kärsika, s kärsi|kKos, käŕsi|kIisLai, g -ku äbarik, kängus olevus või taim mõni õõnabu on kärsik, ei jõua `kasvadaKos; on üks käŕsik luom; sie põrsas on nagu käŕsikIisVrdkärsitu2
kärsik(as)kärsi|k g -ku PhaNoaMärHääJMd(-ŕ-) Nõo; `kärsikasKuukärsitu; äge `kärsikas, nii `kärsidüKuu; Ah ta on nisuke kärsik mi̬i̬s, iga `taaga‿p saa pikalt juttu aadaPha; kärsik kis niuke räpäkäs on, `kangeste mürinal jooseb, teese ette tahab `minna jaMär; Kärsikud lapsed - - ei maga ega, `seuksed rahutudHää; nisuke va käŕsik eit, ega sie seeśa paegalJMd; `väega kärsik inimene, ta‿i kärsi `kossegi paegal olema, laseb ike ütest `tõisi NõoVrdkärsakas2