[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 29 artiklit
abi|vaim 1. abiline maa`möötijel ju üks venelane abivaimuks Jäm; sõńniku väo või mõne muu `raske töö `juure `võetasse abilesed või abivaimud Aud; ei mul kedagi abi`vaimu põle, pean üksibäni tegema Juu
2. abiteol käiv naisterahvas igast perest pidi olema vaim ja teumies [mõisas]. kenel oli `suuremb talu, senel pidi abivaim olema ka VNg; tiomies õli igä päiv `mõisas, abi `vaimud `käisiväd ikke `jälle ise viel Lüg
alt|uks suitsutare rehetoa pooluks, ukse alumine lahti käiv osa pool ust oli pikk uks, kus `küĺgis olid altuks ja peältuks; kui `ahju `kööti, oli altuks `kińni ja peältuks `lahti Juu; kui supp kies või ahi küdes ja siis se altuks oli niuke poolust, see oli siis `kinni, et külm ei võtt laste `jalgu põrandalle ää Kos; suitsutual teine oli täis uks, teine oli altuks, kust suits käis `väĺla JJn Vrd alus|uks
hark1 aŕk g argi (aŕgi) Sa L K I M T Krl Har Lei; haŕk g haŕgi (hargi) V; ark g argi Hi(h- Phl) hajusalt L Ha, `argi R(h- Kuu g `argu, n `arki VNg Vai, `arki, `arku IisR)
1. hark, kahe- (hv enama-)haruline ese või eseme haruline osa a. `kanga ark ~ piirits, argi `ümbär `kierasid jämeda kue Lüg; riha aŕk (rehavarre hargnev ots); niie aŕk on ju ka kui [aas] `niisi tehasse. argid teine `teisses `otsas Khk; juustel argit `otsas (lõhenenud) Pha; Pisike aŕk, pireke kummi `otsa `siutud (kada) Pöi; kolmearuline kopsu ark `tehti, siis kops kees argi all; kand `aetse argi (saapasulase) vahele, tõmmatse soabas jalast Muh; [kahvelpurjel] päälmine [puu] kutsudi `kahvel, ark on `otsas, mast käib vahele, et `pöörda annab Emm; aŋŋo aro taga on `pöigla ang ehk ark Käi; `purju puõmi aŕk Khn; unna nöör on `ümmer argi Vän; Ark all, paun pääl, pauna pääl riśt, riśti pääl nupp, nupu pääl mets, `metsas `põrsad = inimene Hää; paĺgi kokku`jätkamene: öhel paĺgil on aŕk, teesel on keel, keel pannakse argi `sisse Nis; aŕksahk - - temal on nagu aŕk, kahe aaraline Amb; poiss seesab nago aŕk juures ja vahib aga peal Trm; aŕgid on, kos piäl kivi (käsikivi) Kod; kombad olid puust, puul aŕk küljes Lai; si̬i̬ kurt `juśku aŕk jala laiali all Krk; [kolgitsa] kaase ots ta om sääl alumitse küĺlen `kinni, argi vahel ja pulk läbi Ote; nigu haŕk jäi saisma Se || subst hargitaoline vammusel olid kurrud ja aŕk (vastandvolt) oli taga Mus; Trumptuus pöilaharkis (hea seis kaardimängus) Kaa; Koonu ark, terav argiline koonu ots Pha; Rind puha paljas, nisa aŕk köik `väljas Pöi; ja sis `piske nipp sis `jääti ikka otsa ette `juustest, nehuke `piske aŕk Muh; [soki laba kudumisel] tehti `aŕki ka viel - - `võeti kokku - - läks sedavisi aŕgi muodi siit kokku KuuK; Hargi täüs, peo täüs Vas b. harkader `kapstit mullassiva kätega ja argiga kah, kel paĺlu `olli Ran; Iḱäv oĺl külh taa aŕgiga˽`kündmine Urv; Haŕgiga˽künnete maa ja aet́e ka vilä seeme `sisse Räp || `itskma vedamise aŕk Ote c. puuvankri vahepuu osa || esimest teljepakku ja vahepuud ühendav seadeldis vankri keeramise hõlbustamiseks lantpu on `vankri all, `argist lähäb läbi Jõh; laiste köib rataste argi `sisse Muh; esimese assi sies puust aŕk, ots `löhki; keeletes lääb tagumise aśsi siest läbi argi `sisse, pulk argi ja keeletese õtsast läbi Ris || tagumisest teljepakust läbi käiv kaheharuline puu, mis koos esimese teljepaku külge kinnituva pulgaga moodustab nn seasuu argi otsad keivad tagumisest rõukpakust läbi; argist on ea rattud `tõsta Pöi; aŕk käib sia `suue, käib tagumese teĺlest läbi Saa; tagumisel teĺlel om aŕk ja argi puu [ots] lääb sia suu vahele Hls; kandaŕk olli üte otsaga edimeste rataste laka küĺlen, aŕk olli tagumiste rataste küĺlen, aŕk olli tagumiste rataste küĺlen Ote || pl vankri vahepuu toed, ristpuud – Lüg Ha Jä Trm Vrd hargiline, hark|puu d. voki osa || lüht oki aŕk Khk; Argi ammaste tagant joosis löng pooli pääle Pha; kedero argid Käi; langaratta haŕgil omma˽`hamba vällä˽kulõhunu; voḱi haŕk ja haŕgi raud, kohe pu̬u̬ĺ `sisse pandass Har || koonlahoidja ark - - `sinne sai `kuonal tehä linudest VNg; taku toŕt o argi `otses, aŕk o käsivarre sehes Muh e. veski osa || = hargiraud `värkli aŕk keib kuli `kaelas Ans; piĺlpakk, kus `keske aŕk sehes jooseb Var || püili aŕk, tene reis tese argi ots KJn g. harimalk katusse argid. kolmõ jala `pääle `panti üits aŕk - - pulgaga kokku `pantu, siss tuul es lahu katust Ran
2. kahe- või mitmeharuline tööriist millegi tõstmiseks või liigutamiseks a. hang, vigel (peam vanaaegne kaheharuline puuhang või sõnnikuhang) sitta `argid. `enne õlid `puused `argid, nüüd on `raudased Lüg; `argiga `aeta `vilja kokku, `arki on kahe `aaraga Vai; aŕk oo sõnniku `tõstmese jaus, ang o eena `tõstmese jaus Var; kellel pöial pial, sie oli ang, `pöidlata aŕk JJn; sari `pańdo ülesse ja siis oli üks neĺlaaraline aŕk, sellega sai [vili] `sisse loobitud; [sõnnikut] `laśti kätega `laatada - - päräst oli argi `laotus Pee; eena `angumise jauks olid viel puu argid VMr; rehe `aśtmise ~ `topmise aŕk; `topmise aŕk õli `ruaske pitkem ku kaevepuu Kod; laisa inimese `kohta `ööldi, et seda argiga lükka, konksuga `tõmba Lai; sita `laotuse aŕk Trv; kate aralise olli kiḱk argi, kolmearaline olli vigel Krk; puu aŕk olli, üless `anja susass tõese argi aru otsa tõese vihu `sisse ja ańd üless [parsile] Puh; obese rokka `seeti argiga, kel `arki es ole, tu̬u̬ segäss `käega Nõo; Vanast vilä ja haańa `nõstmises oĺlivaʔ tettövä˽kolmõ harolise˽puu haŕgiʔ Räp b. kahvel `kahvli `arki ei õlegi `lauval Lüg; väist egä `arki‿ss panda vanast lavva‿bäl Hls || vahend lutsude püüdmiseks argiga `võtsid lutsu kinni, nagu aŋŋu arud ollid Muh c. kaheharuline konks; kõblas nüid enämb kumarusi ei kidsuta, nüid om aŕk, kellega kõblatadass Nõo; Sitakiskmise haŕk oĺl jäl˽säänä kõvõras kasunu˽katõharuga˽puu oss Rõu d. pootshaak tulõpatu haŕk. haŕgiga tougatass tuld kavvõmbahe Se e. harulise otsaga ritv (või selle raudots), millega tavlisel kalapüügil püünist jää all juhiti `argiks nimetatti, `miska `sestat lükkati Hlj; udja argia `aetse udja jää alt edasi Mus; irre `aamise ang. angul on ark õtsas, raudark akhearuline, selle argiga `aetasse irt edasi Trm; ravvast hargiʔ, vaŕs õks om puust Se f. ahjuhark || tule kohendamiseks argiga segatse `ahju Han; aod ei köö ära, sis vanaema segas aŕgiga. kahearalene ja mõni oli kolmearalene puu aŕk Plt; vanast `olli katearuline puust aŕk, üteldi tuliaŕk - - tollega `seeti tuld Nõo || toitude ahjupanemiseks ja väljavõtmiseks `pahnade pεεl olid ühekorda makid `ahjus keind, sisi argiga oli `pandud `sisse Khk; rõõsa aŕk olli, `võeti argige ahjust `vällä, korbi `võeti ka argige `vällä Hls; aŕk, `seante piḱk ku levä lapi Krk || rauast potihark pot́i aŕk - - Miili pani argiga ahaju ti̬i̬vett ja `kapsid Kod; hargiga pandass pata `ahju, ravvanõ õ̭ks katõharogaʔ Se
