo nii käärakas Mär; Mets oo käärakud puid täis; `Jääral olid käärakad sarved Han; see [tee] oo käärakam, aga siit [minnes] oo otsem; puu oo käärak Kse; kõber, kiarakas puu Nis || Seikse kena kääraka tagumisega tüdruk Kaa Vrd kääruline b. s küll sool oo käärakas pias (nina) Mär; olid ka siukst `kasvan käärakud (sobivalt kõverad puud adrakurgedeks) Tõs
3. üle terve leiva lõigatud paksem viil [isa] Leikas moole suure kääraka leiba Pöi; Leevä käärak, tu̬u̬ oĺl häste paks üle pätsiotsa lõigatu muru Rõu
Vrd käär1