[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

käbi käbi R(g kävi) hv Mus Pöi Emm, L K I M spor T; käbu Pst Hls Krk Ote(ḱa-); käbü Kuu(g kävi, käü) Vai(g kävü) Krk San hv V(ḱ- Se; ḱabu Vas Se; g ḱäö Rõu); kävi VNg
1. a. okaspuu käbi ega käbi `kannust `kaugele kukku; kuda kand, sedasi käbi Hlj; kuusk käbisi täis nõres; kui on `metsä `kuusel on pali käbisi, siis on ia `kartuli saak Lüg; kus `metsades käbi on, sinna oravad joosevad Vän; käbid kuevatati ja siss õeruti [seemned] `väĺla Tor; Kokku jäänud nagu käbi (inimesest) Saa; vahest kuused on nönda käbisid täis, nad üsna `pankas nendega Ris; kuuse käbisi korjatakse `siemne jäuks Kos; Noored käbid olid, siis jäi punakaspruun värv Amb; kuuse käbid on kartulde iest (nende järgi ennustati kartulisaaki) VMr; kuuse `siemned, eks nied ole käbi sies, käbi sies kasvavad Kad; käbi tõuseb kannust, käbi kannust `kaugelle ei kasva VJg; kuuse käbidega värvitasse ilusast pruunist Iis; viis või seetse käbi ühe õksakese küĺjen, si̬i̬ õli inimese õńn; ku käbid `kõrgel kuuse õtsan, siis suab `kõrge mua piäl kartulid, ku ku̬u̬se käbid madalal, suab madala mua piält kartulid Kod; kui kuuse käbid on ladvas, siis tulema kuiv suvi Äks; orav ei sü̬ü̬ muud kui käbisid KJn; mõtsa käbidest sai õege ilust `pruuni Trv; pedäje käbu Krk b. lepa, humala vm taime emasõisik umala käbid kasuvad vääne `küĺges Mär; [humal] `keerleb ja `veerleb, ku `otsa saab siis muneb, siis akkab käbi kasvatama Ris; tapu käbid keedetakse ää ja vesi pannakse õlle `sisse Juu; timatil (timutil) on kolm `toĺli käbi pikk, `ma˛i·lma seeme tuleb Trm; kui lepal on pikad urvad, `narmad tilgendavad, siis on ilus `aasta, kui on käbis urvad, siis tuleb näĺla aeg Plt; umalel om käbu otsan; lärsi (lehise) käbu; sügüse pannass [talisibul] maha, tõine `aaste tulev suure käbuse `otsa Krk; humala ḱäbüʔ ku `lipnõ; käbüʔ omma ollõ śeh Se || pähklitupp, -kobar `pähkle käbi Kir; `pähkle käbuse; `pähkle om käbun Krk || käbisarnane moodustis emakoea küĺles on käbid VMr || hum õun mitte ütte lehepuu käbi ei tu̬u̬ `miule Hls
2. männikorp, sellest tehtud võrguujuk `laudadest oli ja käbidest oli ka [võrguujukeid] Mus; Männi käbidega suitsetati [kala] Pöi; mäńni korbast `tehtasse kala `võrkudelle käbisid Kad; pedäje käbi `panti `võrke `küĺgi, õige vana pedäje küllest päält võets, ku̬u̬ŕ jääp ala `terves Hls
3. võrgunõel, hui käbi on nii, et tal on kand ja kiel ja nina, käviga parandatta `verku; käbiga kuon `kammila `verko Jõe; Odin käü ja `läksin `verku parandama; Tein `kaigile käbü˛ele `mergid `pääle; käbü kus `kalsi, kala kudu jo `rannas (laisast kalurist, kes alles püügi ajal hakkas võrku kuduma) Kuu; vüed `kuati käbiga, viseti `loime läbi VNg; meil `räime `vergu kävid `tiate `niskesed pisikesed Lüg; võrgu kudumise käbi - - ots on kahe aaraline HJn; käbiga sai siis `puetada [lõnga läbi vaheliku] VMr; sie on käbi kellega `kuotakse põranda riiet ja `võrku ja Kad; `veike käbi on kuslapust; kõrd käbiga `ümber laadiku, siis saab [võrgu] silm tämast Trm; kaŕsi käbi, kellegä `kaŕsi kudotasse; käbigä pissä läbi [lõngade], mõõgaga lü̬ü̬d `kińni Kod || alus, mille ümber keriti unnanöör `keeras unna nööri käbi `ümber Trm
4. oherdi või vindla teravik ajas uherdi käbi `puolest Lüg; pane uherdile käbi `külge Vai; `toĺli kaks on käbi pitk, kes `lõikab, täl o õts teräv Kod; oherti käbu om si̬i̬, kellege puu `sissi lastass Pst; oherti käbi om oherti ots Hls; käbi om kulbi otsa `mu̬u̬du; vingeldil `olli käbi `vaśt pu̬u̬ltõi·st `tolli piḱk Ran; ega suurõl oherdil ei olõ ḱapu Ote; mul oĺl mõ̭ni neli käbüga uherdit, noʔ ei olõ enämb ku üt́s Har; oherdi ḱäbü, mis tu sääne peeńokanõ kruvviots lätt puu `sisse pöörteh Se || oherdiga puurimisel eralduv puutükk või -puru See (oherdiraud) `käänab suure käbi sialt `väĺla Kei; oherdikäbi, see mis oherdi august `väĺla tuleb Plt; uherti nina `lõikap käbi või selle puru `vällä sehest Krk
5. fig (inimesest) vana inimese käbi Kse; Tolle käbi (ihnuskoi) käest ei saa sa midägi Rõn Vrd köbi
6. junn, pabul `mustus on käbis, kui `mustus on kõva ja kõht on terve VJg; jänesse käbid KJn
Vrd käba
7. (kartulisort) käbisid võtid, `valged pitkäd kartulid Kod