3. (haralise otsaga) tugipuu, tugijalg `kärbissed on `püsti ja `argid `pannasse `vasta et `ümber ei kukku; `Kangakeha `sõisas `arkidel (lõngakera toed, mille vahel keha ümber käib); `argid on kehä `pengi sies `püsti; `pinnimise ark, vikkasti lüsi on `arki pääl Lüg; panid `oumbu oksale argi ala Khk; Vajub vana puuaid `kiiva, siis pannakse aŕk ala Kaa; argid oo, kelle najal mesipuud `püsti seesavad Mär; pada `pańti koogu `otsa sedäsi, kaks `arki `lü̬ü̬di `püśti, puu `sinnä vahele ja [pada] `sinnä `pääle Kõp; aki aŕk (kolm püsti asetatud vihku, mis moodustavad rukkihaki südamiku) Krk; hargiʔ (kargud) Se Vrd hark|jalg a. hrl pl kuhjavarda toed `varras `püsti ja `argid `onvad all `külles, neli `arki Lüg; eenakuhja `vardale pannakse argid ette - - kuhi ei lähä siis tuliseks kui argid sees on Nis; kuhja lava sehen kuhja argi Krk || kuhja alla ristamisi pandavad puud mäda mua pial tehasse [kuhi] `arkidega, riśtargid. kahessa või mis neid pannass Ksi b. tuuliku sabapuu tugi tuuligu änd o argi pεεl, see ojab änna ülal Ans; Aŕk on `vehmri all, siis seisab [tuulik] `tuules ja äi raputa Pöi; `veske aŕk. üks puust aŕk `pandi ännä `alla Mar c. kaevupost `kaevo ark, `aaraline, vinn käib `aarade vahel Jõh; Roo ja aŕk olid kajul sii ikka tammest Pöi; aŕk mis moa sees on, jung mis argi `otses on Juu; mõtsast tuvvass araline pedäjäss, tu̬u̬ om tu kajo aŕk Nõo || änna aŕk (haraline puu kaevuvinna otsa all) Khk d. võrguhark || jalale toetuv haraline puu, millele kinnitati kootav või parandatav võrk kui `võrko akketa kuduma, siis kuduja `istu `argi savale VNg; `vergo kudumise `arki Vai; vörk on `arkis (kudumisel või parandamisel) Jäm; `viska vörk argi `kaela Mus; muti aŕk Tõs || võrgu haŕk [võrgusilmade] `koŕjamise haŕk (vahend võrgu alustamiseks ja sirgena hoidmiseks, kinnitatakse seina külge); hargi lipp ~ pulk (lapergune puupulk, millele korjatakse võrgu silmad) Se || haralised puud võrkude, köite, pesu jne kuivatamiseks pane keeved (köied) `arki Khk; `noota kuivatakse `arkide vöi puude peal Pha; nuoda argid, kõrendad, kos nuot peal `kuivab Trm e. abivahend nööri või paela tegemiseks, vöö kudumiseks `arku pial ka tegivad nied `nüörid IisR; keeve kogu`laskemise aŕk Khk; Kahearuline puu aŕk oli pingi sihes `püsti. Inimene `istus pingi pääl ja nööritses Pöi; Vööpaelu koeti. Argile pandi löimed ja hakati neid noppima noalaiusele esemele Rei; Väike ku kabla ark Trv; esä tegi argi pääl tsuvva `kaplu. argil oĺli otsan kaits arru - - pengil oĺl mulk sehen, `pańti sinnä `mulku Kam; paĺmikot `koeti haŕgi pääl; vü̬ü̬ - - `koeti haŕgi pääl Plv f. peeruhoidja, pilak piiru aŕk; piirg `pandi argi vahele Kär; Piirg põles müüri nukkis argi `otsas Pöi; oĺle katearuline ark, `sinna `pańti tu̬u̬ pird palama Võn g. paadipärasse kinnitatud haraline raud, millel tulusel käies põles tuli aŕk on peerupaku küljes; tuli põleb argide vahel, sis käiasse `toosel; argi peal on pada ja pada sees tuli Trm
4. haraline, okslik ese `juudil on suured ullud kirjad (kirjatähed) kut argid Jäm; `lammal aŕk (lambarangid) `kaelas Mar a. viljakärbis `õtrad on `arkide pääl, egä igäs kõhas ei õlegi redemi. kuus `arki `pannasse `püsti ja siis sasi `selgä Lüg; `aŕke pääl omma `erneʔ Krl; vanast is olõ˽käŕbikleid, siss `olli˽haŕgiʔ, haŕk om õks mõtsahn kasunuʔ, käŕbik om esi˽tett; Rõuks tet́ti õks mitu haŕgivahet Har Vrd argis, arkel2 b. pudrumänd – Muh Phl Kse Tõs Khn hark on männiladvast tehet Phl Vrd argip c. teat luu ussil või konnal, millele omistatakse maagilist jõudu Ussiark oleva arstimiseks. Maa-arstid ikki pannu ussi kusirautsika pesas. Kusirautsikad söönu liha ümmert ära, siis saanu argi kätte, see seuke arkluu Hää; emätse konna aŕk Krk
5. piltl jalg, reis; jalgevahe Ärä lähe `arki`päidi `jälle `vuodesse Kuu; `argist `saadik `märgä VNg; `Istub `argid pikkal Lüg; `arkide vahe Jõh; Saand säel küll `arkideni vies `sumpada IisR; pitka argiga mees; küll see oma argiga lumest läbi saab; Nee sukad ulatavad `umbast argi `risti Khk; Peab ikka tükkis vara arkide peele ajama - - pitk tee ees Kaa; Vesi ulatas `arki Pöi; [seisab] argid laiali Lai; Kõ̭ik kraavi - - umma vesist lummõ täüs - - sattat kattõhargini sisse Rõu; võt́te hanna `harke vahele Plv; harki pidama tiritamme kasvatama – Hi poisid pidavad sedase `harke Phl Vrd haru1
6. ristitaoline kiri, muster punasekiri müt́s, punane `valged argid sihes Jäm; Kõige `lihtsam [kinda] kiri oli aŕk ja ane silm Pöi; särgi poogal `tehti teine aŕk, teine silm, nopiti seda viisi Muh || käejoon Ark tuleb pika peetri kohalt elu laua kõrvast Rak
7. (tähtkuju) Küünlabe hark Käi
8. adj haraline haŕgi sarvõʔ; `haŕgi `sarvige lihm Lut
esi|köis koorma esiotsast üle käiv põikköis Koorma esiköis tuleb ikka kövasti kindi tömmata; [taguköie] Viimne ots pannakse kullisölmiga esiköide kinni Kaa
jala|sulane hobuseta mõisateol käiv töömees kaks sulast oĺlid [talust] `mõisas, jala sulane ja obesasulane, temal es ole obest, tema käis jala `mõisas tüüs Vil; talul ollu kolm `tõprasulast ja kolm jalasulast Krk Vrd jalgsulane
jalge|rihm hoburakendisse kuuluv „esimeste jalgade tagant läbi käiv, rangiroomade külge seotav rihm“ regi ehk rattad, `lähtvad `kandu, kui pole `jalge`rihma Khk Vrd jalgetaguserihm
jalg|sulane mõisateol käiv hobuseta töömees sulastaren, sääl `elliv kaits jagu, jalgsulane ja `tõprek sulane; popsi olli jalgsulase, si̬i̬ käüs jala `mõisa tühün Krk Vrd jalasulane
jalg|teo|mees jalgteomi̬i̬s mõisateol käiv hobuseta töömees – Krk
jõulu|poiss
1. esimese jõulupüha hommikul perest peresse käiv noor poiss, kellele anti kingitusi, õlut, pähkleid jm – Mus Kaa Kse Tor || sõim oled va jõulupoiss Kei
2. jõuluõlgedest tehtav nukk `jõulu poiss – nie on ne titted, midä `poisid tegiväd `õlgidest, kolm `jalga all, ja siis panivad `sõisamaie, pia ka Lüg
3. a. eriliselt kaunistatud jõululeib mõni tegi sarved `küĺge, neli `sarve `oĺli `ümmer `ringi. mõni `ütles tedä `jõulu puĺlis, mõni `ütles `jõulu poesis KJn b. hum õlu möned tegavad ölut `jöuluks `valmis, [ütlevad] jöulu poiss jo `valmis Khk Vrd joulupoiss
1. esimese jõulupüha hommikul perest peresse käiv noor poiss, kellele anti kingitusi, õlut, pähkleid jm – Mus Kaa Kse Tor || sõim oled va jõulupoiss Kei
2. jõuluõlgedest tehtav nukk `jõulu poiss – nie on ne titted, midä `poisid tegiväd `õlgidest, kolm `jalga all, ja siis panivad `sõisamaie, pia ka Lüg
3. a. eriliselt kaunistatud jõululeib mõni tegi sarved `küĺge, neli `sarve `oĺli `ümmer `ringi. mõni `ütles tedä `jõulu puĺlis, mõni `ütles `jõulu poesis KJn b. hum õlu möned tegavad ölut `jöuluks `valmis, [ütlevad] jöulu poiss jo `valmis Khk Vrd joulupoiss
kand1 kand g kanna eP, hv u eL; `kand(a) g `kanna R
