kärgatamakärga|tamaeP(-dama Rei, [ta] -dab Khk); `kärgatamaVNgIisR; kärgä|tämäKJnPuhNõo, -tama Tõs, -tem(e) MSan 1.peale käratama käre inimene `kärgata, `eiga sie `kannada VNg; kärgatas nönda, et keik `kohkusid Khk; valitseja tuli `sinna ja kärgatas `piäleTõs; peremi̬i̬s kärgatas nõnda et aas irmu `pääle Saa; kui süda täis on siis kärgatab teese `peale kõvasteJuu; kärgätess üit́s mi̬i̬s kõva eligeHelVrdkärgastama 2.kõmatama, paugatama küll `äiekene `kärgati kovastVNg; isu lööb `kange kärgatamesega Emm; kivi kärgätab, tükid `lendävad kui lõhutseTõs; `välles kärgatas müristada Tor; kärgatas nii vaĺluste, kuhu ta nüid lõiJuu; kärgatas nõnna et seenad värisesidPlt; sääl ta kärgät́s kõvast, ka ta sääl kahju ka tegiśKrk; vanemb kärgät́ nii `kangede, et maja saena värisivä Nõo Vrdkäratama