[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 1 artikkel

kärvama1 `kärva|ma (`kärvä|), -da (-) R(-mäie Lüg) Jäm u Rei, da-inf kärvata (kärvätä) Khk Vll Pöi Muh Rei Mär Tor Hää Saa Juu JMd Koe VJg I/`kärba- Iis/ VlPõ Trv Puh Nõo Kam San(ipf kärbäśs) Plv(-mmä), -me, -te Hel San; `kärba|ma (`kärbä|), kärva|ta (kärvä|) Mär(`kärbada) Khn Tõs Puh, -m(e), -te (-de) Hls Krk(-ŕ-), da-inf kärbata (kärbätä) Mar Kse Krl; `käŕbämmä- Se
I. intr
1. surema, kõngema a. (loomast) `luomad `kärväväd `vällä, ei lähä edesi Lüg; obu `kärvas kääst ää Khk; meil on kõege `rohkemast siad `kärvanu Hää; juo sie luom `kärbas, ei enam õle Iis; si̬i̬ akkass `varsti är `kärbäme Krk b. pej (inimesest) üks mies oli `üösel `jälle ärä `kärvänd Kuu; inimesi `kärban koa Tõs; ku ma ärä `kärbä, siss lää sul mud́ugi kulu Krk; `oĺli küll alb inimene, aga nüid `oĺli rõebe ärä kärvänu Nõo
2. kahjustuma; hävima vili `kärbäb ka ärä Hls; sinnäʔ tä (vili) kärväśs kõgõgaʔ Plv || kukkuma ma `kärvasin maha Vil
3. põlema, kõrbema maea oli ää `kärvand, oli ää põlend Juu
II. tr
1. surmama võiss su ärä kärväde (sureksid sa) Krk; `pikne kärbäśs mihe ärä San
2. kahjustama; hävitama, ära võtma kärvatud olema (haige olema) Khk; külm `kärvas `varbad JMd; kärvaku sind tońt VJg; `küĺm `kärvas `kartuli `pialsed ära Trm; küĺm kärväss `erne ärä Puh || [pahandades öeldakse] sii `villamast, sii `käŕbämmäst olõse˽kül teid Se
3. põletama, kõrvetama ma `kärbäsin ää eese, põletasin ää Mar
Vrd kärpama

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur