käre2 n, g käre SaRida.vaigune puu, tõrvas, vaigune kuiv männioks Vöta tule`süüteks püutäis käresidJäm; käredest puudest tegad tule londi; Ta (õpetaja) nagut kärelaast läheb sirinal pölema (ägestub) Khk; oma tarist ma ole ka teind `törva, metsast sai käre korjatud; kärega keisid `toosel Mus; Männi kannud luhuti käredeks ja `aeti törvaks; Sihelmine käre ahi (tõrvaahju kolle) see`tehti `εεdest kividest εε sauega Kaa; männi sakkudest nad `võtvad törva käresi Krj; käredest keedetse `tõrvaPöi; käre kandid oo vaegused männa kandid RidVrdkäri2b.vigastatud, vaigune koht puul kust oks `katki läind vöi midagid löhu puu küljes - - sääl on paljas vaik - - see `üitasse männi käreks; see on nii käresid täis mäńdKhk || (puuhaigus) käre on meite öunapude sees, möni `ütleb vähk Mus; On männil käre `külges, sureb ära Krj