1. a. inimese jalapöia tagumine osa, kand sie on `tallund `toiste `kanduje pääl ja `püüdänd `toistest ede `juossa Kuu; `astus [mulle] `kanda VNg; Iest ära, `muidu `niidan `kannad maha! Ei `jõua sa `mulle järelegi, `ammus siis viel `kandu `niitada IisR; saabas öörub kanna pεεlt Khk; Astub kanna peale, tahab mo vana inimese käest veel `pulmi `soaja Pöi; Koer `joosi moole ühna `kandu `kinni Muh; King `öörus tassi `kanda Rei; see põle `rehte `aegas muud `moodi magand ku teise jala kanna pani teise`varva`otsa LNg; kanna `piale kõege `rohkem `toetab kui köiasse PJg; ma lähän tasa kannade peal Ris; Üks mure kannul, teine`kandus `kinni Jür; `astus jala kanna `kat́ki Iis; isa `keelas, et `kandade pial ei tohi `trampida, põrutab kanna luu ära Lai; käis päka pial, `oidis `kanda üleval Plt b. looma tagajala koodi nukk obosele `lähtö `vanker `kanda Vai; Kandetagune rehm oidas, et rattad oole (hobusele) kandu äies tule Kaa; `vanker käib obusel `kandus JMd; sõnniku vedamise ajal, kui [vankri] redel lähäb `vasta `kanda, siis on `lõhkumine `lahti VJg; kanda ~ kandu kartma hobusest, kes ei talu puudutust vastu tagajala koodinukki See noor obu akkas `kandu `kartma Jäm; Mei vähene punane obu `kartis ermpsasti `kanda Rei; Obu kardab `kandu Han; obune kardab `kandu. ei tohe vankert `kandu `laska Tõs; Mõni obune kardab `kandu `kangeste, kohe kui `vasta puudub, lähäb nii et tuli taga Juu; obune `kartis `kandasid JJn; || obuse kabja kannast lõegatakse `juure, kui raud `alla ei lähä Juu c. jalakannale vastav osa jalatsil, sukal või sokil [suss oli] `kannast `kitsamast `tehtud, nena‿polt `laiemb RakR; sukka kand ja nenä Lüg; ärä `talla `viltu oma `kingade `kandu Jõh; `saapa teine ots on kand - - koes korges all käib Jäm; kiŋŋad olid suka kannad puhas εε löugitsend Khk; siis said sial ninad teistele (pättidele) piha `tehtud - - ning kannad taha Pöi; [suka] `kanda ahendama; `tõmma [king] ilusast `kanda Muh; Kui king öörub, pane üks paber kokku ja kanna `sisse Rei; mõni teeb [sukal] lühikse kanna siilu, mõni pika Kse; Mina olen sukale ja sokile ike topelt kanna teind, see on kõvem Amb; kand õlgu kõva ja `kõrge, moeto tuleb jalg [kingast]`väĺjä Kod; soki konts või kand; kanna lakk Pal; `lõikab nööriga `leiba ja joob `pastli kannaga vett `piale (väga vaene) Plt; lapiga kand – Kod, saksa, suur kand – Juu Pee Kad; läti kand – KJn; vene kand – Kad sukakanna erinevad kudumisviisid
2. fig (lahkumisest)`Kergitäb `kanda; Lase kand ja `varvas Kuu; Panimi kand ja varvas Emm; | (kiirest minekust, jooksust) läks `ninda, et `kannad `välküsid Kuu; `larbib `ninda, et `kannad `käiväd `kukla taha Jõh; Kui naabriema kodu öues vaĺlu äält tegi, siśs nende poiss kohe kannad välkuma pani Pha; Läks naa‿t kannad sattusd perse Emm; Kannad käivad tagant `kuklas, ta `ju̬u̬ksis nõnda `kangesti Hää; laseme `jalga kand ja varvas, kand ja varvas Juu; Kandadele nõu andma Kad; `näitab `kanda VJg; põgenes ära, põld muud kui kand ja varvas Sim; `näitas ainult `kandu veel Plt | (kedagi sõnadega ründama) `üstku tige koer su `kandus `kińni kohe; oma sõnadega jooseb su `kandu `kińni Kei; kanna pealt otsekohe, sedamaid Kiers `kanna pääld `ringi ja pani ajama Kuu; Täma `räegib `sulle täna üht, `omme `kierab `kanna pialt `ümber ja `räegib teist IisR; ma `keersi kanna pealt `ümber Muh; ma `püöran kanna pealt `ringi Ris; `kiera kohe kanna pealt `ümber ja mene ära VJg; kääńts kanna päält ümmer Hls; kanna peale astuma ~ käima jalgu jääma, teisele tüli tegema See mees äi jöva eese tööga teiste kohta, teised astuvad varsti kanna pεεle Kaa; Akkas teisele kanna pεεle käima Emm; kanda taha ~ külge panema
1. varastama, omastama Pani `kanna `külge VNg; Mõni lits lõi [ööseks välja jäänud kangale] kanna taha, mitte koergi ei augu takka Kei; aga ma panen selle aśjale kanna taha Juu
2. raiskama Las vana kogub raha, küll poiss, kes köva jooma mees, paneb sellele ükskord kanna taha Pha; Poeg pani vanemate varandusele kanna taha Mar; Küll pojad panad isä rahalõ kanna taha Khn
3. lõpetama Noh, selle tööle paneme täna `öhta kanna ta’a Kaa; Paneme pudelile kanna taha SJn; rapsab kandu kannatamatu loomuga Seike pire olemisega inimene, pole ette mette midagid taarist, kui juba rapsab kandu Kaa; kannalt keerduma põhjuseta vihastama `Sengä `täüdüb `helli `ümbär`käüä, tä voib `kergesti `kannald `kierduda Kuu; kannal peetav põhjuseta vihastaja Küll vade sina oled `kannal `pietävä, ei `oska kohe `kuidagi sinuga elädä Kuu
3. mitmesuguste esemete osa, harilikult millegi lõpuots, alus, tugi a. jalatsi konts lakk `keŋŋad - - `korged `kannad VNg; mõned `ütleväd, et madala `kannaga `kingaga on paremb `uopis Jõh; madala `kandadega kingad on vanadel Hag; `suapa kand oo alt ärä tullud Kod; `enne oli `saapal ka kand, nüid on konts Lai b. vikati või sirbi päraosa, millega see löe külge kinnitatakse `sirbi kand ja nenä Lüg; vikkasti piab `kannast `säädma, kuda akkab `rohto võttama Jõh; vikati kanna nurk, vikati kanna pöörd Kär; `ańtsin `talle sirbi kannaga Juu; `kõrge kannaga niidad, siis ladvab jo `rohto VMr; oia kand vasta muad kui niidad Trm; `austria vikatil kand `tuĺli natuke käända, sepp `käänis `kanda SJn c. kirvetera alumine nurk löönd `kerbe kanna kibisse Mar; Kirve silm oo `kirve kanna pialmine külg Tor; Kirve kanna all on `seuke `väike änd, käib varre `vasta, si̬i̬ on kannalapp Hää; `kerve kand on `kerve varre taga Juu d. ukse, värava hingedepoolne osa väriku kand; Ukse kanna ing karjub Kaa; Luud on ukse kanna taga `nurkas Pöi; Jεε aa ukse kanna vahel, uks äi lehe änam kinni Emm; `jooksis ukse kanna taha Kir; mine kojase, meie ukse kanna taga köis `varnas Kse e. kerilaua, lõngakeha jne jalg keri`lauad `juoksevad `kanna `õtsas; maas `kanna pääl õli `jälle ark siis kuhu sie `kuutud `võrgu pani Lüg; kerilaua kand Kad; kehäle `aamise kand Kod f. viinaklaasi jala alumine laiem osa, kabi `Viina `võetakse `pitsidest, pisike jalaga klaas, kand all Lüg g. alus, alumine ots sääl on vana pukk`veski kand Jõh; `toodri kand Jäm; `aardama kand, kus `aardam küljes on Mus; Risti kand juba alt sodi mäda; Kupits on seal aja kanna all; See (kuhi) oli tehes kohe kanna pealt `viltu; `Aitaja lüsi veel, aga kand on `otsas Pöi; Toodri kandas aa ouk, seeld käib röngas läbi Emm h. masti alumine ots; auguga pakk veesõiduki põhjas, millesse on kinnitatud mast ald `masti `kannast pidi mast mädä olema Kuu; `kaltsoni `sisse keivad masti kannad Mus; masti kand, paadi kiilu `külge `kinni löödud Rid; `kalsinast tekini on maśti kand; raha `pantaks maśti kanna `alla, et laev paremini teeniks Hää; i. taime juure lähedane jämedam varreosa; seene jalg; lehe vars Eks `siene `kannad `kelbavad ka `süüä Kuu;`viljad ajavad võsusid, ühe `kanna pääld tuleb juo mittu tükki üles; kui kanermu - - `kannast kukketab, siis on `viimane [rukki] tego üvä, `pärtli tego (pärtlipäevaaegne külv); lehel on kand taga Lüg Vrd kand2 j. saani-, reejalaste tagumine osa, kus saab sõidu ajal seista akkasin `saani `kandule Lüg; ma sai täna ree kannule Muh; saani kannade peal `seisis `püśti Tor; võt́tis kannule, võt́tis saani jalaste `peale; on saani kannul VJg Vrd kannus1 k. üle hoone seina ulatuv sarikaots puari (~ sarika) kand; sarik lüädässe partsuga `kanda; kandpaĺgid oo ni̬i̬d, kohe sarika kannad lähvad `sisse; mes pidem kand, sedä `rohkem `seinä oiab, vesi ei käi nõnna `piäle Kod l. võrgunõela tagumine ots [käbil] on kand ja kiel ja nina. `kannale ja `kiele vahele kävitatta `langa `pääle Jõe; kävi nena ja kand Trm m. kindapära – Trm n. pähklitupp, õie kroonlehtede kinnituskoht – pärna õiekannad tulevad tuulega maha; õie kannal õiepuru vel `otsas Vän; `pähkla kannad on järel veel Rap o. piibukaha, piibukaha põhi – Lüg Juu VJg piip on - - `kannast`ummes, tahab `lahti tehä ja puhastatta Lüg p. puuklots veesõiduki põhja ja täävi ühenduskoha tugevdamiseks; täävi alumine, emapuu peale käiv osa laiva kand Khk; södukest rossi `otsa mis täävi `kanda `kinni käis `üiti paadi ännaks Mus; Ennemä `pandi tävi kanna `alla