kähisemakähisemaRIdJämKhkhvMuh, ReiL(kähe-KhnPJgTor) JuuKosJMdKoeKadVJgIisTrmPltTrv/-ama/ OteSan/-me/ Räp, -mäKuuJuuKodKJnPuhNõo, -mmaLügVai 1.kähinat tekitama (rääkimisel, häälitsemisel) `rinnad kähisevadKuu; kui ääld ei õle siis kähiseb `vaide; ääl akkab kähisemma ja `kustumaieLüg; siä jo kähised, siul on jo `krossi `külles Vai; `aige inimene kähiseb Khk; ääl oo ära läind, käheseb veel Tor; köhitas oma kähiseva rinnagaKos; riagib kähiseva jaalegaJMd; `tiiskuse `aige muud kui kähises viel Koe; kähiseb, nõnnagu puńnib jäält Kod; võt́tis ääle kähisemaPlt; temäl eli kähiseb, ma‿s saa edimäld `põrmu aru, mes tä ütel Nõo; obõnõ kähisess, om nõlenSan || kahisema aganine leib kui kähisi käenOte; ku süĺlem tulõ `väĺlä, siss nõsõss suuŕ kahhin, kihiseseʔ kähiseseʔ õnnõRäpVrdkahisema 2.kihisema ölut keib ning kähiseb; sia sööma aeg kähiseb ka kui ta `apnebKhk; piim paelo apu, kähiseb jubaVig; kui sa soodad õlle `sisse paned, siis kähisebJuu; vuadiss võtadõlut, kähiseb Kod