kähinkähin g -aIisRKhkEmmReiHääRisNisJuuVJgIisPlt, -äKuuJõhKodVai/n -ä/ JuuKodKJn; kähenPJgTor 1.kahisev heli või hääl `aima kähin on, ei saa `äälega `rääkiVai; ons tuult oues, sihand suur kähin keib; paja keema kähin keib käde; ölle keima kähinKhk; vee kähinRei; `siuke tasane ääl, kähin on kuuldaHää; kui supp tõuseb siis teeb suurt kähinad; paĺlas kähin käib üle tua, `riäkis kähinägäJuu; kihin ja kähin õli kusilasse pesän; ku mesiläse pesä löödäd, `vaata `meske kähin akab KodVrdkähine 2.judin, võbin nagu üks kähin läks läbi keha kui `miski `ehmatabJõh; ehmatasin nii et, `kange kähin käis üle ihu Nis; ehmätuse kähin käis läbi ihuJuu Vrdkahin