õbõraha Khnr. veskikinga osa, kust terad kivisilma jooksevad `veśki kinga kand on `niuke toru, sealt joosevad iibikesed `väĺla Juu s. aas, kõrv, kanne olis nie `ruplatügüd igä järele `olled, nie `kannaga `ruplatügüd Kuu; vasknööbid, kannad olid taga, sεεlt sai löng läbi `aetud Jäm; õberahad olid `kaelas, kannad taga nagu `nööpidel Pöi; õbe`ruplel `pandi kannad taha - - ja `pandi inimeste `kaela Mar; sarjal olid nõuksed kannad küĺles Kul; suured kannaga rahad, `paater `öeti Vig; `enne ikke `tehti neid kannadega rublatükka Ris; mõned [nööbid] olid - - vene kannaga ja eesti kannaga Kei; pulmades siis pańdi uastele kulinad `kaela. nied õlid pisikesed kellad, kannad taga Kad; kaela rahad neil oli võru `ümber ja kannad taga VMr; õnge kand (auk talveõnges, kust jõhv läbi käib) Kod t. rihm, millega koodinui varre külge kinnitatakse `rihmane kand - - kävi `nuia `august läbi VNg; koodi kand Lei Vrd kandlekabel, kanne1, kannel2 u. võrgu algussilm, võrgusilma sõlmekoht `Vergu lohk, kust osa lina oli `väljä viend, tuli kand `kannald `neljä `nurka `leikada, siis sen järel ka uus sise `aetav lapp ja siis käü ja paranukse abil silm `silmäld ja kand `kannald `vergu `külgi lohu `täüteks sise ajada Kuu;`vergo `otsas on `kannad, on sial kus silm `täielik ei ole Jõh; võrgu kand on sõlme kõht. ku akkad `võrku parandama, `vaatad et kannad `õigess kokko lähväd Kod v. sõlm, aasake võrgu selise külge kinnitamiseks – Pha Vän kanna niidid ollid võrgu niidist jämedamad; ku kannad `kü´lgis on, siis pannakse `liiga `siĺmasi siduma `kandade `küĺgi; liiad silmad `siutakse kannaga võrgu paela `küĺgi; ned kannad oĺlid nii neli `toĺli pikad, kahe aralesed Vän õ. Kumma pool tuulehaa kand on, sääld poold hakab puhuma Käi; Kui nende (tuulehagade) taga on suurem pilv, see on`pilve kand Rei
1. a. inimese jalapöia tagumine osa, kand sie on `tallund `toiste `kanduje pääl ja `püüdänd `toistest ede `juossa Kuu; `astus [mulle] `kanda VNg; Iest ära, `muidu `niidan `kannad maha! Ei `jõua sa `mulle järelegi, `ammus siis viel `kandu `niitada IisR; saabas öörub kanna pεεlt Khk; Astub kanna peale, tahab mo vana inimese käest veel `pulmi `soaja Pöi; Koer `joosi moole ühna `kandu `kinni Muh; King `öörus tassi `kanda Rei; see põle `rehte `aegas muud `moodi magand ku teise jala kanna pani teise`varva`otsa LNg; kanna `piale kõege `rohkem `toetab kui köiasse PJg; ma lähän tasa kannade peal Ris; Üks mure kannul, teine`kandus `kinni Jür; `astus jala kanna `kat́ki Iis; isa `keelas, et `kandade pial ei tohi `trampida, põrutab kanna luu ära Lai; käis päka pial, `oidis `kanda üleval Plt b. looma tagajala koodi nukk obosele `lähtö `vanker `kanda Vai; Kandetagune rehm oidas, et rattad oole (hobusele) kandu äies tule Kaa; `vanker käib obusel `kandus JMd; sõnniku vedamise ajal, kui [vankri] redel lähäb `vasta `kanda, siis on `lõhkumine `lahti VJg; kanda ~ kandu kartma hobusest, kes ei talu puudutust vastu tagajala koodinukki See noor obu akkas `kandu `kartma Jäm; Mei vähene punane obu `kartis ermpsasti `kanda Rei; Obu kardab `kandu Han; obune kardab `kandu. ei tohe vankert `kandu `laska Tõs; Mõni obune kardab `kandu `kangeste, kohe kui `vasta puudub, lähäb nii et tuli taga Juu; obune `kartis `kandasid JJn; || obuse kabja kannast lõegatakse `juure, kui raud `alla ei lähä Juu c. jalakannale vastav osa jalatsil, sukal või sokil [suss oli] `kannast `kitsamast `tehtud, nena‿polt `laiemb RakR; sukka kand ja nenä Lüg; ärä `talla `viltu oma `kingade `kandu Jõh; `saapa teine ots on kand - - koes korges all käib Jäm; kiŋŋad olid suka kannad puhas εε löugitsend Khk; siis said sial ninad teistele (pättidele) piha `tehtud - - ning kannad taha Pöi; [suka] `kanda ahendama; `tõmma [king] ilusast `kanda Muh; Kui king öörub, pane üks paber kokku ja kanna `sisse Rei; mõni teeb [sukal] lühikse kanna siilu, mõni pika Kse; Mina olen sukale ja sokile ike topelt kanna teind, see on kõvem Amb; kand õlgu kõva ja `kõrge, moeto tuleb jalg [kingast]`väĺjä Kod; soki konts või kand; kanna lakk Pal; `lõikab nööriga `leiba ja joob `pastli kannaga vett `piale (väga vaene) Plt; lapiga kand – Kod, saksa, suur kand – Juu Pee Kad; läti kand – KJn; vene kand – Kad sukakanna erinevad kudumisviisid
2. fig (lahkumisest)`Kergitäb `kanda; Lase kand ja `varvas Kuu; Panimi kand ja varvas Emm; | (kiirest minekust, jooksust) läks `ninda, et `kannad `välküsid Kuu; `larbib `ninda, et `kannad `käiväd `kukla taha Jõh; Kui naabriema kodu öues vaĺlu äält tegi, siśs nende poiss kohe kannad välkuma pani Pha; Läks naa‿t kannad sattusd perse Emm; Kannad käivad tagant `kuklas, ta `ju̬u̬ksis nõnda `kangesti Hää; laseme `jalga kand ja varvas, kand ja varvas Juu; Kandadele nõu andma Kad; `näitab `kanda VJg; põgenes ära, põld muud kui kand ja varvas Sim; `näitas ainult `kandu veel Plt | (kedagi sõnadega ründama) `üstku tige koer su `kandus `kińni kohe; oma sõnadega jooseb su `kandu `kińni Kei; kanna pealt otsekohe, sedamaid Kiers `kanna pääld `ringi ja pani ajama Kuu; Täma `räegib `sulle täna üht, `omme `kierab `kanna pialt `ümber ja `räegib teist IisR; ma `keersi kanna pealt `ümber Muh; ma `püöran kanna pealt `ringi Ris; `kiera kohe kanna pealt `ümber ja mene ära VJg; kääńts kanna päält ümmer Hls; kanna peale astuma ~ käima jalgu jääma, teisele tüli tegema See mees äi jöva eese tööga teiste kohta, teised astuvad varsti kanna pεεle Kaa; Akkas teisele kanna pεεle käima Emm; kanda taha ~ külge panema
1. varastama, omastama Pani `kanna `külge VNg; Mõni lits lõi [ööseks välja jäänud kangale] kanna taha, mitte koergi ei augu takka Kei; aga ma panen selle aśjale kanna taha Juu
2. raiskama Las vana kogub raha, küll poiss, kes köva jooma mees, paneb sellele ükskord kanna taha Pha; Poeg pani vanemate varandusele kanna taha Mar; Küll pojad panad isä rahalõ kanna taha Khn
3. lõpetama Noh, selle tööle paneme täna `öhta kanna ta’a Kaa; Paneme pudelile kanna taha SJn; rapsab kandu kannatamatu loomuga Seike pire olemisega inimene, pole ette mette midagid taarist, kui juba rapsab kandu Kaa; kannalt keerduma põhjuseta vihastama `Sengä `täüdüb `helli `ümbär`käüä, tä voib `kergesti `kannald `kierduda Kuu; kannal peetav põhjuseta vihastaja Küll vade sina oled `kannal `pietävä, ei `oska kohe `kuidagi sinuga elädä Kuu
