[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 8 artiklit
koerestik koerestik ~ `koerestik; koerõsti|k g -gu koerustükk esi om tu pää koerestigu tegijä, aga tõeste pääle `kaibab Nõo Vrd koerestükk, koerustik
kreesid pl kreesid Jõe Kos(kreisid) vasika sooled `kreesisi on paha puhastada Jõe; ega vasika liha nii magus põle kui kreisid on Kos Vrd kreesli
kõevestik kõevesti|k Ote, g -gu Puh Nõo(-ku) Kam kaasik Närimä kõevestigus om pallu lehessid Puh; päält `lõune `aetu kari `mõtsa - - seratse `väikse noore kõevestigu `alla Kam Vrd kõivistik
käbesti käbesti Khk(-st), -e hv Saa, käpest Võn käbedasti astub nii käbest; käbest räägib Khk; Anna käpest siiä Võn || ilusasti, kenasti ema öppend kodu, et `ütle tirr-lipp, siis suu jääb käbesti Khk Vrd käbedaste
kärest, käresti kärest Khk Krk(-i)
1. ägedalt, käredalt ta kõnelep esi kärest(i), ega ta selleperäst kuri ei oole Krk
2. eredasti päe paistab kärest, ei või `vaate Krk
Vrd käredasti
1. ägedalt, käredalt ta kõnelep esi kärest(i), ega ta selleperäst kuri ei oole Krk
2. eredasti päe paistab kärest, ei või `vaate Krk
Vrd käredasti
kärestik käresti|k TMr Võn Plv, g -ku VNg Vän Kad IPõ KLõ Ote (kärä-), -gu Kam, -kku Lüg; käreśsi|k, kärässi|k g -ku Kod
1. kiirevooluline kivine koht jões `kangest vesi `juokseb kärestikku pääld Lüg; all‿pol Sindi `paisu on kärestik Vän; kärestiku pial jokseb jõgi valuga Kad; Ped́jal on küll kärestikkusi Lai; kärestik on jões, kus kivi põhi, `mööda kiva jokseb Plt; `Mõrdega sai `püitud kärestikke päält - - kalad tulevad auvast kärestikku, `kalda lähedäle Vil Vrd käredik
2. viljakandmatu koht põllus, kuiv kõrgendik – Kam Ote Plv
1. kiirevooluline kivine koht jões `kangest vesi `juokseb kärestikku pääld Lüg; all‿pol Sindi `paisu on kärestik Vän; kärestiku pial jokseb jõgi valuga Kad; Ped́jal on küll kärestikkusi Lai; kärestik on jões, kus kivi põhi, `mööda kiva jokseb Plt; `Mõrdega sai `püitud kärestikke päält - - kalad tulevad auvast kärestikku, `kalda lähedäle Vil Vrd käredik
2. viljakandmatu koht põllus, kuiv kõrgendik – Kam Ote Plv
kärmesti `kärme|sti (-śti) Kaa Pöi Emm Rei Noa Mär Aud PJg HaLo Hag Kos JMd JJn Tür Kad Sim Rõn San, -ste Kuu Hlj Muh Phl L spor Ha, Amb Tür VJg Trm SJn Kõp Vil, -st R Mus Vll Jaa Emm Phl Rid Kse Mih Pär HJn JõeK ViK I/-ss Kod/ TMr
1. ruttu, kiiresti aja `kärmest `riided `selga Jõh; tänä ää tuul, `veski jooseb üsna `kärmesti Emm; tee `kärmeste, ma ooda sind Phl; ää rutta naa `kärmeste, ma olen väsind juba Mär; köi `sergest ja tereta `kärmest, kes send teab et sa `vaene oled Mih; linad võtavad nöörid vokil `kat́ki, see käib `kangest `kärmeste HJn; `kärmest tieb tüöd VJg; reagib `kärmest ei soa arugi Trm; näpid kääväd `õige `kärmess Kod
2. valjusti – Sa me‿b `ütle nii `kärmest end - - räägime tasa Mus; Naine `laulas `kärmesti Kaa; räägi me nii `kärmest änam üht Jaa
Vrd kärmasti, kärme3, kärmede, kärmi2, kärmisti, kärmsasti, kärmä2, kärmäde, kärmähe, kärmälle
1. ruttu, kiiresti aja `kärmest `riided `selga Jõh; tänä ää tuul, `veski jooseb üsna `kärmesti Emm; tee `kärmeste, ma ooda sind Phl; ää rutta naa `kärmeste, ma olen väsind juba Mär; köi `sergest ja tereta `kärmest, kes send teab et sa `vaene oled Mih; linad võtavad nöörid vokil `kat́ki, see käib `kangest `kärmeste HJn; `kärmest tieb tüöd VJg; reagib `kärmest ei soa arugi Trm; näpid kääväd `õige `kärmess Kod
2. valjusti – Sa me‿b `ütle nii `kärmest end - - räägime tasa Mus; Naine `laulas `kärmesti Kaa; räägi me nii `kärmest änam üht Jaa
Vrd kärmasti, kärme3, kärmede, kärmi2, kärmisti, kärmsasti, kärmä2, kärmäde, kärmähe, kärmälle
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|