[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

kähisema kähisema RId Jäm Khk hv Muh, Rei L(kähe- Khn PJg Tor) Juu Kos JMd Koe Kad VJg Iis Trm Plt Trv/-ama/ Ote San/-me/ Räp, -mä Kuu Juu Kod KJn Puh Nõo, -mma Lüg Vai
1. kähinat tekitama (rääkimisel, häälitsemisel) `rinnad kähisevad Kuu; kui ääld ei õle siis kähiseb `vaide; ääl akkab kähisemma ja `kustumaie Lüg; siä jo kähised, siul on jo `krossi `külles Vai; `aige inimene kähiseb Khk; ääl oo ära läind, käheseb veel Tor; köhitas oma kähiseva rinnaga Kos; riagib kähiseva jaalega JMd; `tiiskuse `aige muud kui kähises viel Koe; kähiseb, nõnnagu puńnib jäält Kod; võt́tis ääle kähisema Plt; temäl eli kähiseb, ma‿s saa edimäld `põrmu aru, mes tä ütel Nõo; obõnõ kähisess, om nõlen San || kahisema aganine leib kui kähisi käen Ote; ku süĺlem tulõ `väĺlä, siss nõsõss suuŕ kahhin, kihiseseʔ kähiseseʔ õnnõ Räp Vrd kahisema
2. kihisema ölut keib ning kähiseb; sia sööma aeg kähiseb ka kui ta `apneb Khk; piim paelo apu, kähiseb juba Vig; kui sa soodad õlle `sisse paned, siis kähiseb Juu; vuadiss võtad õlut, kähiseb Kod