3. mitmesuguste esemete osa, harilikult millegi lõpuots, alus, tugi a. jalatsi konts lakk `keŋŋad - - `korged `kannad VNg; mõned `ütleväd, et madala `kannaga `kingaga on paremb `uopis Jõh; madala `kandadega kingad on vanadel Hag; `suapa kand oo alt ärä tullud Kod; `enne oli `saapal ka kand, nüid on konts Lai b. vikati või sirbi päraosa, millega see löe külge kinnitatakse `sirbi kand ja nenä Lüg; vikkasti piab `kannast `säädma, kuda akkab `rohto võttama Jõh; vikati kanna nurk, vikati kanna pöörd Kär; `ańtsin `talle sirbi kannaga Juu; `kõrge kannaga niidad, siis ladvab jo `rohto VMr; oia kand vasta muad kui niidad Trm; `austria vikatil kand `tuĺli natuke käända, sepp `käänis `kanda SJn c. kirvetera alumine nurk löönd `kerbe kanna kibisse Mar; Kirve silm oo `kirve kanna pialmine külg Tor; Kirve kanna all on `seuke `väike änd, käib varre `vasta, si̬i̬ on kannalapp Hää; `kerve kand on `kerve varre taga Juu d. ukse, värava hingedepoolne osa väriku kand; Ukse kanna ing karjub Kaa; Luud on ukse kanna taga `nurkas Pöi; Jεε aa ukse kanna vahel, uks äi lehe änam kinni Emm; `jooksis ukse kanna taha Kir; mine kojase, meie ukse kanna taga köis `varnas Kse e. kerilaua, lõngakeha jne jalg keri`lauad `juoksevad `kanna `õtsas; maas `kanna pääl õli `jälle ark siis kuhu sie `kuutud `võrgu pani Lüg; kerilaua kand Kad; kehäle `aamise kand Kod f. viinaklaasi jala alumine laiem osa, kabi `Viina `võetakse `pitsidest, pisike jalaga klaas, kand all Lüg g. alus, alumine ots sääl on vana pukk`veski kand Jõh; `toodri kand Jäm; `aardama kand, kus `aardam küljes on Mus; Risti kand juba alt sodi mäda; Kupits on seal aja kanna all; See (kuhi) oli tehes kohe kanna pealt `viltu; `Aitaja lüsi veel, aga kand on `otsas Pöi; Toodri kandas aa ouk, seeld käib röngas läbi Emm h. masti alumine ots; auguga pakk veesõiduki põhjas, millesse on kinnitatud mast ald `masti `kannast pidi mast mädä olema Kuu; `kaltsoni `sisse keivad masti kannad Mus; masti kand, paadi kiilu `külge `kinni löödud Rid; `kalsinast tekini on maśti kand; raha `pantaks maśti kanna `alla, et laev paremini teeniks Hää; i. taime juure lähedane jämedam varreosa; seene jalg; lehe vars Eks `siene `kannad `kelbavad ka `süüä Kuu;`viljad ajavad võsusid, ühe `kanna pääld tuleb juo mittu tükki üles; kui kanermu - - `kannast kukketab, siis on `viimane [rukki] tego üvä, `pärtli tego (pärtlipäevaaegne külv); lehel on kand taga Lüg Vrd kand2 j. saani-, reejalaste tagumine osa, kus saab sõidu ajal seista akkasin `saani `kandule Lüg; ma sai täna ree kannule Muh; saani kannade peal `seisis `püśti Tor; võt́tis kannule, võt́tis saani jalaste `peale; on saani kannul VJg Vrd kannus1 k. üle hoone seina ulatuv sarikaots puari (~ sarika) kand; sarik lüädässe partsuga `kanda; kandpaĺgid oo ni̬i̬d, kohe sarika kannad lähvad `sisse; mes pidem kand, sedä `rohkem `seinä oiab, vesi ei käi nõnna `piäle Kod l. võrgunõela tagumine ots [käbil] on kand ja kiel ja nina. `kannale ja `kiele vahele kävitatta `langa `pääle Jõe; kävi nena ja kand Trm m. kindapära – Trm n. pähklitupp, õie kroonlehtede kinnituskoht – pärna õiekannad tulevad tuulega maha; õie kannal õiepuru vel `otsas Vän; `pähkla kannad on järel veel Rap o. piibukaha, piibukaha põhi – Lüg Juu VJg piip on - - `kannast`ummes, tahab `lahti tehä ja puhastatta Lüg p. puuklots veesõiduki põhja ja täävi ühenduskoha tugevdamiseks; täävi alumine, emapuu peale käiv osa laiva kand Khk; södukest rossi `otsa mis täävi `kanda `kinni käis `üiti paadi ännaks Mus; Ennemä `pandi tävi kanna `alla õbõraha Khnr. veskikinga osa, kust terad kivisilma jooksevad `veśki kinga kand on `niuke toru, sealt joosevad iibikesed `väĺla Juu s. aas, kõrv, kanne olis nie `ruplatügüd igä järele `olled, nie `kannaga `ruplatügüd Kuu; vasknööbid, kannad olid taga, sεεlt sai löng läbi `aetud Jäm; õberahad olid `kaelas, kannad taga nagu `nööpidel Pöi; õbe`ruplel `pandi kannad taha - - ja `pandi inimeste `kaela Mar; sarjal olid nõuksed kannad küĺles Kul; suured kannaga rahad, `paater `öeti Vig; `enne ikke `tehti neid kannadega rublatükka Ris; mõned [nööbid] olid - - vene kannaga ja eesti kannaga Kei; pulmades siis pańdi uastele kulinad `kaela. nied õlid pisikesed kellad, kannad taga Kad; kaela rahad neil oli võru `ümber ja kannad taga VMr; õnge kand (auk talveõnges, kust jõhv läbi käib) Kod t. rihm, millega koodinui varre külge kinnitatakse `rihmane kand - - kävi `nuia `august läbi VNg; koodi kand Lei Vrd kandlekabel, kanne1, kannel2 u. võrgu algussilm, võrgusilma sõlmekoht `Vergu lohk, kust osa lina oli `väljä viend, tuli kand `kannald `neljä `nurka `leikada, siis sen järel ka uus sise `aetav lapp ja siis käü ja paranukse abil silm `silmäld ja kand `kannald `vergu `külgi lohu `täüteks sise ajada Kuu;`vergo `otsas on `kannad, on sial kus silm `täielik ei ole Jõh; võrgu kand on sõlme kõht. ku akkad `võrku parandama, `vaatad et kannad `õigess kokko lähväd Kod v. sõlm, aasake võrgu selise külge kinnitamiseks – Pha Vän kanna niidid ollid võrgu niidist jämedamad; ku kannad `kü´lgis on, siis pannakse `liiga `siĺmasi siduma `kandade `küĺgi; liiad silmad `siutakse kannaga võrgu paela `küĺgi; ned kannad oĺlid nii neli `toĺli pikad, kahe aralesed Vän õ. Kumma pool tuulehaa kand on, sääld poold hakab puhuma Käi; Kui nende (tuulehagade) taga on suurem pilv, see on`pilve kand Rei
karja|laps karjas käiv laps; karjuseealine üks vana komme oli ülese `võetud, et karjalast kasteti siis (kui kari esimest korda kevadel välja läks) Han; [laps] andase `karja `oidma, `öetse karjalaps Tõs; `enne olid karjalapsed, nüid on karjasmoad `aedes, ei taheta karja`lapsi `ühti Juu; suur tüd́rikukene, karjalaps, võib juba karjan käedä Kod Vrd karjalats, karjane
karja|poiss karjas käiv poiss, karjane Pikk [inimene], et saab `õtsa `vahtida, `pualest teha, saab kaks `karja `poissi Jõh; `Seitsme`aastane siapoiśs, kahessa `aastane karjapoiśs, `kümne`aastane künnipoiśs Han; nagu `kasvaja karjapoiss, kel suu alati peas liigub (inimesest, kes alatasa sööb) Juu; täna on karjapoiss meie peres `korda (söögil) VMr; mena käesin külas `karjas, karjapoiss oĺlin SJn; sia karjapoiśs; ani karjapoiśs; ta iki om karjapoisi nime seen, ta käip karjan joba joh Krk; karjapoiśs piat viḱs poiśs olõma, siss hoiusõ viĺlä˽`terhveʔ Har || hum (koerast) karjapoiss käib iki tü̬ü̬poisige üten Hel
kauljas `kaulja|s g -mme, `kaulia|s g -kse loomakütke ümber kaela käiv osa Sie `kaulias jääb `oite `pingu Kuu Vrd kaulamus, kaulisti
kodu|käija folkl oma endises kodupaigas kummitamas käiv surnu kodu`käija, sie oli `surnunna kodu VNg; kie `kange `kartama, sel `käisiväd kodokävijäd, kie ei `kartand, ei nähnd kodokävijädä ei kedägi Lüg; Kodu`käija `näitab `ennast, siis tahab `miski `teatada IisR; see nii sandisti eland, jo see pärast kodu `keibijaks akab Khk; Tooma vanaeit räägib, et ta olne kodukeibija eese öues näind Kaa; ta oli ise olnd `kimpus kodu`kεibijaga - - siis on kodu`kεibijad `valvama akatud Pöi; kodu`köijatest `aeti juttu, siis lapsed akkasid `kartma Muh; `ühte joont keib ta (karu) aja maa pial, niisama kui kodu`keija Rid; mul on mees surnd ja kuus last, põle ma näind kodo`käijad `ühti Kul; `enne old kodo`käijaid küll, eks neid käi `paergugi, aga kis neid `sulle `näitab Juu; kukelauluga lõpeb kodu`käija võim maa pial Rak; õlid kodu `käijad vaimud, siis ike nagu kera juost müeda tied ja sie õli ike nagu üks surma vaim Iis; `valgen `riiden `surnu tuleb kodo, one kodokävijäs, tuleb kabeliss kodo Kod; ken tagasi tule, om kodu`käije, mõni käüvet kodun Krk; vanast ike kõneldi noid kodu`käijit, et `ku̬u̬lja käib kodu, kona tare pääl `kõnnu Nõo; nu̬u̬ üteldi nu vaimu olevat, nu kodu`käijä, teivä siss tüḱke kui kodu käesivä Kam
kodune kodune, kodone üld
