kägarikkägari|kLügJõh, g -kuKhkPöiLNgKseKosJürKoeVJgPltPilUrv; kägäri|kKrkNõo, g -kuKodKJnHar/-ǵ-/ Plv, -guKuuRan/-ǵ-/; ḱagari|k g -ku Kan 1.tükk, pank; pabul `milli`mallikas - - üks nisukene libe kägarik Lüg; obuse sita kägarikKse; kilduline maa, nigu ni̬i̬ madala savi käǵärigu siinRan 2.ebatasane, tükline nii kägarik pöld Khk; kibi kägarik (kivine maa) LNg; leib `tahtis nii silitada - - muedu ta (tainas) on juba kägarikkus kui tõstad Pil; kui `võrku `siśse `viidi - - keset `järve `rohkemb `oiti, sääl om serände käǵärik maa (mügarlik põhi) Ran 3.kängus, kidur, vilets (olend, taim) Ega kägärigule [inimesele] `palju `riiet ei lähä Kuu; kukepuu üks kägarik onKos; kägärik one lu̬u̬m ehk puu kui ta viletsäss kasvab Kod; üit́s käǵärik puuRan; su̬u̬n omma˽ḱagariku˽pedäjäʔKan; üts vana kägarik [põrsas] om, kõrvaʔ ligi pääd Urv; kõevo kägärikPlv Vrdkägar