1. kodus valmistatav, kasutatav jne; koduga seonduv, kodulähedane sigurid olid kodu maass - - `jahvadetti ärä, sie oli kodune kohv siis Kuu; neil kodustel `verkudel olivad `ilma `torvamatta nied `paelad; `meie kodune rand on `kõige kivisemb, tua all on `järsku kivine Hlj; Kodosed puud on `issutamise puud, `pärnapuu, tamm, `pihlakas Lüg; keik oli kodune kätetöö, mis inimene `kandas Mus; kodune kedratud lõng oli, kodused jämed võrgud olid Pöi; ju ma kuule näe, kuidas se kodune asi oo Muh; margapuu on va egapäine kodone asi Käi; eks kodone erm ole ikke `pehmem kui `võera erm oo Mar; ma ole ka nisokseid `riideid `kiskond, kodused seelikud ja kirjod särgid Kir; Küll siol ond iä põli, `tütred tegäd kõik kodosõ toõmõndamise ää Khn; talve `aegu viisid minu kääst magust (mett), et see on köha rohe, see on see kodune rohe Vän; `paablane on metsa putukas, ega tema ei ole kodune Ris; kodune `peene leib, see oli ia ka küll; Roosi ka selle koduse `vahtimise jauks HMd; see nii oma kodone asi, ärge seda `väĺla `reakige Juu; kodusest nisust nisuke, ei ta old sai ega ta old sepik Jür; sai kodust `niiti kedrada ja sellega õmmelda Amb; kodune õlut, mis `toopide seest saab `joodud Ann; eks neid koduseid `rohtusi ikke katsutud aga, ega `enne‿s `rohtu old VMr; läksimä minu kodose lehmägä luadale, mes minä kodoss tõin Kod; kiisel oli kodune sü̬ü̬k, oma perele ja `talgu aeg vahest `tehti Äks; ti̬i̬b maja `riistu, se on kodone tü̬ü̬ KJn; temä käü vällän, ku tal kodust tü̬ü̬d ei oole Krk; emä pidi ütsindä tegemä kõ̭ik kodutsed tü̬ü̬d ja latsed kasvatama Ran; si̬i̬ kodune elu om mul nisuke alb, et mitte `koskile minnä ei taha Nõo; ma‿i taha `säŕki sälläst maha `hiitäʔ, siss `näütäss `väega kodunõ `vällä Har; kodonõ tü̬ü̬ ka and naha‿bäle, rassõ om, siih haara ütte ja tõist Se
2. peam kodus viibiv, vähe väljas käiv Mes nüüd kodune `porsas `tiedab (kodune inimene ei tunne ilmaelu) Kuu; kodune vana inimene Kär; Sa täna nii kodune mees siis, teised `laulvad külas mis köik kohad `elkivad Pöi; kodone poiss, ei kei `kuskis `vällas ega Mar; nüid ei ole änam seantsid kodusid inimesi, nüid käivad kik riigi töös Saa; eks ta ole selle aru sees, et ta on kodone mees, se jääb kojo peremeks Juu; kodune sulane, teine oli `tiumes (teomees) JõeK; ema elas siis meie juures ka oli meie laste`oidja ja kodune Kad; kodone [part] ei lähä, met́sik lähäb ärä, ei jäe kodosess Kod; ma olen kodune `kińdine inimene, ei ole `kośkil käenud Pal; kodune tüdruk ja mina, meil olid piimariistad `pesta Plt; kodune inimene, kodutse tüü pääl Trv; miu poja om koduse mehe, neve kurdave kodun Hls; elä pääl kodust elu, kodun Krk; kodune laits, `koskil ollu ei ole, ja temä saadap nii `kaugele Nõo; sõ̭ss lõppi sõ̭ss vanaesäl ka sinnä˽`käümine (mõisas teol) ärä ja, ja jäi sõ̭ss uma kodotsõhe `ello ja Plv; śjo om mul kodonõ elläi, śjo eläss kõ̭õ̭ kotoh Se
3. kodu, kodu- koduse `poole `tulla oli suur laht, roolaht Vll; ta on koduse pärast mures Jaa; ta kodune koht aa sii Phl; Jaan oli koduse koha peäle jään Tõs; kodonõ ki̬i̬ĺ, śjo om uma ki̬i̬ĺ uma kodonõ kiil om õks kõ̭gõ `armsap Se
4. kodurahvas siis kui `tuldi mereld ärä, kohe nie kodused küsüsid, kust vuo tänä oli ka Kuu; vii koduste `rahvalle tervikseid JMd; oleme kõik kodused ja võime kõik `riakida Koe
5. mõnus, hubane seal oli nii ea `olla, nii kodone oli, jüstku oleks oma kodo old Juu; ma es tunnõʔ sääl sukugi kodunõ ollaʔ Krl
Vrd kojune
1. kodus valmistatav, kasutatav jne; koduga seonduv, kodulähedane sigurid olid kodu maass - - `jahvadetti ärä, sie oli kodune kohv siis Kuu; neil kodustel `verkudel olivad `ilma `torvamatta nied `paelad; `meie kodune rand on `kõige kivisemb, tua all on `järsku kivine Hlj; Kodosed puud on `issutamise puud, `pärnapuu, tamm, `pihlakas Lüg; keik oli kodune kätetöö, mis inimene `kandas Mus; kodune kedratud lõng oli, kodused jämed võrgud olid Pöi; ju ma kuule näe, kuidas se kodune asi oo Muh; margapuu on va egapäine kodone asi Käi; eks kodone erm ole ikke `pehmem kui `võera erm oo Mar; ma ole ka nisokseid `riideid `kiskond, kodused seelikud ja kirjod särgid Kir; Küll siol ond iä põli, `tütred tegäd kõik kodosõ toõmõndamise ää Khn; talve `aegu viisid minu kääst magust (mett), et see on köha rohe, see on see kodune rohe Vän; `paablane on metsa putukas, ega tema ei ole kodune Ris; kodune `peene leib, see oli ia ka küll; Roosi ka selle koduse `vahtimise jauks HMd; see nii oma kodone asi, ärge seda `väĺla `reakige Juu; kodusest nisust nisuke, ei ta old sai ega ta old sepik Jür; sai kodust `niiti kedrada ja sellega õmmelda Amb; kodune õlut, mis `toopide seest saab `joodud Ann; eks neid koduseid `rohtusi ikke katsutud aga, ega `enne‿s `rohtu old VMr; läksimä minu kodose lehmägä luadale, mes minä kodoss tõin Kod; kiisel oli kodune sü̬ü̬k, oma perele ja `talgu aeg vahest `tehti Äks; ti̬i̬b maja `riistu, se on kodone tü̬ü̬ KJn; temä käü vällän, ku tal kodust tü̬ü̬d ei oole Krk; emä pidi ütsindä tegemä kõ̭ik kodutsed tü̬ü̬d ja latsed kasvatama Ran; si̬i̬ kodune elu om mul nisuke alb, et mitte `koskile minnä ei taha Nõo; ma‿i taha `säŕki sälläst maha `hiitäʔ, siss `näütäss `väega kodunõ `vällä Har; kodonõ tü̬ü̬ ka and naha‿bäle, rassõ om, siih haara ütte ja tõist Se
2. peam kodus viibiv, vähe väljas käiv Mes nüüd kodune `porsas `tiedab (kodune inimene ei tunne ilmaelu) Kuu; kodune vana inimene Kär; Sa täna nii kodune mees siis, teised `laulvad külas mis köik kohad `elkivad Pöi; kodone poiss, ei kei `kuskis `vällas ega Mar; nüid ei ole änam seantsid kodusid inimesi, nüid käivad kik riigi töös Saa; eks ta ole selle aru sees, et ta on kodone mees, se jääb kojo peremeks Juu; kodune sulane, teine oli `tiumes (teomees) JõeK; ema elas siis meie juures ka oli meie laste`oidja ja kodune Kad; kodone [part] ei lähä, met́sik lähäb ärä, ei jäe kodosess Kod; ma olen kodune `kińdine inimene, ei ole `kośkil käenud Pal; kodune tüdruk ja mina, meil olid piimariistad `pesta Plt; kodune inimene, kodutse tüü pääl Trv; miu poja om koduse mehe, neve kurdave kodun Hls; elä pääl kodust elu, kodun Krk; kodune laits, `koskil ollu ei ole, ja temä saadap nii `kaugele Nõo; sõ̭ss lõppi sõ̭ss vanaesäl ka sinnä˽`käümine (mõisas teol) ärä ja, ja jäi sõ̭ss uma kodotsõhe `ello ja Plv; śjo om mul kodonõ elläi, śjo eläss kõ̭õ̭ kotoh Se
3. kodu, kodu- koduse `poole `tulla oli suur laht, roolaht Vll; ta on koduse pärast mures Jaa; ta kodune koht aa sii Phl; Jaan oli koduse koha peäle jään Tõs; kodonõ ki̬i̬ĺ, śjo om uma ki̬i̬ĺ uma kodonõ kiil om õks kõ̭gõ `armsap Se
4. kodurahvas siis kui `tuldi mereld ärä, kohe nie kodused küsüsid, kust vuo tänä oli ka Kuu; vii koduste `rahvalle tervikseid JMd; oleme kõik kodused ja võime kõik `riakida Koe
5. mõnus, hubane seal oli nii ea `olla, nii kodone oli, jüstku oleks oma kodo old Juu; ma es tunnõʔ sääl sukugi kodunõ ollaʔ Krl
Vrd kojune
kolmassõnõ kaheaastane, kolmandat käiv jo kat́s `aastakku, lätt kolmada pääle, kolmassõnõ Lut Vrd kolmadsene
kooberdus kooberdus HljK, `kuo- IisR
1. halvasti käiv inimene – HljK
2. hulgus Egas maal `niskesi `kuoberdusi olegi IisR
1. halvasti käiv inimene – HljK
2. hulgus Egas maal `niskesi `kuoberdusi olegi IisR
koonla|pulk koonlalauast läbi käiv pulk (koonla kinnitamiseks) `kuondla pulk `pisteta `august läbi Lüg; `ku̬u̬nlapulk mes `ku̬u̬nlass läbi `sorkad Kod
korralik korrali|k spor S L K, Iis Lai u Krk, -le|k Mar Pil, g -ku; kõrrali|k g -ku Trm Kod spor eL(-gu); `korrali|k VNg, `kõ- Lüg, g -kku; `kerrali|k g -gu Kuu
I. a
1. hoolikas, korda pidav või nõudev korralik inime, kes kõik aśjad ikke korralikult peäb ja `puhtaste ja `äśti ja Juu; nisuke korralik mees - - tegi kõik tööd, mis tuli teha Lai; kae kos om kõrralik emä, kes om sedäsi `latsi kasvatanu ja openu Nõo
2. elukommetelt laitmatu sie on `kõrralik inimine, ei `albi ei õle `albust kuuld kedägi; ei õle `kõrralik, on logerik Lüg; korralikud inimesed ei valeta ega varasta egä tee paha Tõs; on ikka korralik naine, ei ole meste kääs ilbendada JJn; meheʔ oĺli˽kõrraliku˽külh, aga `vaeseʔ Räp
3. nõuetekohane, omadustelt laitmatu, sobiv no siis `tehti ikke `niisikesed `korralikkud `süögid VNg; üsna kena korralik elu Muh; kui ta ikke korralik aeg oli ja, siis ikke oli (peeti) lõõna ka Mär; korralik paks nuor mets Amb; põle korralikku tüe`riista JMd; `tervis ei õllud kõrralik Kod; kõrralik eläje kari Krk; meil `olli kõrralik `uibuaid Nõo; kõrraligu ilma, kui om ilusa ja `lämmä Kam; kõrralik (täie aruga) - - kõiḱ viis meelt om ku̬u̬n, `puhta `terveʔ Räp
Vrd kordlik, korraline
II. s peredest kordamööda käiv abikarjus üks nuor mies käis metsas karjas ja mina olin karjas korralik VMr Vrd korraline
I. a
1. hoolikas, korda pidav või nõudev korralik inime, kes kõik aśjad ikke korralikult peäb ja `puhtaste ja `äśti ja Juu; nisuke korralik mees - - tegi kõik tööd, mis tuli teha Lai; kae kos om kõrralik emä, kes om sedäsi `latsi kasvatanu ja openu Nõo
2. elukommetelt laitmatu sie on `kõrralik inimine, ei `albi ei õle `albust kuuld kedägi; ei õle `kõrralik, on logerik Lüg; korralikud inimesed ei valeta ega varasta egä tee paha Tõs; on ikka korralik naine, ei ole meste kääs ilbendada JJn; meheʔ oĺli˽kõrraliku˽külh, aga `vaeseʔ Räp
3. nõuetekohane, omadustelt laitmatu, sobiv no siis `tehti ikke `niisikesed `korralikkud `süögid VNg; üsna kena korralik elu Muh; kui ta ikke korralik aeg oli ja, siis ikke oli (peeti) lõõna ka Mär; korralik paks nuor mets Amb; põle korralikku tüe`riista JMd; `tervis ei õllud kõrralik Kod; kõrralik eläje kari Krk; meil `olli kõrralik `uibuaid Nõo; kõrraligu ilma, kui om ilusa ja `lämmä Kam; kõrralik (täie aruga) - - kõiḱ viis meelt om ku̬u̬n, `puhta `terveʔ Räp
Vrd kordlik, korraline
II. s peredest kordamööda käiv abikarjus üks nuor mies käis metsas karjas ja mina olin karjas korralik VMr Vrd korraline
korraline korrali|ne Khk Rid Mär Kse Aud Kei JõeK Amb JJn ViK Iis Pal Ksi Lai Plt, -le|ne Rei spor L Ha Jä, Ksi Plt, `korrali|ne IisR Vai, g -se; kõrrali|ne g -se Kod Äks Lai Krk Hel spor T VId(-nõ g -sõ), -tse Nõo Võn San spor V(g -dse; -nõ g -tsõ; -lõ|ni pl -tsõ, -dsõ Krl; pl -liidse Se); `kõrrali|ne Lüg Jõh, `ke- Kuu VNg Vai, g -se
I. a
1. hoolikas, korda pidav või nõudev; oma ülesandeid hästi täitev korralene inimene, kes kõik asjad `korda säeb Tõs; tämä one kõrraline õiendaja Kod; ku ma esi iks olli vi̬i̬l kõrraline (töövõimeline), üless lätsi tare pääle, iks kaśs kah taka Nõo; `vaeste inemiste latse küll olliva, aga lätsivä mihele, saeva kõ̭ik kõrralise mihe Rõn; tu̬u̬ om üt́s kõrraline inemine, tu̬u̬ pedä kõ̭iḱ kõrran ja ilusadõ Har; ei olõ˽kõrralist piĺlimi̬i̬st; seo oĺl kõrraline mi̬i̬śs, `ti̬i̬ńe rahha ja ośt maja arʔ Vas; peräh sai [noorikust] vi̬i̬l nii kõrraline tü̬ü̬inemine ko paŕõbat olõ‿s vaja Se
2. elukommetelt laitmatu vanast üits perrnaene ütelnu latsega `tüt́rigu - - üits vana lit́s. esi ta `oĺli `endä meelest nii kõrraline ja `õige Kam; kel emä ei olõ˽kõrraline, tu̬u̬l ei olõ˽latsõ˽ka˽kõrralitse San; nu̬u̬ omma˽kõrralidsõ inemiseʔ, olõ õiʔ joodigõʔ Vas; hobõsõ vahi ne pääkaŕuse oĺli˽mehe˽ne naaseʔ - - sinnäʔ (ametisse) õks kõrraline inemine lä‿äs Se
3. nõuetekohane, omadustelt laitmatu, hea, sobiv tamal on `kerralised `riided `seljäs Vai; viljakad põllud annavad paelu `vilja, kui korralene aeg oo Tõs; sellega (naisega) mis sul on, oled sa eland `ühte `alba või `ühte mitte korralist abielu Amb; on tänavu suvel ead korralised ilmad old VJg; juba lehmäd läägitäväd `piimä `juure, toit o kõrraline; tu̬u̬ lapsele kõrraline riie. tämäl ei õlegi kõrraliisi `riidid; vanger õli `mü̬ü̬dä (müüa) kõrraline vanger Kod; nii illuss ja kõva, `õkva `täitsä kõrraline si̬i̬p; sul om `amba kõ̭ik suun. ja kõrralise kõ̭ik Puh; ää `meistri, tu̬u̬ tege küll kõrralitse aho Võn; `võeti hädä katuss ärä ja `pańti kõrraline napu vai lauakõsõ katuss `pääle Har; sa võisi˽ka üte kõrralise kõtutävve süvväʔ `anda Plv; leib `oĺle meil kõrraline, meil es olõ˽`näĺgä Räp; kõrralitsõ˽`saapa jalah Se; ka‿kui härä pungakõnõ, sääne olõ‿i kõrralene Lut Vrd kõrrane
Vrd korralik
4. (mitme)kordne, kihiline, järguline kuusel one ilosad punased käbid, kõrralised Kod; kõrdmagu `seante kõrraline Krk; abara võrk om kolme kõrraline Puh; ku kolmõ kõrraline [laastukatus] siss lat́i vahe ommaʔ paksõmbaʔ, kui katõ kõrraline siss lat́i [vahed on pikemad] Har; kedrätäss katõ kõrraline ehk kolmõ kõrraline [lõng] Rõu; ülejärve [palgi] parvõʔ oĺliva kolmõ kõrraliseʔ Räp || kui kerä korralene on, siis uasad tulevad pealt ää Juu; `mitmõ kõrraline pereh (mitu perekonda koos) Se Vrd korruline1
5. kindla korra järgi toimuv või tehtav `enne õli igal inimesel `mõisas teha `korraline tegu Vai; kolme korralene külvi kord Rid
6. puhutine `kaupmes on korraline rikas, põllumes on põline rikas, ametimes on aeutine rikas VMr Vrd korraldane
II. s
1. peredest kordamööda käiv abikarjus kus `karja `kerda oli, siel pidi olema `kerraline `korvas ka VNg; vahest olid karjasma ajad viletsad, `veiseid oli paelu, siis käisid karja `kordas, korralene karjatsel `kõrves Juu; iga talu pidi `saatma korralise nii `mitmeks päävaks kui mitu `luoma tal karjas oli JõeK; meste `rahvad käisid `karjas, poisiksed ja plikad olid korralesed; igas peres käis korralene ja karjane `söömas Ann; vana karjuss oli - - lapsed olid kõrralised Äks; kes näpukad korralised, need kudusid sukka või `kampsuni ja. kes seda ei mõist, seda [karjus] omale korralisest ei võtt, need pidid minema `lamba karjatsele või sia karjatsele abilisest Lai; kaŕjane oli mõisast, aga vallast käis temal abi - - korraline oli oma leeva peal Plt Vrd korralik
2. korrateoline iga nädal oli kolm korralest [mõisas] Rei; mõisa korralene, kis `loomi talitasid, `söötsid ja `jootsid, `põhku `alla panid ja asemid tegid. öhö `aasta oli üks, teised `aastad olid teised mõisa korralesed. vahest olid nädälate `kaupa koa Mar; neli või viis korralist oli `talvel, kis mõisas käisid `luome `süötmas ja `juotmas JõeK; kõrraline õli egäss taluss üks nädäl. õli kõrralisse tuba `mõisan kosa õlid, `sü̬ü̬tsid eläjid ja veid `pruaka Kod; tüdruku käesive `karja tallitemen, ni̬i̬ kutsuti kõrralise Hel; `orjuse `aigu käisive kõrralitse kõrra `päivi tegemen San; kõrralõni oĺl nätäl `aigu tü̬ü̬n Krl; kõrralinõ vai kõrral `käüjä Räp
3. järjekorra ootaja `kõrralisi õli pali ies [veskil], en saand usina `kõrda Lüg; Ega seppalt nii ruttu tagasi saa, `korralisi `paĺju IisR
I. a
1. hoolikas, korda pidav või nõudev; oma ülesandeid hästi täitev korralene inimene, kes kõik asjad `korda säeb Tõs; tämä one kõrraline õiendaja Kod; ku ma esi iks olli vi̬i̬l kõrraline (töövõimeline), üless lätsi tare pääle, iks kaśs kah taka Nõo; `vaeste inemiste latse küll olliva, aga lätsivä mihele, saeva kõ̭ik kõrralise mihe Rõn; tu̬u̬ om üt́s kõrraline inemine, tu̬u̬ pedä kõ̭iḱ kõrran ja ilusadõ Har; ei olõ˽kõrralist piĺlimi̬i̬st; seo oĺl kõrraline mi̬i̬śs, `ti̬i̬ńe rahha ja ośt maja arʔ Vas; peräh sai [noorikust] vi̬i̬l nii kõrraline tü̬ü̬inemine ko paŕõbat olõ‿s vaja Se
2. elukommetelt laitmatu vanast üits perrnaene ütelnu latsega `tüt́rigu - - üits vana lit́s. esi ta `oĺli `endä meelest nii kõrraline ja `õige Kam; kel emä ei olõ˽kõrraline, tu̬u̬l ei olõ˽latsõ˽ka˽kõrralitse San; nu̬u̬ omma˽kõrralidsõ inemiseʔ, olõ õiʔ joodigõʔ Vas; hobõsõ vahi ne pääkaŕuse oĺli˽mehe˽ne naaseʔ - - sinnäʔ (ametisse) õks kõrraline inemine lä‿äs Se
3. nõuetekohane, omadustelt laitmatu, hea, sobiv tamal on `kerralised `riided `seljäs Vai; viljakad põllud annavad paelu `vilja, kui korralene aeg oo Tõs; sellega (naisega) mis sul on, oled sa eland `ühte `alba või `ühte mitte korralist abielu Amb; on tänavu suvel ead korralised ilmad old VJg; juba lehmäd läägitäväd `piimä `juure, toit o kõrraline; tu̬u̬ lapsele kõrraline riie. tämäl ei õlegi kõrraliisi `riidid; vanger õli `mü̬ü̬dä (müüa) kõrraline vanger Kod; nii illuss ja kõva, `õkva `täitsä kõrraline si̬i̬p; sul om `amba kõ̭ik suun. ja kõrralise kõ̭ik Puh; ää `meistri, tu̬u̬ tege küll kõrralitse aho Võn; `võeti hädä katuss ärä ja `pańti kõrraline napu vai lauakõsõ katuss `pääle Har; sa võisi˽ka üte kõrralise kõtutävve süvväʔ `anda Plv; leib `oĺle meil kõrraline, meil es olõ˽`näĺgä Räp; kõrralitsõ˽`saapa jalah Se; ka‿kui härä pungakõnõ, sääne olõ‿i kõrralene Lut Vrd kõrrane
Vrd korralik
4. (mitme)kordne, kihiline, järguline kuusel one ilosad punased käbid, kõrralised Kod; kõrdmagu `seante kõrraline Krk; abara võrk om kolme kõrraline Puh; ku kolmõ kõrraline [laastukatus] siss lat́i vahe ommaʔ paksõmbaʔ, kui katõ kõrraline siss lat́i [vahed on pikemad] Har; kedrätäss katõ kõrraline ehk kolmõ kõrraline [lõng] Rõu; ülejärve [palgi] parvõʔ oĺliva kolmõ kõrraliseʔ Räp || kui kerä korralene on, siis uasad tulevad pealt ää Juu; `mitmõ kõrraline pereh (mitu perekonda koos) Se Vrd korruline1
5. kindla korra järgi toimuv või tehtav `enne õli igal inimesel `mõisas teha `korraline tegu Vai; kolme korralene külvi kord Rid
6. puhutine `kaupmes on korraline rikas, põllumes on põline rikas, ametimes on aeutine rikas VMr Vrd korraldane
II. s
1. peredest kordamööda käiv abikarjus kus `karja `kerda oli, siel pidi olema `kerraline `korvas ka VNg; vahest olid karjasma ajad viletsad, `veiseid oli paelu, siis käisid karja `kordas, korralene karjatsel `kõrves Juu; iga talu pidi `saatma korralise nii `mitmeks päävaks kui mitu `luoma tal karjas oli JõeK; meste `rahvad käisid `karjas, poisiksed ja plikad olid korralesed; igas peres käis korralene ja karjane `söömas Ann; vana karjuss oli - - lapsed olid kõrralised Äks; kes näpukad korralised, need kudusid sukka või `kampsuni ja. kes seda ei mõist, seda [karjus] omale korralisest ei võtt, need pidid minema `lamba karjatsele või sia karjatsele abilisest Lai; kaŕjane oli mõisast, aga vallast käis temal abi - - korraline oli oma leeva peal Plt Vrd korralik
2. korrateoline iga nädal oli kolm korralest [mõisas] Rei; mõisa korralene, kis `loomi talitasid, `söötsid ja `jootsid, `põhku `alla panid ja asemid tegid. öhö `aasta oli üks, teised `aastad olid teised mõisa korralesed. vahest olid nädälate `kaupa koa Mar; neli või viis korralist oli `talvel, kis mõisas käisid `luome `süötmas ja `juotmas JõeK; kõrraline õli egäss taluss üks nädäl. õli kõrralisse tuba `mõisan kosa õlid, `sü̬ü̬tsid eläjid ja veid `pruaka Kod; tüdruku käesive `karja tallitemen, ni̬i̬ kutsuti kõrralise Hel; `orjuse `aigu käisive kõrralitse kõrra `päivi tegemen San; kõrralõni oĺl nätäl `aigu tü̬ü̬n Krl; kõrralinõ vai kõrral `käüjä Räp
3. järjekorra ootaja `kõrralisi õli pali ies [veskil], en saand usina `kõrda Lüg; Ega seppalt nii ruttu tagasi saa, `korralisi `paĺju IisR
korra|pärane „pärast tormi käiv lauglaine“ Korrapärane käib südame `peale Jäm
korra|tüdruk korra- Emm Mar Aud Rak; kõrra- Hel Nõo, `kõ- Lüg mõisas korrateol käiv tüdruk `kõrra `tütrikud, kie õli `lautudes ja kie õli `välläs tüöl Lüg; kõrratüdruku käesiv `karja tallitemen Hel; teopoisil ja kõrra `tüt́rigul pidi `endäl sü̬ü̬k üten olema, ega `mõisast `süvvä‿s anda Nõo
köps|jalg „lonkav, kepiga käiv inimene“ – Ans
küla|kurnaja külä `kurnaja fig „ägedalt ehal käiv poiss“ – Vas
liignõ `liig|nõ g -sõ üle jõu käiv ainategemõni om vahil `liignõ kuuma käel Krl
nääri|poiss 1. uusaastal perest perre käiv ja õnne sooviv noormees nääripoiss - - uue `aasta esimene poiss, käivad uut `aastad `soovimas Khk; nääripoistele punuti `ölgedest müt́s pεhe, suur `tornis müt́s oli Mus; nääripoisid, nee `aksid kellu kahe`teisme aal `öösse `kεima perest perese, sured ölenuudid olid käe Kaa; `nääripoisi kakk, rugi `tainast, liha vöi paar kala sai `sisse `pandud Pha; `Nääri poistel olid nuudid käe, kui nad `nääri omiku küla kauda käisid Pöi
2. õlgnukk põhud `toodud tuppa, `tehtud nääripoiss PJg; `neäri`õhta `tehti neäri`poissi, õlgedest `tehti, see oli kolme jalaga - - see `pańdi `püśti `seisma ja akati `puuga `turkima Juu
nöösker `nü̬ü̬sk|er g -re KJn Vil rahutu, ringi käiv loom si̬i̬ mede vana lammas on küll üks va igävene `nü̬ü̬sker, ta muudku nööserdab ja otsib paremad Vil
pits2 pits (-t́-) g pitsi (-t́-) Khk Kaa Pöi Muh Hi LNg Vig Kse Tõs Khn Tor Saa Ris Kei Juu Jür Koe Sim Trm Kod Lai Plt KJn Krk TLä Võn Rõn Har Rõu Plv Vas Se, `pitsi Kuu Lüg Jõh; n, g `pitsi VNg Vai
1. piibuvarre suhu käiv osa; tubakatoodete hoidja suitsetamisel `piibu pits on sie esimene õts Lüg; mehed panavad suitsu pitsi `otsa Khk; Piibu pit́s oli see, mis `otsa pidi suus on; Mis lammast seal on, peenike kut suitsu pits Pöi; piibu pit́s `olli, piuk `olli suus, piugu `otsa köis pit́s Muh; paberossi pit́si otsa paned suhu Tor; `enne ikki pit́siga suitsetadi, suits `pańti pit́sisse Saa; sigari pit́s Ris; piibu pits - - pikk vaŕs oli taga, sis varre `otses on pits, mis mokke vahel käis Juu; siäre küĺjen õli piibu pit́s Kod; paberossi tsusatass pitsi `otsa Puh; ma olõ uma piibupit́si vällä˽`kaotanuʔ Har; pit́s oĺl ärʔ pigitet Rõu || huulik tu̬u̬ `päälmäne ots, kost pasunat puhut, `sinna tetti lepä puust pit́s `otsa, pitsile mulk `sisse; pasuna pitsi laemb ots om nigu niidiroĺl, nii et `suuga `puhku sai Nõo
2. kahekordne nahk jalatsininal Mu esimistel saabastel olid ka kövad pitsid otste peel Kaa; Vanast olid kingadel ja poolsaabastel ikka pitsid otsas, saapa pitsisi peedi siis moe asjaks Emm; noored mehed siss `ostsid neid lańtsnahast pit́sidega `saapid Saa; `suapa ninä pit́s, nahass Kod; lakknaha pit́sid nina pial, varvaste kohal Lai; kengäl om pitsi nuḱke pääl Krk
3. tipp, ots `kapli `pitsis (tornis) olema Rei; `Ümber maśti pitsi tehäkse saalinga kaśt Khn || korstna väljaulatuv osa `koŕsnõ pit́s Har
4. rattapuks vm pulk, toru [veski] pilli otsan om pit́s ja pańn om all, panni pääl ta käib. pit́s om ümärik Ran; `tuulka vai pit́siʔ Se
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|